Ehitusfoorum

Tere. Tahaksin lõpetada väljaehitamata teise korruse majas. Oleks tarvis ka vesiküttel radiaatorid paika panna kuid mille järgi neid valida ei ole aimugi. Siit aga küsimus, et kas eksisteerib mingi nö. rusikareegel radiaatorite valikul? Kindlasti saab öelda et lase projekt teha või vaata projektist, sooviks aga lihtsalt omal käel ära valida ja asi ants. Katlaks on majas 22kW gaasikondensatsiooni katel. Kuidagi ruutmeetrite järgi, kuupmeetrite järgi? Palun abi.

Külaline kirjutas:Kuidagi ruutmeetrite järgi, kuupmeetrite järgi?

Proovi soojavajaduse (kütte-energiakulu) järgi.

madis64 kirjutas:

Külaline kirjutas:Kuidagi ruutmeetrite järgi, kuupmeetrite järgi?

Proovi soojavajaduse (kütte-energiakulu) järgi.

Kuidas see siis käib? Niipalju tean et kogu majale arvutati ja katel pandi kunagi 22kW. Esimesel ja teisel korrusel ruutmeetreid sama palju, esimesel korrusel põrandaküte töös. Kuidas ma siis radiaatorid arvutaksin?

Kuna sa radiaatorit ise ei valmista suure tõenäosusega, siis arvuta välja toa suurus m3. Lähed poodi, leiad teenindaja, temal ees tabel kuhu sisestab sinult saadud andmed. Valid sobiliku radiaatori tüübi ja oled tänulik.

Arvutad majas tubade kaupa soojakaod välja. Saad radiaatorile maksimaalse väljastamisvõimsuse kätte. Kindlasti tuleb arvutada õigete parameeteitega (pealevool ja tagasivool+ ruumi temp).
Radiaatorid dimensioneerida 10-15%üle.

Külaline kirjutas:Tere. Tahaksin lõpetada väljaehitamata teise korruse majas. Oleks tarvis ka vesiküttel radiaatorid paika panna kuid mille järgi neid valida ei ole aimugi. Siit aga küsimus, et kas eksisteerib mingi nö. rusikareegel radiaatorite valikul? Kindlasti saab öelda et lase projekt teha või vaata projektist, sooviks aga lihtsalt omal käel ära valida ja asi ants. Katlaks on majas 22kW gaasikondensatsiooni katel. Kuidagi ruutmeetrite järgi, kuupmeetrite järgi? Palun abi.

Aga valigi omal käel ja asi ants. Soovitan valida sellised radiaatorid, mis ka toa kenasti ära suudavad kütta.
Vene ajal valiti nii, et 1 malmribi 1 m2 toa põrandapinna kohta. Siis polnud aga radiaatorite tootjaid massiliselt. Pandi kas malm-ribisid või ribitorusid. Kohati ka plekk-paneele.
Tänapäeval on aga tootjafirmasid mustmiljon. Erinevatel radiaatori tüüpidel on ka erinev soojusväljastus. Võid valida ka selle põhjal, kuidas on ehitatud näiteks esimese korruse omad. Aga ju on seal põrandaküte.

peakikerdu kirjutas:Arvutad majas tubade kaupa soojakaod välja

Küsiti ju ometi "rusikareeglit". Inimene, kes oskab soojakadusid arvutada, ei küsi seda foorumist.

Autor siin. Tegelikult sain siit paar head vihjet otsingusõnadele ning tegin sellise nipi, et vaatasin ühe maailma suurima radiaatoritootja lehelt ja leidsin soovituslikud "heat loss" koefitsiendid eriotstarbeliste hoonete/ruumide puhul (hästisoojustatud hoone magamistubade puhul näiteks koef. = 40..45), sellega korrutad toa ruutmeetrid ning saad xxx KW. KW järgi juba valide nende enda või mõne muu radiaatoritootja lehelt oma võimalike pikkuste-laiuste järgi radika ja korras.

Tere.

KW järgi juba valide nende enda või mõne muu radiaatoritootja lehelt oma võimalike pikkuste-laiuste järgi radika ja korras.

Ja vaata ka seda millistel temperatuuridel need kw on. Purmo tabel annab järgmised andmed: 75/65/20, 70/40/20 või 45/35/20.

Toomas

Võid võtta ka hästi soojustatud majal 20W/m3 kui halvasti siis 35w/m3

Rusikareegli järgi on eluruumide võimsustarve 20-40 W/m³ (üldlevinud 2,5 m kõrguste lagede korral teeb see 50-100 W/m² kohta).

Kas tõesti majade puhul 50W/m2 miinimim? Mul elektriküttega korteris kõige külmematel päevadel reaalselt läks 30W/m2 (2,5 m lagi), viimane korrus, seinad väljast penoga, pööningul vaid 5 cm klaasvilla.

Jooksev kulu ja maksimaalne võimalik arvutuslik kulu pole ju üks ja seesama. Maksimaalne arvutatakse ju halvimale kütet nõudvale variandile, tüüpsena siis -20 välistemperatuurile. Jooksev küttekulu sõltub tegelikusest välistemperatuurist, mis on praegu üle 0 C ja väga harva jõuab talvel -20 C juurde. Seega tegelik küttekulu on tüüpselt seadmete valiku aluseks olevale maksimaalsele väiksem.

Talvel külmadega jälgisin elektri kulu iga päev ja isegi kõige külmemal päeval ei läinud kütmise peale rohkem kui mainitud, e. 30 W/m2. Eks arvata on, et kui mitmed päevad järjest pidevalt ööpäeva keskmisena -20 on ja päikest ei paista, võib 50 W/m2 ära tulla.

Minu hilinenud vastus on:Kuna me elame seal kus me elame st. põhjamaades mitte seal kus radikaid tehakse siis 1KW= 30 m3 ja ei eksi. Arvestada tuleb sellega,et eestis on ka -30 ja peale külma+tuul aga euro arvestused on -22 külma ümber.Nüüd on vaja ainult radikate endi võimsust veel ja ongi kõik. Purmodel ja teistel plekk radikatel käib arvutus läbi koefitsendi olenevalt toa temperatuurist.Ribiradikatel ribi võimsuse järgi.

Purmo radiaatorite tabelis on toodud radiaatorite võimsused vastavalt radiaatori kõrgusele ja pikkusele. Kas maja küttekulu ja ruutmeetrite järgi saab arvutada küttekulu ruutmeetrikohta, st kui võimsat radiaatorit on vaja näiteks 11m2 tuppa? Maja küttekulu kuus on 1800kwh ja ruutmeetreid on 200.

Saad võibolla arvutada kogu maja radiaatorite võimsuse küll, kuid see number m2 kohta ei ole päris õige, ehk seda ikk ei tea milline radiaks kuhugi tuppa panna, sest ruumid on erinevad- on vahe mitu välisseina on toal, kui suured ju mitu akent, kas asub 1. või 2. korrusel...

Mul on radikate paigaldus ees ja vaja valik teha. Siin on arutelu pooleli jäänud. Mul on maja 1 korrus 4 tuba + köök. 120 m2. Pikk koridor jne. Maja on 22 m pikk.

Sul on vaja tubade pindala/ruumala, akende laiuseid ja aknalaudade kõrgusi põrandast.
Teiste poolt eelpool toodut kokku võttes on kindla peale minek, kui saad tuppa ruutmeetrid/10 kW, ehk siis 20-ruudusele toale 2 kW.
Ja valid siit või sealt (või mujalt) vajaliku võimsuse ja sobiva suuruse järgi.
Sooja maja puhul võib nii muidugi üle dimensioneerida ...

Samas olgu parem natuke üledimensioneeritud kui puudu jääb.