Ehitusfoorum

Lugesin erinevaid foorumeid pikalt ja laialt, aga ikkagi ei suutnud välja mõelda, mida ette võtta. Seega ...

On vana maja ja talv näitas, et vähemalt põrandad tahavad soojustamist.

Põrand ise nägi välja selline: põrandalaud, 5cm vene klaasvatti (oli kas ära vajunud või siis paigaldatud kohutavalt kokkusurutult), must põrand, liivane pinnas. Põrandalauad olid kinnitatud talade peale. Talad ise 1/3 ulatuses pinnase sisse uputatud.

Põrand sai lahti võetud ja hulk pinnast välja veetud. Nüüd pinnase ja talade vahel ca 10 cm õhuvahet. Tuulutust, tundub, et vundamendil pole. Kuigi jääb mulje, et eelmine omanik on vundamenti lappides toppinud plasttorud diagonaalis maja otstesse) - et siis äkki tekitada tuulutus hiljem?

Igal juhul ongi nüüd tekkinud küsimus, et kuidas jätkata. Üldine plaan ja mõte on must põrand allapoole lasta, vahele panna mingi soojustusmaterjal (vajadusel ristiasetatud laagidega? põrandat tõsta), vanad põrandalauad tagasi panna ja kõige peale laminaat vms.

Küsimused oleks, et mis soojustusmaterjali kasutada (nö peno? kivivill?). Kui palju panna (10, 15, 20cm)? Plaani üldine kõla?

Eelkõige teeb muret, et saaks piisav õhutus, et mingeid seenejamasid kaasa ei tuleks. Üks soovitus mille sain, oli, et jätta vundament nagu ta on, aga toa nurkadesse paigaldada ~5cm diameetriga torud, et siis toa õhk satub ka põranda alla ja õhutab. Tundub mulle endale natuke segane, sest sealt tuleks ju külm õhk sisse ja mis kasu siis soojustamisest...

Teine variant ilmselt korraldada nii, et terve maja alla saab tühjus ja maja diagonaalsetes otsanurkades paiknevate läbi-vundamendi avade kaudu toimub õhutus. Ilmselt kolmas variant oleks, et põrand ise saab piisavalt hingav.

Loodan kellegi asjatundlikule abile...

kui vähegi võimalik lõpeta eelmise omaniku töö ja tee vundament õhutatavaks, mul omal suvilas selline jama, et ühe ruumi alune vundamendi osa on tuulutamata ja see põrand on väga mädanemisaldis.
kui vundament saab tuulduv, siis tuleks arvestada, et põrand asub välisõhu kohal ja max lubatud soojajuhtivus U=0,22W/m2K, 170mm villa või polüstüreeni (soojajuhtivusteguriga 0,037) annab välja U=0,218W/m2K. kui kõrged on sul põrandatalad? tõenäoliselt lahendaksin nii, et põrandatalade vertikaalosa alumisse ossa lööks liistud, talade vahelised osad kataks seejärel kas vastava mõõduga lauajuppide (sügavimmuatatud antiseptikuga) või miskise veekindla plaadiga. seejärel täida tekitatud "vaod" polüstürooliga - kõige lahjamat, seda fassaadi oma ei paneks, sellel väikseim tihedus ja suurimad mahukahanemised - kõik peno ja puidu ja peno endavahelised avad täida montaazhivahuga. kui tundub, et soojustuskiht sai piisav, läheb peale aurutõke ja põrandalauad ja laminaat. kui tahaks kindluse mõttes veel 50mm soojustust, kasuta enda pakutud taladega risti asetsevate 50x50mm prusside võtet, millede vahed siis jälle soojustada , siis aurutõke ja siis põrandalauad.
edu!

kui polüstüreen ei meeldi võid asendada ka villaga, siis lihtsalt alumine kiht pane tuuletõkke villaplaadid ja sinna peale siis juba soojustuseks mõeldud plaadid. villa puhul kasutaksin talade vahedel puit lauajuppe, väikeste (ehituspliiats risti distantsiks vahele) vahedega, siis saab konstruktsioon "hingav", töötab põhimõtteliselt nagu sein, ainult et fassaadi katet ei tule, mida polegi tarvis kuna maa alt vihma ikka ei saja

Chef kirjutas: läheb peale aurutõke , siis aurutõke ja siis põrandalauad.
edu!

mis see aurutõke seal teeb?
mis see üldse on? kile? mingi spets värk?
millist auru see tõkestab? Toast keldrisse tungivat või?
Miks neid kaks üksteise peal on?
Mul ka peagi põranda tegemine käsil ja huviga kuulaks seda aurutõkkevärki.

kaks kihti aurutõket küll panema ei pea, sõnastus oli vist halb mul.
mõte on aurutõkkel selles, et aur soojustusse ei läheks ja seal kondenseeruma ei hakkaks. muidugi kui eeldada, et vundamendi tuulutus on väga hea, siis peaks see niiskuse minema puhuma.
olen kuulnud ka väikese tihedusega polüstüreeni mahukahanemisest, seljuhul võib tekkida oht, et peno ja puittalade vahele tekivad praod, kust siis tuul hakkab sisse lõõtsuma, siinkohal võiks kaaluda ehituspapi panemist põrandalaua alla, mis töötaks tuuletõkkena. samas huvitav, kas aurutõkke kile ka tuuletõkkerolli täidaks?

Chef kirjutas:
olen kuulnud ka väikese tihedusega polüstüreeni mahukahanemisest, seljuhul võib tekkida oht, et peno ja puittalade vahele tekivad praod, kust siis tuul hakkab sisse lõõtsuma

teen parajasti kogu mujal teemades kirjeldatud maja sellise tehnoloogiaga. Elu näitab, mis sai.
Kõik puumaterjalid on pandud vahesammuga 620-630mm. ja sinna vahele on valatud 600mm. Thermisol F60 fassaadipenokas vahuga. Mingeid lisatehnikaid kasutatud ei ole.
Sisse laud ja välja laud.
Homme hakatakse panema voodrit. Kas paeks veel midagi ruttu tegema?

välisvoodrilauale ikka õhkvahe ka alla. kui välislaud ummuksisse jätta, ei ole ta eluiga pikk.

Chef kirjutas:välisvoodrilauale ikka õhkvahe ka alla. kui välislaud ummuksisse jätta, ei ole ta eluiga pikk.

see tuleb jahh
25mm