Ehitusfoorum

Kas kahepere elamus, mis jagatud kaheks mõtteliseks osaks peab olema ühiskaitse enne korterite EE pool plommitud korterite kilbi peakaitsemeid või kuidas EE neid nimetada soovib? Probleem selles, et kunagi oli mingi 50A ühiskaitse (torukaitsed või kuidas neid nimetatakse), mis kaotati kilpide uuemate vastu välja vahetamisel rohkem, kui 10 aastat tagasi.

Nüüd on kummagi korteri koridoris oma kilp ja oma kaitse. Meil 3x20A ja naabril 3x25A. Meil on ka EE leping 3x20A, kuid EE on omal algatusel mingil hetkel hakkanud arvel arvestama meile 3x25 ampritasu. Kui me nüüd selle avastasime, üritab EE selgitada, et nii peabki olema arvel 3x25A ... mis siis, et leping on 3x20A ja kilbis EE plommitud korteri peakaitse 3x20A.

Põhjenduseks ikka see kunagi olnud 50A peakaitse, millest tingituna jaotuskava EE-le muud võimalust ei jäta.

Lähtutakse sellest mis lepingus kirjas. Nõue EE-lt lepingu täitmist. Vajadusel lähed tarbijakaitsesse.

Omal oli sama keiss

Eestiaegses majas oli arvestikilp majas sees ja 50A peakaitse. samast kilbist arvesti eest läks kaabel teise korterisse kus väike omaette peakaitse ja omaette arvesti. See 50 A oli ka ühes 90-te alguse üsna ebamäärases vormis paberi peal kirjas kus ka EE ja tarbija allkirjad all. Paberi nimi polnud vist isegi leping.

Seejärel saatis EE aga uusi lepinguvariante, mis olid viisakamalt vormistatud , kuid kunagi polnud peakaitset nendes mainitud.

2000 alguse paiku läks õhuliin kaablisse, tänavale tekkis transiitkilp kuid arvestid jäid majja. See aga ei tähenda, et liitumispunkt majja jäi. EE üritab sokutada kõik kunde krundil paiknevad asja kunde omandusse (st ka vastutada ja hooldada)

Kui mõeldi välja ampritasu, siis (veidi enne vist) hakkas EE vormistama miskeid tarbimiskoha määratlemise lepinguid, kus oli peakaitse suurus kirjas. Sellele majale unustati see aga teha, sest eksikombel arvati, et seal on miski ühine liitumispunkt naabermajaga. Ja uusi lepinguvariante tuli aeg-ajalt endiselt (maksja nimi muutus vahel) aga alati ilma peakaitse suuruseta. Asi tuli välja 1,5 aastat tagasi kui hakkasin teisele korterile kolmefaasilist voolu ajama. Siis sai EE pihta, milline ühendusskeem tegelikult on aga hakkas mulle 25 A liitumislepingut toppima sest neil minu 50 A automaadi kohta (mis seisis endiselt juba 25 aastat nende plommi all) polevat mingeid andmeid. Ja tänavakilbis oligi kõik see aeg (kaablisse panekust) seisnud 25-sed sulakad, nende järel siis majas 50A peaautomaat. Mina punnisin vastu, et peab suurem olema ja tädid läksid teisel pool juba päris kurjaks, kuni leidsin õnneks selle 90-ndate alguse ebamäärase paberi üles. Siis lasi EE kõrvad lonti ja küsis viisakalt, palju ma siis ampreid tahan. Küsisin 32 aga kuna selle gabariidi sulakate reas 32 pole pandi 35. Oleks võinud ka 50 võtta aga ampritasu oleks ülearu suureks läinud.

Nii, et millist 25 A teemaalgataja puhul silmas peetakse?

Kui on samuti tegelik liitumine EE arvates tänavakilbis ja seal 25 A liitumispunkti kaitse, siis kahe eraldi lepingu puhul majas jagatakse see 25 A ampritasu kahe vahel ära (kas võrdselt või proportsionaalselt korterite peakaitsetega - ei tea?)

Kui õnnestub leida paber, kus 50 A ja EE allkiri all, ning vahepeal ise miskile teisele paberile, kus 25A peal, alla pole kirjutanud, siis saab nõuda suuremat liitumispunkti läbilaset. Kui ei - peab suurema saamiseks hakkam ampreid uuesti juurde ostma.. - see aga kallis ja kas on tingimata vaja? Kas olemasolevast ei jätku?

Või kui see 25A tekib 50 A jagamisest kaheks, siis võib ju lasta liitumispunkti läbilaset vähendada 40 A peale...
20A + 25 A mahuvad üldjuhul kenasti 40 A taha ära.. (minu puhul on selle 35 A taga vist samuti 20A+25A ning kaks külma talve kenasti üle elanud.) Te ei tarbi ju kunagi pikalt täismahus ja seda veel korraga. Lõpuks elekter ka maksab midagi ja mitte vähe.

PS
Ise olen mõelnud, et sellise keisi puhul on majas kõik plommitud ja OK, aga tänava transiitkilpi pääseb iga mats kes tahab ligi.
Seega asi see seal sulakad suuremate vastu vahetada, kui kahe korteri peale ei jätku.
Seda peab muidugi jälgima, et ühenduskaablit üle ei koormaks.
Keegi ei võta pärast kinni, kes tegi...(energia vargust otseselt ei toimu - kõik mõõdetakse ausalt ära)

NB! see oli lihtsalt niisama heietus..ärge kodus järele tegema hakake!!!

Meil just soov jääda 3x20A juurde, nii nagu 2000 a lepingus kirjas. Siis ei olnud see probleem, et kusagil oli maja peakaitse kahe korteri peale 50A.
Selle lepingu juurde sooviks ka jääda, sest 3x20A tundub olevat mõistlik määr, millega üks 100 m2 ja ka kütte paketiga elamine toime tuleb.

1. Loodan, et ka EE nõustub ja jätab alates 2002 aastast meie teadmata enam sissenõutud ampritasu ettemaksuks
(2002 aastast jah, sest varem ei tulnud selle pealegi, et võrrelda EE arvel, lepingus ja kaitsmetel kirjas olevat numbreid - usaldasin)
2. Küsimus, kas peab olema 2 korteri puhul ühiskaitse või saab lugeda korterites asuvad plommitud 3x20 peakaitsmed EE mõõtmispunktiks, mis peaks olema igati loogiline, sest milleks seal siis muidu EE plomm peal istub.


Sealjuures olemas nii sauna keris 6kW ja el boiler 2.3 kW, rääkimata igasugu el radikatest, põranda küttest ja kõige tipuks 2 tk õhk-õhk soojuspump.
Ja 10 aasta jooksul on vaid korra õnnestunud peakaitse välja lasta.

ukulele2 - soovitan kindlasti EE-ga lepingut näidata ja nõuda neilt selgitust, kus nad 25 A alusel võtavad. Üks Starmanni mammi võsapetsi saates lõi rinda ette, et temal pole mingit lepingut ja maksta ei kavatse, kuid Starman leidis ilusasti esinduses mammi allkirjaga lepingu ülesse. Pärast häbi kui palju telekaamerate ees valetamises.
Kuna asi on juriidiline ja kui selgub, et EE ei taha reageerida, tasaarveldust teha või tõesti on küsijal õige leping käes (3x20A), kindlasti kaasata tarbijakaitse. Neil on sellistes küsimustes kogemus olemas.

Trebla juhtum on lootustandvam - kui peakaitset pole fikseeritud siis on see võimalus kahepoolsetel läbirääkimistel fikseerida, näiteks 35 A peale (tavaliselt tuleb mees kohale, vaatab mis peakaitse väärtus on konkreetse kinnistul enne voolumõõtjat ja see fikseeritakse, sularitel pannakse tavaliselt 20 A), kuid mul esimene laks läks läbi, tegelik kaitse oli aga 32 A. Kuid EE ei jätnud jonni ja saatis oma juristide armee peale, ükskõik mida teha tahtsid, nõuti lepingus vabatahtlikku loobumist 32 A-le. Lihtlabane tasuta paketivahetus ja kirjutatigi mulle lõpuks liitumispunktiks nii 32 A kui ka õhuliini ots (muidu poleks saanud paketti vahetada). Treblal peab olema siiani ampritasuta pakett siis pole peakaitse fikseerimine vajalik. Kuid EE ei jäta jonni, ükskõik mida sa tahad seal nende lepingus muuta, visatakse neile sobiv leping sulle lauale ja pead nuttes alla kirjutama või siis ajad vana lepingu alusel edasi. On ka võimalus hea väitlemisoskusega saada just seda mida soovid, kuid pead olema spets nii juriidikas kui elektrialal ning kehtiv elektriprojekt tagataskust võtta olema sulle sobivas suunas tõestamiseks.

Mul olid jah Kodu 2 paketid seal mõlemas korteris, sestap ei paistnud see peakaitse suurus kuskilt arve pealt välja. Nüüd sai pandud üks Õ-V pump ja ühe korteri tarbimine paistab minema üle 7000 kWh aastas, seega hakkab Kodu 4 juba looma.

need fikseerimise jutud algasid minu mäletamist mööda 2002 paiku?
hakkasun netist vaatama ja komistasin sellise info otsa
http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=5954
justkui saab pärast vähendamist hiljem ka vähendamise tagasi keerata, kui ei vea välja. Kas tõesti?
Paari kuuga muidugi sa ei saa aru, et ei vea välja.
Teisalt - ka väikese peakaitsega annab palju tarbida kui koormuse hajutamisega pisut vaeva näha.

ukulele - kas see 50A peakaitse on sulakas või automaat?

trebla kirjutas:Mul olid jah Kodu 2 paketid seal mõlemas korteris, sestap ei paistnud see peakaitse suurus kuskilt arve pealt välja. Nüüd sai pandud üks Õ-V pump ja ühe korteri tarbimine paistab minema üle 7000 kWh aastas, seega hakkab Kodu 4 juba looma.
ukulele - kas see 50A peakaitse on sulakas või automaat?

Umbes 15-20 mm läbimõõduga torud ja 100-200 mm pikad, kui õieti mäletan. Nimepoolest siis nähtavasti sulavkaitsmed kusagilt aastast 1960.
Need jäid naabri poolele, kus ma pole neid viimastel aastatel vaatamas käinud.

Sa kirjutad, et naaber on samuti kilpi renoveerinud. Kui ta tolles koridoris, kus need olid, ka remondi tegi siis vahetas äkki välja. Aga see polegi oluline.
Pigem - kas EE oma tänavavõrku on vahepeal kõbinud? Kuidas vool teile majja tuleb? Kas õhuliiniga või kaabliga maa alt? Kus selle majja tuleva juhtme võrgupoolne ots on? Kas võib olla, et naaber on sellele 50A võrguühenduse fikseerimisle epingule alla kirjutanud ja sinu käest pole küsima tuldudki..?

Minu saadetud E-postile helistas EE-st keegi vastuseks ja üritas mind tulutult veenda, et kõik on õige. Võtsin endale siis veidi mõtlemisaega, et parim lahendus leida.

See 50A peakaitse on kunagi kellegi suusõnaline väide, mingit lepingut ega skeemi selle kohta ei ole ja kuni 2002 aastani ei omanud see ka mingit tähtsust.

2000 aastal sõlmitud lepingus oli klient otsustanud 3-20A kasuks ja nii ka lepingus oli kirjas ning EE tuli ilusti kohale ja plommis 3x20 peakaitsem kinni.

Kuid seni ei ole saanud ma vastust algsele küsimusele - kas selline ühine (nimetatud 3x50A) peakaitse üldse peab olemas olema? Kui seda olema ei pea, siis pole ka kogu probleemi.
Siis on olemas kaks korterit ja kaks lepingut ning polegi nagu millegi üle vaielda.

Majja tuleb kaabel posti otsast maa alt läbi keldrisse ja sealt otse ülesse naabri kilpi. Sealt on enne tema kilpi tehtud hargnemine meie korterisse.

Selline vahekapp on siiski kasulik kaitsmise seisukohast, ta võib olla ja samas ka puududa. Kui nta juba on olemas, siis on see parem kui ta puuduks. Antud juhul ei puutu see vahekapp üldse asjasse.
Ka mul endal on vahekapiga variant ja sealt lähevad kaablid laiali. Ja seal on ka tõenäoliselt 3x50 A sular. Aga liitumislepingud on meil kummagil eraldi ja maksmine käib vastavalt lepingule.
Ega ma polegi aru saanud, mille üle EE vaidleb. Kui EE ei taha oma lepingut tunnistada, ehk kirjutab mingeid valearveid välja siis tuleks koheselt esindusest nõuda alust ja valearvete asemel õigete arvete välja kirjutamist. Kui nad keelduvad, koheselt tarbijakaitsega koos lahendada.

Selle kaitse mõte oleks kaitsta maja toitekaablit ja ühtlasi piirata krundil asuva tarbija(te) poolt tarbitavat voolu sõlmitud lepingus kokkulepitud peakaitsme ulatuses.

Kirjelduse järgi jääb mulje, et toide tuleb otse õhuliinilt. Sel juhul seal vahel tavaliselt mingeid kaitsmeid tavaliselt ei ole jah.
Maakaabli puhul (nagu minul oli) oleks tänava transiitkapis maja kaabli ees sularitega lüliti ja siis määraski EE krundi elektriühenduse peakaitsme asukoha sinna. Neil on lihtsam pidada arvet ühe peakaitsme üle, kui et kliendi krundil ja kliendi omanduses olevate kilpide ja automaatid üle. Arvesti ja kell on EE omand, majasisesed kilbid mitte ja kliendi krundil olevaid kaableid ei taha nad samuti omaks tunnistada - st nende eest vastutama hakata. Selle elektriühenduse fikseerimise lepinguga need asjad vististi ära ka määratakse.

Küsiks ikka üle, et kas see eraldi elektriühenduse fikseerimise leping kogu krundi (aadressi / maja) kohta on tehtud? Äkki tegi selle naaber?
Tagantjärgi raha tagasi saada (ettemaksuks arvestada) on omaette ooper..
Valutum variant oleks lihtsalt taotleda siis selle 50 A vähendamist 40 peale - kaheks jagamisel jääkski kummagile 20A ulatuses maksta... samas see 40 A kaitseaparaat nagu ma aru saan ju tegelikult puudub - seega pole seda võimalik ka välja lüüa...

Uuri naabri juures olukorda... kas need vanad torusulakad on ikka kuskil seina peal alles... liini lõpus olles neil toitekaabli lühise eest kaitsmise funktsioon nagunii pigem puudub -


Ja üldse - kas tarbid siis üle 8000 kWh aastas, et ampritasuga paketti kasutad? Kaksikmaja kahe kõrvutiasetseva boksiga?

Ja kas see 10 aasta jooksul peakaitsme väljalöömine käis sinu 20A või tolle 50 A kohta?
Ülekoormusega või lühisega?

trebla kirjutas:Selle kaitse mõte oleks kaitsta maja toitekaablit ja ühtlasi piirata krundil asuva tarbija(te) poolt tarbitavat voolu sõlmitud lepingus kokkulepitud peakaitsme ulatuses.

Kuna on eraldi korterid ja lepingud siis kokkulepitud on 3x20A ja naabril võimalik, et on ampritasuta pakett, kuna tema ei küta elektriga. (Oletus, kuna lepingut ta üles otsida ei viitsinud)
Kui eri lepingutüüpidest lähtudes ei saaks ka arvutada ühiskaitse suurust, mis pealegi on mõtetu, kui EE on kliendi korteris juba plomminud 3x20A kaitsme.

trebla kirjutas: Küsiks ikka üle, et kas see eraldi elektriühenduse fikseerimise leping kogu krundi (aadressi / maja) kohta on tehtud? Äkki tegi selle naaber?

Kaasomaniku nõusolekuta peaks see ilmselt õigustühine

trebla kirjutas: Valutum variant oleks lihtsalt taotleda siis selle 50 A vähendamist 40 peale - kaheks jagamisel jääkski kummagile 20A ulatuses maksta... samas see 40 A kaitseaparaat nagu ma aru saan ju tegelikult puudub - seega pole seda võimalik ka välja lüüa... ?

Kuna kahe korteri peale kokku on juhusliku ülekoormuse tekkimise võimalus suurem, siis oleks kindlam variant ilma ühise kaitsmeta ja ka 50 pealt 40-se asendus poleks parem ... Pealegi soovib naaber 3x25A ... seega peaksime siis paluma EE-d leida meie jaoks 45A ühiskaitse.

trebla kirjutas: Ja üldse - kas tarbid siis üle 8000 kWh aastas, et ampritasuga paketti kasutad? Kaksikmaja kahe kõrvutiasetseva boksiga??

1938 a maja. Naaber teisel korrusel, sestab rohkem nagu mõttelised osad.
Meie oma küttepaketiga tarbime mingi 25000 kWh aastas, sisaldab elektrikütet (kuni -5 kraadini, edasi abiks ahjud) aga naaber elektriga ei küta ja amptitasu vist ei maksa, seega tal kama, mis kaitsmed ja suuremad on muidugi uhkemad

trebla kirjutas: Ja kas see 10 aasta jooksul peakaitsme väljalöömine käis sinu 20A või tolle 50 A kohta?
Ülekoormusega või lühisega?

Majaosa 3x20A on 10 a jooksul paarkorda väljas käinud, kui 6kW keris, maja el küte, praeahi, el veekeetja, triikraud, tolmuimeja jne kõik korraga sisse on lülitatud.

ukulele2 kirjutas: 1938 a maja. Naaber teisel korrusel, sestab rohkem nagu mõttelised osad.
Meie oma küttepaketiga tarbime mingi 25000 kWh aastas, sisaldab elektrikütet (kuni -5 kraadini, edasi abiks ahjud) aga naaber elektriga ei küta ja amptitasu vist ei maksa, seega tal kama, mis kaitsmed ja suuremad on muidugi uhkemad

...........Majaosa 3x20A on 10 a jooksul paarkorda väljas käinud, kui 6kW keris, maja el küte, praeahi, el veekeetja, triikraud, tolmuimeja jne kõik korraga sisse on lülitatud.

Selle peale oskaks vaid öelda, et rikka inimese asi....

Tglt väga sarnane tolle minu keisiga (mul oli all ühine peakaitse 3x50 A ja ülemisel 1x16A) - see suur küttekulu all tähendab seda, et tegelikult kütad sa ka naabri elamist oma elektriga ja tal pole ei elektrikütte ega puude peale palju raha kulutada vaja... seega pole tal ka seda 3x25A vaja .


Taotle peakaitse vähendamine ja alles seejärel soojusta oma lagi ära - sest pärast seda võib naaber hakata kõvasti rohkem tarbima, sinul aga siis enam välja ei löö
40 versus 50 A tähendaks sulle täna 50 € kokkuhoidu aastas.
Jõudu EE-ga ampritasu pärast kohtuskäimiseks aga tegelik kokkuhoid tuleks soojustamisest.


PS
Mul on 140 ruudune kahekordne maja, ja otseelektriküttel läks pidevalt 19 000 kWh aastas. Üks õ-õ pump on tõmmanud aastakulu 14 000 peale.

Milleks rääkida soojustamisega saadavast võidust, kui küsimus on juba ära makstud raha tagasi saamises?
Orjameelsus juba nii veres, et kummardus EE bossile ette ja taha ? Täitsa tavaline partei poolt paika pandud suurepalgaline käpik, nagu paljud teisedki. Lase selline lahti vabaturule, siis on näha,mis palka tegelikult väärib.

Minu küttepaketi lepingul on praegu kirjas Ampripõhine võimsustasu 0,32€/A kuus,
Sellele lisandub käibemaks.
Summa on ju suurfirma jaoks täiesti tühine ja asi on rohkem põhimõttes. Mille alusel arvestati rohkem lepingul olevast ja miks püütakse seda seadustada, nagu oleks käitutud õigesti ?

Ise olen sama vaidluse läbi teinud 8 lisaampri osas. Majas vahetati tagasi 40A peale ja 40m eemal õues posti küljes oleval EE kilbil jäi 32A
Kui poleks kogemata juhtme lühisesse lasknud, kestaks ka minul see olukord ilmselt edasi ilma varastamist avastamata.

Isegi selle lühikese aja kohta ei tahtnud nad väga tasaarvestust teha. Kujutan ette raamatupidaja halle karvu tagasiarvestuseks kuni 2002 aastani.

Tupsu kirjutas:Majas vahetati tagasi 40A peale ja 40m eemal õues posti küljes oleval EE kilbil jäi 32A

Mida tehakse ometi nii suurte peakaitsetega?

Küülaline kirjutas: Mida tehakse ometi nii suurte peakaitsetega?

Arvad, et küsib üleliigselt leiba, kui ampreid tiba rohkem on ?
Maksan isegi elektri aktsiisi tasu kuus rohkem, kui ampritasu. Seega pole nagu mingit mõtet peakaitset 32A peale vahetada ja jättagi, kinkides EE-le 8A , mida pärast ei pruugi isegi raha eest saada tagasi osta, kui piisavalt liini võimsust ei ole. 2x aastas paketivahetust tehes pole see peakaitse suurus 5 kuud üldse oluline. Ühe paketi vahetuse eest tuleb nagunii maksta, teise saab tasuta.

Tegelikult saaks tõesti hakkama ka 32A peakaitsmega, kuigi mul on köögis ühel faasil olev kahe kambriga küpsetusahi max 5,5kw ja osa majast kütab ühel faasil olev multisplit soojapump mingi 7kw ringis. (Ei leia pilti andmesildist ketkel ülesse, aga väljundvõimsus kuni 22kw)

Pealegi on väga võimalik, et tuleviku elektrihinna tõusuga tahan hakata veel rohkem külmal talvel ööelektrit kasutama. Kõigepealt vaatame ära, mis suhtega teda müüma hakatakse.

Praegune hind Päevatariif 0,0341€/kWh, Öötariif 0,0158€/kWh motiveerib pigem ööelektriga otse küttes sooja salvestama, kui päevaelektriga seda sooja keskmiselt 2x kasuteguriga pumbaga 2x kallimast elektrist tootma. Sest päevaelekter on öö omast küttepaketiga hetkel 2,15 korda kallim.

Tupsu kirjutas:Maksan isegi elektri aktsiisi tasu kuus rohkem, kui ampritasu ... päevaelekter on öö omast küttepaketiga hetkel 2,15 korda kallim.

Liites võrgutasu juurde, tuleb suhe märksa kehvem. Ja et aktsiisi (0,0054€/kWh) rohkem maksta, kui 40A eest ampritasu, peab kuus ikka 7000kWh ära kulutama.

Küülaline kirjutas:....Ja et aktsiisi (0,0054€/kWh) rohkem maksta, kui 40A eest ampritasu, peab kuus ikka 7000kWh ära kulutama.

Lükkan selle väite ümber. Kopeerin Ilma käibemaksuta hinnad
12.80 € Ampripõhine võimsustasu 0,32€/A kuus, peakaitse 40,00 A
17.97 € Elektriaktsiis 0,00447€/kWh, kogus 4 020 kWh

Nii et pole selleks vaja mingit 7000 kWh kulutada.
Ning peakaitset väiksemaks vahetades saaks 8A pealt kokkuhoiu 2.56 € (ilma käibemaksuta)

Küülaline kirjutas:Ehk sa seletad, kuidas on võimalik osta elektrit ilma käibemaksuta ja ilma võrgutasuta.
Elektri ampritasu on küll 0,32€ (käibemaksuga 0,384€), kuid võrguteenuse ampritasu on veel lisaks 0,444€ käibemaksuga.

Jah, võrguteenuse ampritasu võtmist tõesti ei märganud.
See on veel 14.80 €

Aga käibemaksu juurde liitmine pole ilmselt oluline, kuna see on nagunii kõigile ridadele 20% ja ei muuda suhet - ampritasu-aktsiis.

Ehk sa seletad, kuidas on võimalik osta elektrit ilma käibemaksuta ja ilma võrgutasuta.
Elektri ampritasu on küll 0,32€ (käibemaksuga 0,384€), kuid võrguteenuse ampritasu on veel lisaks 0,444€ käibemaksuga.

Tupsu kirjutas:

Küülaline kirjutas: Mida tehakse ometi nii suurte peakaitsetega?

... Seega pole nagu mingit mõtet peakaitset 32A peale vahetada ja jättagi, kinkides EE-le 8A , mida pärast ei pruugi isegi raha eest saada tagasi osta, kui piisavalt liini võimsust ei ole. .....

....Tegelikult saaks tõesti hakkama ka 32A peakaitsmega, kuigi mul on köögis ühel faasil olev kahe kambriga küpsetusahi max 5,5kw ja osa majast kütab ühel faasil olev multisplit soojapump mingi 7kw ringis. ......

....Pealegi on väga võimalik, et tuleviku elektrihinna tõusuga tahan hakata veel rohkem külmal talvel ööelektrit kasutama.

...päevaelekter on öö omast küttepaketiga hetkel 2,15 korda kallim.

Kui sa kavatsed ööelektrit rohkem tarbima hakata, siis pole ju muude tarbijate võimsus olulune..
Või küpsetad ööelektri ajal saiu hommikuks kella kuueks müügiks..?

Elektrit ilma võrgutasuta ei saa.. täna moodustab küttepaketi ööelektri hind koos võrgutasuga päevasest 0,524 ja Kodu 4 puhul 0,58.

Kui sul see peaautomaat asub õues, siis külmaga on ta niikuinii pea 1 aste suurem.

Aga see on inimlik.. mis käes see käes.

Omal on samuti peakaitse 32 ja saaks suurepäraselt ilmselt hakkama 25-A-ga (ka 20-ga, kui erimeetmeid võtta) kuid ei raatsi samuti EE-le seda 7 (12) A amprit tagasi kinkida ja selle asemel kingin talle igal aastal täiendavat ampritasu - sel aastal näiteks 38 (63) €

Kust sa selle tasuta paketivahetuse saad?
Kui elmisest paketivahetusest on vähem kui aasta möödas, siis maksad alati. Kes seda üleeelmist vahetust enam arvestab?

PS
EE paketivahetuse hinnakirjast tuleb välja, et elektrienergia hind ja võrguteenus võivad olla erinevatest pakettidest...
hm.. iseenesest loogiline, sest tulevikus hakkad eri firmadele maksma...
Nende hinnakalkulaator sellist varianti ei paku. Kas see ka miskil juhul ära tasuks?

trebla kirjutas:ei raatsi samuti EE-le seda 7 (12) A amprit tagasi kinkida ja selle asemel kingin talle igal aastal täiendavat ampritasu - sel aastal näiteks 38 (63) €

See kinkimine on ju ka tasuline.
Kui peakaitsme vähendamisega ei kaasne ettenägematuid kulusid, tuleb teenuse eest tasuda peakaitsme vahetamise tasu ehk 45,76 eurot.

trebla kirjutas:
Elektrit ilma võrgutasuta ei saa.. täna moodustab küttepaketi ööelektri hind koos võrgutasuga päevasest 0,524 ja Kodu 4 puhul 0,58.

Tõesti, jagades võrguteenuse arvel oleva ilma käibemaksuta summa kulutatud kilovatttundidega
siis ööelektri võrguteenus tuleb 0,022 senti iga kwh eest
ja päevaelektri võrguteenus 0,038 senti iga kwh eest

See aga ainult ju kinnitab vist seda, et kasuikum on tarbida kütte paketist ainult öö elektrit ja päevast elektrit üldse mitte kasutada.

Ostes näiteks selle vaja mineva koguse sisse tavapaketti kasutavalt sõbralikult naabrilt ?

trebla kirjutas: Kust sa selle tasuta paketivahetuse saad?
Kui elmisest paketivahetusest on vähem kui aasta möödas, siis maksad alati. Kes seda üleeelmist vahetust enam arvestab?

Siiani pole päris igal aastal viitsinud vahetada, seepärast täna vahetades oleks tasuta ja tagasi vahetamine on aasta jooksul tasuline.
Sama nendel, kes esimest korda vahetama hakkavad.

Saiakesi hommikuks ei küpseta, ahi on pigem suurema kasutusega (2 kambrit korraga) kasutusel nädalavahetustel.

Üks EE peakaitse on mul koridoris kilbis ja teine umbes 40m eemal EE posti küljes oleval vahekilbil. Seega külmaga üks aste suurem, pole eriline argument, mida ma reaalselt kasutada saaks.
..................................................................................................
Minul on muidugi üks argument varuga peakaitsme osas veel. Kuna varem oli meil tihti maja nädalavahetusel üksi, siis ei tahtnud ju koju tulles leida seda eest külmana, külmikud sulamas, põhjusel, et peakaitse on mingi piiri peal oleva väärtuse pärast välja lülitanud.

Tupsu kirjutas:Tõesti, jagades võrguteenuse arvel oleva ilma käibemaksuta summa kulutatud kilovatttundidega
siis ööelektri võrguteenus tuleb 0,022 senti iga kwh eest ja päevaelektri võrguteenus 0,038 senti iga kwh eest

Minu mõistus sinu mõttelennule küll järele ei jõua. Mis kasu veel nendest numbritest on? Ja ikka arvutad sa ilma käibemaksuta.

Tupsu kirjutas: See aga ainult ju kinnitab vist seda, et kasuikum on tarbida kütte paketist ainult öö elektrit ja päevast elektrit üldse mitte kasutada. Ostes näiteks selle vaja mineva koguse sisse tavapaketti kasutavalt sõbralikult naabrilt?

Kuidas see praktikas välja näeks? Et igal hommikul kell 7 lähed pikendusjuhe näpus naabri ukse taha?

Tupsu kirjutas: Siiani pole päris igal aastal viitsinud vahetada

Mis mõte (harvem, kui aasta) paketivahetusel siis üldse on?

Tupsu kirjutas: ei tahtnud ju koju tulles leida seda eest külmana, külmikud sulamas, põhjusel, et peakaitse on mingi piiri peal oleva väärtuse pärast välja lülitanud.

Kui maja on üksi peaks tarbimine väiksem olema, mitte peakaitse piiri peal (keegi ei küpseta kahe kambriga ahjus)

Tekitasid huvitava mõtte - Vahet pole kas sõbralik naaber või 2 liitumist ühele krundile.
Et üks võtab väikese kaitsega ööpaketi ja teine on tavatarbija ilma öise elektrita. Ööpaketil on hästi väike peakaitse tüüpse öise tarbimise järgi, ja ampritasuga pakett (Kui saab siis kütte pakett, kuid seal oli vist minimaalne kaitse antud). See võiks isegi ühefaasiline olla. Päevatasuga pakett on aga just ilma ampritasuta. Tegelikult on nüüd kahe liituja vahel programmkell, mis siis blokib päevatarbija tarbimise öösel ja vastupidi (kuna öötarbijal on oluliselt kallim päevatariif) ja lükkab tarbimise ringi.
Ampreid sai mäletamist mööda mingi valemiga vist teisele loovutada. Kui muidu ei saa siis saab tülis kaasomanikku mängida ja ikka paketi ära teha.
Nii saab odavamalt elektrit tarbida, kusjuures, kui ampreid vähendada keegi plaanib siis parem tehku need teisele paketile.

(Muide - ma üritasin Tupsu tasuta paketivahetuse variandi tasuvust arvutada - oma 14 000 kWh jagada umbes nii, et 6 kuud tarbin 10 000 küttepaketiga ja teise 6 kuud 4000 miski Kodu 2-ga ... kui ka paketivahetus midagi ei maksaks, siis oleks kokkuvõttes justkui kallim ikka kui kõik kokku Kodu 4-ga ...)


Sorry...miski arvutusviga ikka... tglt tuli paketivahetustega 21 € aastas odavam... Seda siis 32A peakaitse korral.

25A peakaitsega aga tuli 2 paketivahetusega aastas (juhul kui need ei maksaks) kokkuhoid 8 € aastas.

Seda EE kalkulaatoriga...


Kalvis..
?
Kus sa seda oluliselt odavamat päevatariifi näed? Kodu 3 puhul on 1 sent odavam. Kui kogu päevatarbimine käib läbi teise paketi, siis on ka tarbitud kogus suur ja ampritasu hajub kWh-de peale ära...

Aga äkki teeks hoopis kamba peale ühise (väikese = optimaalse) peakaitse ja tarbiks aastaringselt küttepaketti...
Lihtsalt boilerid ja põrandakütted töötaksid naabriga üksteise alla... Üks keedaks kohvi L1 faasi pealt, teine L2 pealt...

3x16 amprit võimaldab päevas tarbida 260 kWh, (talvel rohkemgi) aastas seega 96 000 kWh....

Seega just see lisaliitumine peaks olema põhitariifiga ja oleks n.ö backup juhuks kui kütepaketi peakaitse välja lööma hakkab. Ehk õigemini - tuleb ehitada süsteem, mis ühefaasilised tarbijad ühendab alati vähim koormatud faasile ja kui peakaitse ressurss on otsakorral ja uus sisselülitatav tarbija äärmiselt prioriteetne, siis see alles toitele teise liitumise kaudu.. Sel juhul tarbitaks teise liitumise kaudu küllaltki väike kogus elektrit - ainult need juhuslikud tarbimistipud...

Veel oleks hea panna tollele küttepaketi liitumise peakaitsele mootorajam, mis siis lisaliitumisest energiat saaks ja rakendunud automaadi sisse tagasi lülitaks. (EE aga mootorajamit kahjuks ei lubaks. Äkki mõne pisema võrgu omanikupuhul saaks kaubale?

Minu mõistus sinu mõttelennule küll järele ei jõua. Mis kasu veel nendest numbritest on? Ja ikka arvutad sa ilma käibemaksuta.

Tupsul on ilmselt miski oma arvutustabel, kus käibemaks liitub arve lõppsummale...
(või kirjutab elektrikulu firma arvele ja seetõttu käibemaksu osa ei arvesta,,)