Ehitusfoorum

Tere lugupeetud kolleegid ja muidu huvilised.
Kuna teemas "Hobipottsepp toimetab" kerkis küsimus eilse Kaua võib saate kohta, lisaksin mõned täiendavad kommentaarid, mis režissööri usinate näppude all saatematerjalist välja lõigati
1. Kolleeg Heldur Napp ei ole antud prouaga kohtumisest kõrvale hoidnud, käis objektil 2011. aasta suve lõpul. Kuna Helduri ja proua Velli suhted ei ole just parimad, otsustasime hr. Allasega teadlikult hindamisele Heldurit mitte kaasata. Miks see saates mainimatta jäeti on juba tegijate vastata.
2. Tarbijakaitse seaduse kohaselt on pretensioonide esitamise aeg 2 aastat peale toote valmimist või üleandmist tarbijale. Meie valdkonnas lisandub kohustus korraliste korstnapühkimisaktide olemasolule kasutaja poolt. Ahju valmimise ja esimese pretensiooni vahele jäi 3.5 aastat. Samuti ei pühitud antud kütteseadet sisuliselt esimesed 3 aastat. Teoreetiliselt oleks võinud loo juba eos kustutada. Kuna aga kõik osapooled soovisid asjasse selgust(kaasa arvatud ahju remontija Heldur Napp) kutsutigi meid kohale. Lisan ka eksperthinnangu, mis koostati.
3. Lisatavas eksperthinnangus on kõik punktide kaupa kirjas, seega ei hakka veelkord üle kirjutama. Ainuke ,mida soovin kommenteerida, on saatejuhi hoolimatus väita ilma veelkord Pärnus kohal käimata ja kontrollimata lihtsalt pr. Velli sõnadele tuginedes,et ahi ei lähe jätkuvalt soojaks.
Ekspertarvamusega saab tutvuda siin

http://www.kodusoe.ee/seedri1.pdf

Tervitades
Mati Malm ,pottsepp restauraator
litsents nr.065773
http://www.kodusoe.ee

Tere üle pika aja.......
Uskumatu.
Vaid kolm kommentaari:
1.Hr.Napp Helduri tehtud töö on ilma põhjusetta kahtluse alla seatud.Kui ahju ei osata kütta,siis seda lihtsalt ei osata.....
Ja kütja oskamatuse tõestamiseks telemehed kohale kutsuda.Tõesti hea reklaam
2.Arvasin algul,et see ongi osav reklaamitrikk.....või
3.Sama teema võib ülesse kerkida massiivahjude ehitajatel.Tarbija(Tellija) teadlikkust ahju massi ja seal äraköetavate puude kvaliteedi ja koguse suhtes ning puude kvaliteetseks põlemiseks vajamineva õhukoguse kohta tuleb kindlasti tõsta.Millegipärast on tõdemus ahju nn sussutamise kohta visa kaduma.

Lugupidamine Hr. Heldur Nappi töödele ja tegemistele.
Ja lugupidamine oma tõe ja õiguse eest võitlevatele pottseppadele.

Peetripoeg

Ter.

Mõistlik oleks ehk uus saade lasta teha ja õigeid kütmisviise ka teistele selgitada. Samamoodi lõõride puhastamise vajalikkust ( mul näiteks tuttav rääkis, et aurumasina katlas on kohe märgatavalt suurem kasutegur kui lõõrid( torud) läbi tõmmata ja seda tehakse väga tihti, miks ahju ei peaks, siis puhastama...).
Edu!

7 lõõriga ahi on muidugi julgustükk.
Aga ma ei kahtle selle valiku õigsuses,kui seda tegi Hr.Napp
Must tahm ei tähenda ainult takistust lõõris vaid võib vabalt olla ka kütmise (nn sussutamise) viga.
Ja olengi sellel libedal teel,et enamaltjaolt on süüdi kütja.........
Tõe jaluleseadmiseks tõenäoliselt tuleb saatele veel järg....................
Mis tipneb sellega ,et arvutatakse välja ka hoone soojapidavus jne,jne
Või

Keeruline aeg nõuab julgeid otsuseid.
Ja jõudu nende julgete otsuste vastuvõtjatele.
Lugupidamisega

Vaatasin ka täna seda saadet.

12 kilo puid.

1,3 x ruutjuur küttekogusest 12 kg = 4,5 m. Siit tuleb maha lõõrinurkade ja kaarte koefitsent. Mina saan negatiivse lõõripikkuse.

Sellise lõõripikkusega(lõõristikuga) ahju küttekogus peaks olema 70 -140kg või paneme pottseppade kutseeksami arvutused kahtluse alla, et mitte teisiti öelda.

Sügav kummardus oma ala meistritele!
Minul oleks vähe teisest küljest küsimus! Kuidas saadi see kuramuse kivi ahjuroobiga kätte???

Peetripoeg kirjutas:3.Sama teema võib ülesse kerkida massiivahjude ehitajatel.Tarbija(Tellija) teadlikkust ahju massi ja seal äraköetavate puude kvaliteedi ja koguse suhtes ning puude kvaliteetseks põlemiseks vajamineva õhukoguse kohta tuleb kindlasti tõsta.Millegipärast on tõdemus ahju nn sussutamise kohta visa kaduma.


Peetripoeg

Kui mees, siis mees võiks konkreetsem olla.

kaminahi kirjutas:Vaatasin ka täna seda saadet.

12 kilo puid.

1,3 x ruutjuur küttekogusest 12 kg = 4,5 m. Siit tuleb maha lõõrinurkade ja kaarte koefitsent. Mina saan negatiivse lõõripikkuse.

Sellise lõõripikkusega(lõõristikuga) ahju küttekogus peaks olema 70 -140kg või paneme pottseppade kutseeksami arvutused kahtluse alla, et mitte teisiti öelda.

Lisaksin kasutajale 'pottkivi' paar küsimust ka omalt poolt:

1. Ekspertarvamuses on kirjas: "Paksemaseinaliste ahjude arvestuslikuks maksimaalseks puukoguseks kütmiskorra puhulloetakse 1kg puid 100kg ahju massi kohta. Antud juhul siis 25-27 kg."

Kas maksimaalne puude kogus kütmiskorra kohta sõltub tõepoolest ahju seina paksusest? MTÜ Eesti Pottsepad juhatusse kuuluv spetsialist peaks teadma, et maksimaalse puude koguse, vastavalt standardile EN 15544, määrab kolde ruumala/sisekülgede pindala. Sealjuures ei tohi kolde pikkuse-laiuse suhe ületada 1:2.

2.) Tegemist oli 7-lõõrilise ahjuga, mille kolle ehitati väiksemaks. Väiksem kolle vähendab ka lubatud maksimaalset puude kogust kütmiskorra kohta. Kas uus, st väiksem kolle on sellele järgneva seitsme lõõri kogupikkusega kooskõlas?

3.) Kas oleks võimalik lisaks nn ekspertarvamusele saada kõnealuse ahju kolde mõõdud (pikkus, laius, kõrgus) ja sellele järgneva lõõristiku kogupikkus koos nn vahepikkustega ehk siis tabelina, kus näidatud iga lõõri pikkus ja pöördenurgad, suitsugaaside liikumise suund jne., nii nagu see korrektselt esitatult välja näeb? Kuni ei ole antud kolde mõõtmeid ja lõõride kogupikkust, ei maksa see ekspertarvamus sentigi.

Tere taas.
Teema sai algatatud mõttega selgitada toimunu tagamaid ka teise poole ,ehk siis tegija vaatevinklist. Samas on rõõm tõdeda, et küsimusi tuleb ka tehniliste üksikasjade osas.

stc 101 » 29 Veebr 2012, 20:45

Sügav kummardus oma ala meistritele!
Minul oleks vähe teisest küljest küsimus! Kuidas saadi see kuramuse kivi ahjuroobiga kätte???Sügav kummardus oma ala meistritele!
Minul oleks vähe teisest küljest küsimus! Kuidas saadi see kuramuse kivi ahjuroobiga kätte???

Kuna ahi on venitatud sügavuti üle pooleteise meetri pikkuseks, otsustas pottsepp kollet mitte nii pikaks teha, ladudes koldele eraldi tagumise vaheseina. A. Veski nimetab taolist lahendust kolde taha laskuva lõõriga ahjuks. Kel huvi võib sellest lugeda eelnimetatu raamatust peatükist 5.6 Toaahjude konstruktsioon. Šamottkivid olid laotud taoliselt, te kahe kivi eemaldamine ei kahjustanud konstruktsioone. Seega saigi need roobiga lahti nügitud ja välja võetud.

Mis puudutab eksperthinnangut, siis see sai koostatud lähtuvalt kliendi pretensioonist- ehk siis peale kolme ja poole aastat kütmist vähenesid ahju soojuseraldumise näitajad. Juhul kui olnuks tegu koheselt peale remonti mittesoojeneva ahjuga, sisalduks eksperthinnangus ka põhjalikum kolde ja lõõride tehniline analüüs.

kaminahi » 29 Veebr 2012, 20:25

Vaatasin ka täna seda saadet.

12 kilo puid.

1,3 x ruutjuur küttekogusest 12 kg = 4,5 m. Siit tuleb maha lõõrinurkade ja kaarte koefitsent. Mina saan negatiivse lõõripikkuse.

Sellise lõõripikkusega(lõõristikuga) ahju küttekogus peaks olema 70 -140kg või paneme pottseppade kutseeksami arvutused kahtluse alla, et mitte teisiti öelda.

EN 15544 annab selle valemiga ette MINIMAALSE lõõripikkuse maksimaalse puidukogusega küttes.
Seega kui võtame keskmiseks puidukoguseks 26 kg. saame 6.63 m , mis ei tohiks kuidagi miinusmärgiga tulla.
Kel huvi saab antud normiga tutvuda:
http://www.kodusoe.ee/EN15544.pdf
Kõike kena soovides.

Mati Malm ,pottsepp restauraator
litsents nr.065773
http://www.kodusoe.ee

Lõõristik on 11m pikk pluss takistused. Püüa süveneda. Minu näide oli äärmuslik, mitte argipäevane ja ei tasu kohe teist äärmust otsa lisada ja jätta välja olulised mõõdud ja tegurid.

Kui palju oli väljuvate suitsugaaside temperatuur, ehk mis toimus lõõristikus.

Vabandan, vaatasin veel saate korduse üle, lõõristik on siiski 9m, mitte 11, nagu olin meelde jätnud esimesest vaatamisest.

1,3 X ruutjuur 50kg = 9m

Kui arvestada 7 lõõrilise lõõristiku takistusteguriga muutub see number vaid suuremaks.

9m pluss takistustegur ca 3,6 ehk 12,6m

(1,3 korda ruutjuur 90 kg tuleb 12,3 m)

Max küttekogus siis 90 kg ja min 45kg.


Umbkoldega ahjus tekib lihtsalt tõrva ja pigi, mis "isoleerib" lõõristiku. Eriti viimased lõõrid ja kuna alaneb tõmme, alaneb ka koldetemperatuur ja ummistumine intensiivistub, soojusülekanne väheneb, kasutegur hävib.

Kasulik on vaadata just Veski raamatust üle tema hinnang umbkoldele ja 7 lõõriga ahjule.

Vahest on osa põhjust selles, et on köetud pidevalt alla miinimumkoguse puudega. Kui sellise ahju maksimum puude kogus võiks olla umbes 25kg ning miinimum seega 12,5kg, siis alla selle alla pannes ei jõua lõõrid soojaks minna ja hakkabki tahmama. Kuid see probleem oleks pidanud enne ümberehitust (suurem kolle) olema veel suurem.

See, et kolle on umbse põhjaga, ei ole kehva põlemise põhjus. See on folkloor.

xxx kirjutas:

See, et kolle on umbse põhjaga, ei ole kehva põlemise põhjus. See on folkloor.

kaminahi kirjutas:

xxx kirjutas:

See, et kolle on umbse põhjaga, ei ole kehva põlemise põhjus. See on folkloor.

Ei taha kellegi indu jahutada, kuid sellesama normi, mille järgi te lõõripikkust arvutate (en15544), arvutused on antud umbkolde puhul ehk siis täpsemalt külgmise õhujuurdevooluga koldega.

Isegi omast vähesest kogemusest võin õelda, et umbkoldega ahjul läheb väga palju külma õhku lihtsalt üle kütuse ja jahutab asjatult kollet. Restkoldega suunatakse ja reguleeritakse õhu kogust, vastavalt vajadusele, otse halgude alla ja kogu õhu kogus läheb kasutusse põlemisel ja parandades kütuse põlemist tunduvalt.
Umbkolle on ajalugu või väga rikaste hobi .

xxx kirjutas:

kaminahi kirjutas:

xxx kirjutas:

See, et kolle on umbse põhjaga, ei ole kehva põlemise põhjus. See on folkloor.

Ei taha kellegi indu jahutada, kuid sellesama normi, mille järgi te lõõripikkust arvutate (en15544), arvutused on antud umbkolde puhul ehk siis täpsemalt külgmise õhujuurdevooluga koldega.

Just just, ära hoia oma indu tagasi, selgitamaks kohe kõigile, mis vahe on folkloorse umbkolde ja uue, külgmiste õhukanalitega, umbse põhjaga kolde erinevus.

Võta rahulikult, ära

Puude alla pole õhku vaja. Külgmine õhuvool ehk siis põlemisõhk tuleb kas eest, tagant või külgedelt - mitte alt.
Vajalik minimaalne kasutegur (78%) saadakse umbkoldega, millel on õiged mõõdud. Kindlasti saab kollet täiustada. Kasutaja Koit tõi ühes teemas lingid koldele, kus oli näiteks seda tehtud.

Teema on konkreetsest ahjust ja seal on milline kolle.

kaminahi kirjutas:Teema on konkreetsest ahjust ja seal on milline kolle.

Õige tähelepanek. Eeldasin automaatselt, et sellise vana ahju puhul jäi umbkolle. Ja ka tuginedes sinu varasemale postitusele. Ei ole veel seda saadet näinud.

Ja seega peaks selle omadused nõudma veelgi lühemat lõõristikku. Loodan, et mõistsid seda automaatselt.

kaminahi kirjutas:Ja seega peaks selle omadused nõudma veelgi lühemat lõõristikku. Loodan, et mõistsid seda automaatselt.

Te arvutate ju miinimumlõõripikkust?

xxx kirjutas:

kaminahi kirjutas:Ja seega peaks selle omadused nõudma veelgi lühemat lõõristikku. Loodan, et mõistsid seda automaatselt.

Te arvutate ju miinimumlõõripikkust?

...millele soovitatakse lisada 10%, aga siin on minu toodud uue arvutuse näide selgituseks ja kui automaatselt aru ei saa siis ei maksa tõsiselt võttagi. Ise oleksin ekpertidelt tahtnud teada just väljuvate gaaside temperatuuri ja ka koldetemperatuuri. Eksperdid ju.

Raske on uskuda hinnagut ahju kaalu kohta. Kas tõesti on pool ahjust lõõristik ja kolle....

Tere. Proua ju väitis saates, et härra Napp tegi talle väga hea ahju mis andis väga hästi sooja kuni 2010 aastani. Kui ahi pärast seda enam soojaks ei läinud on ju viga milleski muus kui vales konstruktsioonis. Soovin härrale suurt rahu ja kannatliku meelt.

Püüdsin selgitada, mis selliste 7 lõõriga ahjudega aastate jooksul juhtub. Eksperdidki tõendasid lõõride tahmast olukorda. Vahet ei ole, kes sellise ahju teeb või kui hästi see tehtud on.
Iseenese kodust olen sellise lammutanud ja näinud seda seestpoolt. Viimased 3 lõõri lihtsalt kasvasid täis. Ja kuna tõmme väheneb, tahmuvad ka esimesed ja soojaülekanne halveneb nobedalt.

Hää adminn, ole kuku ja kustuta see eksisõnum. Tänud!