Ehitusfoorum

Plaanin 100 aastat vana palkmaja puhastada TEP plaadist ja paigaldada voodrilaud. Kuna tahan ka soojustuse panna siis vertikaalselt prussid seinaja kivivill vahele- siit küsimus, kas palkseinale risti kinnitatud pruss hakkab palkide kuivamist-paisumist segama?

See saja-aastane maja ammu oma mängimised ära mänginud-nii et pane julgesti.

Päris nii see siiski pole, et vana palkmaja ei liigu. Ohte tihti rohkemgi nt. palgi mädanik kahjustused.
Vaata vanemat teemakohast posti, ega vahepeal midagi muutunud pole.

Max
Puutööd

Ei suutnud leida sellist teemat kus just seda palkidega risti olevate reikade küsimust arutatakse. Ja veel üks rumal küsimus, kas palgivahed võib makroga tihendada?

Pm. võib vahuga toppida kui ilmastiku kätte ei jää, kuid pole sobiv. Parem on kasutada samu materjale mida seal juba kasutatud.

Max
Puutööd

tere
palgi vahede jaoks on mitmeid vahendeid tihendamiseks, vaht ikka üks viimaseid varjante, mis tegelikult on kehva . Näiteks võib teha sellise vahendiga perma-chink, aga võib ka trditsiooniliste vahenditega. Mina ise arvan, et tasub eelistada tänapäevaseid varjante, kuna elu läheb edasi ja on loogiline , et asjad progresseeruvad .
Kas tep tahad sa maha võtta külma pärast või rohkem välimuse mõttega. Muide korralik palkmaja lisasoojustust ei vaja.

Tänapäevaste energiahindade juures jääb tavalise palkmaja soojustus nõrgaks. Seega vajab palkmaja lisasoojustust, kuid seda ei saa teha ilma välimust rikkumata. Igaüks peab tegema siin otsuse, kumb on tähtsam, kas rahakotis igaaastane liigne küttekulu või maja välimus.

Palk on õhuke 18 cm, puhub läbi, tep plaat kehvasti pandud- sein lainetab, krohv osaliselt maas. Need on põhjused miks fassaadi tegemine päevakorras.

Tep plaat minema, vahed vahtu täis, soojustus, tuuletõke, vooder. Lollikindluse mõttes paneks libisevad kinnitused.

Ise ka mõtlesin mingite liugurite peale

rokikas kirjutas:Tep plaat minema, vahed vahtu täis, soojustus, tuuletõke, vooder. Lollikindluse mõttes paneks libisevad kinnitused.

Milleks seda vahtu sinna veel lasta, kui tuleb nii soojustus kui tuuletõke ja ka vooder veel lisaks?

Õhutõkkeks.

Kas see nüüd just kõige targem mõte on. Soojustus ja tuuletõke peaks seda piisavalt tõkestama ju. Eks see muidugi oleneb ka palgi olukorrast. Ise seda sinna küll ei laseks. Pigem paikaks muret tekitada võivad kohad ära ning paneks lihtsalt tuuletõkke ja villa...

pikk88 kirjutas:Kas see nüüd just kõige targem mõte on. Soojustus ja tuuletõke peaks seda piisavalt tõkestama ju.

Naljamees. Ka sisemise õhu liikumist soojustusse tuleks vältida.

No kui asi nii, siis peaks juba hakkama vaatama, ehk on tarvis seda palkseina ennast kohendada ja järjekordselt tekkib küsimus, kas see vaht just kõige parem vahend selle jaoks on. Kui palkosa ise korralik, siis ei näe mina küll vajadust sinna vahele markot toppima hakata. Kui varad-tapid on korralikult tehtud ja heas seisus siis ei tohiks küll see sisemine õhk sealt kuhugile liikuda sellises koguses, et küttearvele kosmiliselt mõjuma hakkab.

Jätame Marko hetkel rahule jah. Ta siiski üldjuhul tubli poiss ja ei sega eriti kedagi.

Küsiti kas palgivahesid võib makroga tihendada? Vastasin et võib küll. Kui oskad pakkuda miks ei võiks ("ei meeldi" ei loe) siis räägi asjast.
Paku välja midagi sobivamat sinna varjatud kohta. Midagi mis oleks lihtsamini paigaldatav, odavam, toimivam, jne.

Tuul kirjutas:Ise ka mõtlesin mingite liugurite peale

Nii vanal paikavajunud majal tundub liuguvate reikade leiutamine voodri kinnituseks küll üle pingutatud olema,ei ole see liikumine nii suur, eriti kui palgi peale korralik soojustus tuleb.Minu meelest võiks rahulikult püstpõõnad voodri alla metallnurkadega palgi külge kinnitada.Uue vajumata palkmaja korral olukord muidugi teine.

Ärge ajage siukest jama, et see maja kuhugi poole grammigi ei liigu. Palkmaja vooderdamisel ei saa küsimustki olla kas panna liuguvad ühendused või mitte. Otse vinkliga pannes on hiljem lihtsalt kruvid lahti murtud või katki. Kui roovi otse seinale lööd, siis sae prussile soon sisse ja sealt kinnita. Nähtud neid 100 aastaseid maju kus vinkli kinnitused on lihtsalt puruks läinud. Mingi naelaga võid veel rihtida, sest see annab järgi ning väänleb koos puiduga. Vinklil lähevad kruvid aga pooleks.

Kui maja palkosa ja vundament on korras siis on see liikumine ikka praktiliselt olematu saja aastase maja puhul ju. Kruve lõhkuma hakkab see vajumine ikkagi ju alles siis kui mõni palk on pehkinud/mädanenud või vundament ära vajunud mille toimel hakkab sein mängima. Olen näinud vana maja millele pandud roovitus vinklitega seina külge ilma igasuguse liikumisvõimaluseta. Peale kolmeaastast seismist (omanikku tabas rahakriis, mistõttu edasi ei ehitatud) polnud veel ükski kruvi ära murdunud. Eks see muidugi oleneb ka sellest milliseid kruve kasutada selle komplekti kinnitamiseks.
Rokikas: Mina ei tihendaks neid palgivahesid makroga juba kasvõi sellepärast, et makro takistab niiskusel normaalselt liikumast seal palgivahel, mistõttu hakkab see sinna kogunema ja lõpuks ka palki mädandama. Mina tihendaks kas sambla, linavildi või takuga. Eriti, kui juhtuvad targad remondimehed olema, kes vahtu kohe isuga sinna kõikide pragude vahele lasevad ning selle korralikult ära lõikamata ka veel jätavad ning juhul KUI tulevikus peaks seinavahele mingil põhjusel vesi sattuma siis jääb see ju ilusasti sinna seisma mitte ei valgu ühtlaselt allapoole.
See on muidugi minu isiklik arvamus ja arusaamine asjadest. Ei pretendeeri mingisugusele tõele, kuid kui on kellelgi vastuväiteid või parandusi, siis eneseharimise mõttes oleks neid tore kuulda ja ilmselt ka teistel tulevikus hea teada...

Vaht nüüd mingit niiskusrežiimi ei riku. Pigem peata vabalt liikuva õhu ja mõjub majale kui tervikuna positiivselt. Puuduvad potensiaalsed kondentsi kanalid. Igasusu vee vahele valgumine on natuke kummaline ilmastikukindla voodri taga. kui juba katuse olukord nii hull on, siis aitavad seda maja ainult tulitikud.

Vaht on kiirem, odavam ja toimivam lahendus sellistes pragudes. Jättes varad tihendamata, siis villa kasuka selga visates võib olukord isegi hullemaks minna palgi seisukohalt.

Vesi küll voodri taha ei tohiks sattuda, sest majal uus kivikatus peal, mis veel omakorda takistab palkide mängimist oma raskusega. Bauhausist leidsin sellised nurgikud millel on ühel küljel nelja sentimeetrine soon, kus kruvi saab kaks senti üles alla liikuda. Arvan et need ka abiks ja rohkem polegi vaja muretseda. Palgivahed lasen järelikult vahtu täis, saagu mis saab.

Parem kui täna saab kindlasti. Nurka kinnitades arvesta eelkõige seina vajumisega mitte tõusmisega e. kruvi/nael soone ülaserva (seinas). Kinnitamiseks eelistaksin naelu. Odavam ning "mängivam/venivam" kinnitusvahend.

Igaljuhul tänud vastajatele. Kui mingi küsimus tekib, kurjutan uuesti. Töösse läheb siis kui lumi ära sulab.

Roki, Maxi jt. sõnade kinnituseks jutustan ühe loo.
See oli ammu, me olime poisikesed, kui isa ehitas lauta rõhtpalkidest maal. Tööd tegi vana kuldsete kätega puuseppmeister. Ukse ümber tahus ta püstpalkidest piidad. Palgile, mis toetus piida horisontaalosale, tahus ta ca 5 cm sügavuse tapi ( papa mamma ) , mis pidi aastatega täis vajuma.
Tõepoolest, nii ka juhtus, aastakümneid hiljem oli see vahe praktiliselt täis vajunud. Elust enesest võetud fakt.

Nojah aga ega need palgid lõputult vajuma ei jää. Vajub paika ära ja siis ainult mängib niiske ja kuiva käes.