Ehitusfoorum

Tere,

sooviksin ennast kurssi viia erinevate võimalustega ning hinnaklassidega. Kindlasti on teil jagada oma kogemusi ja argumente erinevate süsteemide osas. Kirjeldaksin kõigepealt olukorra, mis meil on ning selgitaks, mis oleks meile parim lahendus.
Hoone suurus ~800 m2
Korruseid - 2 + osa hoonest kolme kordne (keldri korrus kuhu plaanime kütteruumi. Vajadusel korstna väljaviimise võimalus)
Tööstusvool, hoonel küllaltki madal soojapidavus (osaliselt paekiviseinad). Maakütte tareks oleks hoone kõrval piisavalt suur murulapp. Kuna endal on piisavalt metsa siis võiks hoopis puidu kütte peale mõelda. Samas kas on olemas automaatset puidukütet? Mainin seda selleks, et ise samas hoones ei ela ja kütmise jaoks tuleb kaugemalt kohale sõita. Teine teema on see, et hoonet ei kasutata igapäevaselt. Pigem toimub seal midagi nädalavahetustel.
Küttesüsteem peaks võimaldama nii hoone kütmise kui ka sooja vee. Gaasikütet pole vist mõtet kaaluda kuna hoone läheduses puudub gaasi trass. Momendil on hoones elektri küte, mille kulu on liialt suur.
Uus lahendus võiks olla oma soetusmaksumuse poolest soodne ning mõistliku jooksevkuluga. Minu mõte kaldub puidukütte poolele. Keda/mida soovitate?

Kui palju on praeguste lektriradikate koguvõimsus ?

Kas majas on praegu ka mingid veega radiaatorid, või on ka need vaja soetda ?

Pakuks maasoojuspump ja/või õhk-vesi soojuspump.

Soojuspumba ja miks mitte ka katla soojus antakse veele . Vesi ringleb ning vesi/õhk soojusvahetitega (konvektoritega ) puhutakse soovi korral soojus ruumidesse.

Tupsu kirjutas:Kui palju on praeguste lektriradikate koguvõimsus ?

Kas majas on praegu ka mingid veega radiaatorid, või on ka need vaja soetda ?

ei oska öelda palju on selle võimsus ja see pole oluline kuna kogu see süsteem lendab välja. Hoonesse tuleb remont ja olemas olevat pole mõtet alles jätta kuna see polnud tervik lahendus. Osa hoonest oli kütteta.
Hoones puuduvad veega radiaatorid. Täiesti uus süsteem tuleb luua. Vanast süsteemist kannatab jätta ainult kaks õhksoojus pumpa. Arvan, et osa küttest (suures saalis) võiks panna põranda sisse. Teine hoone tiib seinapealsete radiaatoritega.
(Vee ja voolu võimsusega probleeme pole, seda on seal rohkem kui küll.)

Külaline kirjutas:ei oska öelda palju on selle võimsus ja see pole oluline ....

Oletan et seda kaudu üritati hoone küttevajadust/võimsust aimata.

Tere.

Halukatel ja maasoojuspump. Edasi juba radiaatorid ja põrandaküte.

Toomas

hoone projekti ja asukohta paluks meilile spegrupp@gmail.com

Tere,

kui soovite konsulteerida kütte ja ventilatsioonilahenduste osas siis kirjutage projekteerimised@gmail.com

Sulle sobib vist pelletikütte süsteemid. Kuna pelletiga saab suuri võimsusi arendada ja kütmist ka automatiseerida. Hõre maja, harvad ja kiiresti ülessekütmised, palju sooja vett vajab üledimensioneeritud süsteemi. Maaküte tuleb vast krõbeda hinnaga, sulle 120-150 kw küttevõimsust vaja.

Veikko kirjutas:Sulle sobib vist pelletikütte süsteemid. Kuna pelletiga saab suuri võimsusi arendada ja kütmist ka automatiseerida. Hõre maja, harvad ja kiiresti ülessekütmised, palju sooja vett vajab üledimensioneeritud süsteemi. Maaküte tuleb vast krõbeda hinnaga, sulle 120-150 kw küttevõimsust vaja.

Maakütet oleks nii palju vaja , et hoida majas 10-15 C.
120 - 150 kW võib max võimsus olla küll kuid seda on vaja siis kui külalised tulevad.
Minu arusaamisel peab peremees ikka varem majas olema st pole suurt vahet kas on halukatel või pellet (huvitav milline on hinnavahe 100 kW puid käsitsi ja pelletit automaatikaga ?)

Palju sooja lendab minema kui pole korraliku soojustagastusega ventilatsiooni, mida rohkem rahvast ja sööki seda
paksem õhk, aknad lahti ja ilma kütmine teadagi kallis lõbu....

Vaatan, et siin foorumis mõnel ikka suurushullustus, maakütte korral antud hoones vaja maasoojuspumpa max võimsusega 60-80 kw (täpse arvutuse saab muidugi teha kui hoonega korralikult tutvuda) aga jah see elektriradikate koguvõimsus oleks hea alus arvutuste tegemiseks. Hea varjant oleks nt 100kw puugaasikatel 6 m3 akupaak 50 kw maasoojuspump, 3500 m maakontuur 500l tarbeveeboiler. Selle süsteemiga oleks hoone aastaringi soe ning vaid suuremate külmade korral kasutada halupuid. Kuludest niipalju, et kui praegu kulub selle hoone kütteks talvel ca 1600euri siis edaspidi ca 600. Võib muidugi ka ainult halupuuga ning mugavuse huvides ajada katla võimsus 200 kw peale ning akupaakide kogumaht 12m3 või siis jälle ainult maaküte võimsusega ca 70kw.
Jah ega lihtne pole sellisele hoone seda kõige õigemat kütteviisi valida. varjante muidugi palju rohkem kui ma siin välja pakkusin.

Ma vaatan ka, et maru muhedalt pakutakse variante. Kohe KW lendavad, meetrid jooksevad... Elu ongi pagana lihtne.
Keegi selle (kasvõi eelviimane postitaja) kompoti rahalises vääringus ka kokku lõi?

See teema tuttav kuna kuu tagasi sai samade rm2 turismitalule kogu hoonestuse ja küttesüsteemi pakkumine koostatud, seega tean ka hinda. Loomulikult on need kw umbkaudsed aga pole nagu väga mõtet siin kordamööda kõigil kirjutada lihtsalt kütteliike, pigem mingidki suurusjärgud on valimise aluseks.

Valimise aluseks ei saa olla lihtsalt hoone suurus, maht. Kui pakute ,maakütet siis lähtume ikka sellest, mis me kodaniku krundilt välja võluda suudame ja alles siis pakume ka seadme. Sama lugu on ka puugaasi, õli või mille iganes süsteemi pakkumisega. Ei ole nii, et mürts, 6m3 akupaaki siia, tavai 500l tarbeveeboiler siia seina.Ei olegi mõtet niisama marutada. Las teemaalgataja koostab kõigepealt projekti, vaatab rahakoti sisu..

Torvent. kirjutas:See teema tuttav kuna kuu tagasi sai samade rm2 turismitalule kogu hoonestuse ja küttesüsteemi pakkumine koostatud, seega tean ka hinda.

Ja see hinna suurusjärk on ...?

Väga uljalt pakutakse kõiksugu lahendusi unustades hindadest juttu teha. Kui raha poleks oluline siis kasutataks ilmselt elektrikütet ja kogu moos.

Torvent. kirjutas:Vaatan, et siin foorumis mõnel ikka suurushullustus, maakütte korral antud hoones vaja maasoojuspumpa max võimsusega 60-80 kw (täpse arvutuse saab muidugi teha kui hoonega korralikult tutvuda) aga jah see elektriradikate koguvõimsus oleks hea alus arvutuste tegemiseks. Hea varjant oleks nt 100kw puugaasikatel 6 m3 akupaak 50 kw maasoojuspump, 3500 m maakontuur 500l tarbeveeboiler. Selle süsteemiga oleks hoone aastaringi soe ning vaid suuremate külmade korral kasutada halupuid. Kuludest niipalju, et kui praegu kulub selle hoone kütteks talvel ca 1600euri siis edaspidi ca 600. Võib muidugi ka ainult halupuuga ning mugavuse huvides ajada katla võimsus 200 kw peale ning akupaakide kogumaht 12m3 või siis jälle ainult maaküte võimsusega ca 70kw.
Jah ega lihtne pole sellisele hoone seda kõige õigemat kütteviisi valida. varjante muidugi palju rohkem kui ma siin välja pakkusin.

Aina enam kaldun sama kombineeritud variandi peale. Maaküte annab mugavuse ja puugaasikatel külmal perioodil lisa võimsuse ja säästu.
Mis võiks sellise süsteemi maksumuseks kujuneda (jämedalt)? Kui ei soovi avalikult seda välja käia siis vahetaks kontakte. Mainisite, et teil on sarnasele objektile arvutused tehtud ja mul oleks saata hoone joonise.

Seda ma ju ütlesingi, et see vaid suurusjärk. Kui inimene küsib siin umbmääraste andmete põhjal arvamust siis midagi sellist saab talle ka pakkuda. Kui oleks soov elektriga edasi kütta siis ei plaanita kah uue süsteemi paigaldamist. Hinnast niipalju, et need andmed on vaid kliendi ja teenusepakkuja teada. Ja tavaliselt ei ole hoone kohta koostatud projekt ja eelkalkulatsioon erinenud just märkimisväärselt.

Cozmoz kirjutas: Aina enam kaldun sama kombineeritud variandi peale. Maaküte annab mugavuse ja puugaasikatel külmal perioodil lisa võimsuse ja säästu...

Võiks veel uurida võimalusi Ritz või Hilton majutusketti saada, sest tavapäraste turismitalu majutushindadega (eriti siis, kui kliente leiab vaid nädalavahetusteks) kipuvad nende toredate-mugavate küttelaheduste alg-investeeringud olema sedavõrd suured, et võtab hinge kinni ja jääte pikaks ajaks kõigi oma laekumistega vaid pangalaenu tagasi maksma.

Normaalne puugaasikatel koos lisadega + maaküte koos lisadega min. 50 000 eurot kokku. Kus point on?

Reaalselt ei ole vajadust ehitada (loe:ei ole ka mõtet) kahte paralleelset kütet. Kui maaküttele minna ja see seal ka toimiks, siis vali maaküte. Milleks sinna muud katelt külge pookida enam?
Kui puugaas, siis ehita korralik katlamaja ja asi toimib.

Kõik sellised leiutajad a´la "olen ka mõelnud sellisele maakütte + kurat teab mis katlale veel" meestele ütleks, et tehke selgeks ennem süsteemi maksumused ja siis kombineerige, kui minestushoost ärkate.

Segasüsteemil on point olemas, seda just seepärast, et vajatakse suurt võimsust. Segasüsteem ei tule kallim kui panustamine vaid ühele süsteemile, kuid annab paindlikuse ja töökindluse. Kõigepealt peaks otsustaja tutvuma võimalike küttepuidu hindadega. Turismitalu asub ju maal ja reeglina on otse metsa lähedal võimalik saada soodsalt nii küttepuid kui ka puiduhaket. Ennist öeldi, et nagunii enne üritust peab keegi kohale vantsima ja ei tohiks olla probleem puidukatlale tuli alla teha. Puiduga on võimalik teha üsna suure küttevõimsusega lahendust üsna odava hinnaga. Kogu see puidu jutt kehtib vaid siis kui sealkandis on võimalik soodsalt küttepuitu osta. Kui müük käib statoili võrgukoti hinnaga siis tuleb see kallim kui maasoojuspump.

Juhul kui küttepuit on odav, ostaksin tava stokker (stooker?) katla, see on täisautomaatne ja sööb igasugust puidusodi, mõtlen just puiduhaket, mitte pelleteid. Katelt saab kütta muidugi pelletitega samuti. Ma ei ostaks üht supervõimast stokkerkatelt vaid pigem keskmise võimsusega rahuldavat, lisaks paneks ühe tavalise käsikatla juurde just tippvõimsuse katmiseks, sinna tehakse tuli alla vaid enne üritusi, et maja kiiresti soojaks kütta.
Ise lisaksin süsteemi ühe maasoojuspumba, tavalise veidi võimsama tavalahendusega. Selle pumba mõte on hoida talust lahkumise korral küttesüsteemis minimaalset soojust, et ruumis oleks ka südatalvel vaid +5 kraadi ja suvel teeks see tarbevee. Stokker oleks suve juhtumi jaoks liiga võimas ja käsitsi kütmisega katel ei külba üldsegi.

Küsija peab muidugi rahakotiga nõu pidama, ainult maasoojuspump tuleks täisvõimsuse saamiseks liiga kallis, käsitsi kütmine on igapäevaselt tõeline õudusunenägu. Kuid pakutud süsteemi saab ehitada osade kaupa vastavalt rahakotile. Kui aga puiduhakke hankimine osutub kalliks siis muud lahendust pole kui panustada maasoojuspumbale. Aga põhimõte oleks dimensioneerimisel järgmine - maasoojuspump valitakse minimaalse igapäevaselt vajatava võimsuse järgi, stokkerkatel keskmise võimsuse alusel ja tava käsikatel nii, et kõik ülejäänud + käsikatel oleks maksimaalne eeldatav tippvõimsus.

Millega soojuse edastad majja soojuspumba puhul ja millegapuitkatla puhul? Pooltoored asjad ei tööta, tavaliselt.

Eestikinnisvara kirjutas:Millega soojuse edastad majja soojuspumba puhul ja millegapuitkatla puhul? Pooltoored asjad ei tööta, tavaliselt.

See nüüd küll mingi pidur ei ole. Pange oma katlaasjandus paika, küll siis leiab ka koha kuhu soojuspump ühendada.

Peremees võiks ise ka asja arutada.... pannakse põrandaküte ... m2 jne.
Muidugi see uste, akende lagede ja põrandate soojustuse , vent, asi on 1/2 kogu jutust .

Kaldun arvama, et planeeritakse radiaatoreid,mitte põrandakütet. Kesse toimival asjal ikka põrandaid lammutama hakkab. Pealegi radiaatorid saab vajadusel veest tühjaks lasta, põrandakütte puhul on see hulka raskem.
Põhi argument on aga see, et üle dimensioneeritud radiaatoritega kütab jaheda ruumi palju kiiremini vajaliku temperatuurini ülesse, kui põrandaküttega.