Ehitusfoorum

Tere

Plaan soetada lähiajal 44 m2 korteri karp ning plaan sinna paigaldada elektriline põrandaküte, kuna pole elektriradiaatorite pooldaja. Enne küsimusi pisut eelinfot ka, et oleks lihtsam vastuseid anda

Majast ja korterist:
* maja ehitatud 2 aastat tagasi
* korteris ettenähtud elektriküte
* vannitoas juba olemas elektriline põrandaküte
* elutoas ja magamistoas ettenähtud elektriradiaatorid seinadele
* vundamendiks raudbetoon taldmik ning praegu põrandad katteta ja betoon nähtav
* maja 2 korrusega, korter asub 1 korrusel ning kogu maja soojustatud väga hästi

Küsimused:
* Olen kuulnud põrandakütte mattidest, kuid paigaldajad soovitavad pigem kaablit, kas mattide mõte tasuks maha matta ja mõelda pigem kaabli paigaldamisele?
* Kuna põrand justkui juba olemas, kas siis tuleks küttekaabli jaoks betooni freesida sooned?
* Kui jah, siis kui sügavad?
* Kas lisaks soontele on veel mingit soojustust, peale valatud betooni vms sinna vaja (põrandakatteks saaks puitparkett)?
* Kuna 2 tuba, siis kas tasuks nad eraldi reguleeritavatena teha (magamistoas äkki soov hiljem madalamat temperatuuri kasutada)?
* Mis sellise süsteemi ehitamine toodete ja tööga läheks (40 m2)?
* Kas selline süsteem kütab üldse talvel korteri ära, ilma et põranda temperatuur ei ületaks soovitatud 27 kraadi (üle selle vast põranda temperatuur ei tohiks olla tarkade juttude järgi)?
* Kuna puuduvad varasemad kogemused elektriküttega, siis mis sellise kütte lahenduse juures võiks olla küttearved talvekuudel?

Loodan, et leiate aega vastata ning veidikene nõu minusugusele võhikule anda....

Tänud

Kyttematt maha ja tasandusseguga yle. Mati hinda öelda ei oska aga kui 5-7mmm peale tasandada(sinna kanti see paksus võiks olla kyttemati puhul) siis tasandusegu hind võib 7-10eur kanti ruut tulla. Matt nõuab õhemat kihti, paigaldus kiirem, kaabel tahab paksemat segu kihti ja see läeb päris kalliks.

v6hik kirjutas: * Kas selline süsteem kütab üldse talvel korteri ära, ilma et põranda temperatuur ei ületaks soovitatud 27 kraadi (üle selle vast põranda temperatuur ei tohiks olla tarkade juttude järgi)?
* Kuna puuduvad varasemad kogemused elektriküttega, siis mis sellise kütte lahenduse juures võiks olla küttearved talvekuudel?

Nende küsimuste vastused sõltuvad väga palju muudest asjaoludest - seinte-akende-uste soojapidavus, maja õhupidavus, ventilatsioon jne. Kui maja tehtud nii nagu parasjagu kehtivad normid nõuavad, ei tohiks probleemi olla.

Minu soovitus, kui freesima niikuinii hakad, freesi ka vähemalt põrandakütte toru sinna betooni sisse..

Elekter läheb niikuinii üha kallimaks, võimalik, et tulevikus leiab kogu maja kas ühiselt miski odavama soojusallika (lokaalne gaasikatlamaja) või lähevad õhk-vesi pumbad taskukohasemaks ja saad omale isikliku paigaldada....

Võib-olla tasub seda juba praegu teha...

Maja on ehitatud tänapäeva normidele vastavalt ning on väga soojapidav.

Kas jutt, et küttematid on millegipärast kehvemad kui kaabel on õige, või puudub igasugune vahe?

Nagu ma aru saan, siis küttematt maha ning tasandussegu peale ning põrand tõuseb siis kuskil 1cm?

Kui freesima ja möllama hakata, siis kas piisavalt sügava freesimise korral on võimalik ehitada kaabliga küte ka nii, et põrand ei tõuseks üldse?

tänud

Kust sa tead. et maja on väga soojapidav???? Kus selliseid legomajasi müüakse kus iga korteriomanik saab enda teadmiste põhjal rajada kütte, ventilatsiooni ja muid süsteeme, natuke imelik olukord.

Tuttav maja ehitusega seotud olnud. Kõik süsteemid juba olemas - ise ei pea midagi aretama, isegi elektriradikad juba seintel. Aga tahan lihtsalt alternatiivi saada seina peal koletsevatele radikatele - sellepärast uuringi, mismoodi ja kas see üldse võimalik on.

Pole saanud veel vastust küsimusele, et kas magamistoa ning köök-toa süsteem tasuks eraldi termostaatidega ehitada?

Eraldi reguleeritavateks tasuks nad kindlasti teha...seda enam, et kui arvestada kaablit 100 W/m2 , siis 4,4 kW kaablit minuteada pole, (suurimad jäid vist 3,X kanti?) Seega 2 eraldi kaablit tuleb sul niikuinii, siis oleks viimane koonerdamine üks termostaat kokku hoida.

Kui maja korralikult ehitatud, siis on ju ka küttekulu projektis kirjas ja korrutad selle elektrihinnaga (täna saab särtsu suurema tarbimise korral veel 10-11 eurosenti kWh)

Kumba teed pidi siis minna, ning kas olen võimalustest õigesti aru saanud:

1. Põrandakütte matid ning tasandussegu peale?
2. Põrandasse dreesida kaabli sooned ning sellele tasandussegu peale?

Kumb variant on töökindlam ning mis on plussid ja miinused?

v6hik kirjutas: Plaan soetada lähiajal 44 m2 korteri karp ning plaan sinna paigaldada elektriline põrandaküte, kuna pole elektriradiaatorite pooldaja. Enne küsimusi pisut eelinfot ka, et oleks lihtsam vastuseid anda

Minu soe soovitus. Ära soeta kinnisvara, mida kõetakse otse elektri küttega.
Eriti veel siis, kui see peaks toimuma mingi ajaliselt seotud lepingute ja pangalaenude abil.

Isegi tunduvalt soojemates riikides üritavad inimesed sellist kütteliiki kulude pärast vältida või võimalusel välja vahetada,

v6hik kirjutas:... Kõik süsteemid juba olemas - ise ei pea midagi aretama, isegi elektriradikad juba seintel. Aga tahan lihtsalt alternatiivi saada seina peal koletsevatele radikatele - sellepärast uuringi, mismoodi ja kas see üldse võimalik on.

Koledad elektriradikad . Pane siis ilusamad seintele.

Isegi miljonäride majades on radikad ja nad ei mõtle nende koledusele või kaunidusele.

Mis järgmiseks- likvideerid korteris kõik peeglid, et midagi koledat silma ei riivaks ?

Kui radikas on juba seinas, siis kasutagi seda. Milleks see põrandaküte, kui maja on hästi soojustatud ?