Ehitusfoorum

Kas 290 cm pikkusele ja 50x150 mm talale piisab otstest kinnitusest või peab ka keskelt toetama?
Sorry, et nii loll küsimus, aga esimest korda üritan ise midagi ehitada.

piisab kui just üle 3 tonni peale ei lao

3m ei ole teab mis sille ja eeldusel, et taladele kinnitatakse põrandalauad, mis seovad kogu põranda ühtlaselt töötavaks plaadiks, ei näe tavakasutamise korral probleemi.
kui selline tala töötab aga üksi, siis tuleb arvesse võtta põikumisest põhjustatud tugevuse vähenemist.

Tänud vastamast.

mul jooksevad üle lae 100x250 talad umbes 63cm. vahega. Pikkuseks on 6m. tundub et nõtkuvad vähe, aga põrandalauda ei ole samas ka veel peal...
Või peaks alt risti ühe liimpuittala ka läbi laskma.
Sõbra käest saaks 100x300 tala.

hiid
kas 100x250 tala on:
- tavaline saematerjal
- kõrgema tugevusklassiga saematerjal (mis klass?)
- liimpuit (mis klass?)
mis plaanid sul teise korrusega on? mis sinna tuleb? normi järgi on eluruumide kasuskoormus 200kg/m2 kohta, tuleb sul rohkem?
kas selle plaanis oleva liimpuittala (mis klass?) saaksid otstest toetada nii, et ta oleks võimeline talle mõjuvat koormust vastu võtma? kui suur on sille risti talasid (kui pikk tuleks lisatav liimpuittala)?

kui neile küsimustele ammendavad vastused annad, võin paar arvutust teha.

Chef kirjutas:hiid
kas 100x250 tala on:
- tavaline saematerjal
- kõrgema tugevusklassiga saematerjal (mis klass?)
- liimpuit (mis klass?)
mis plaanid sul teise korrusega on? mis sinna tuleb? normi järgi on eluruumide kasuskoormus 200kg/m2 kohta, tuleb sul rohkem?
kas selle plaanis oleva liimpuittala (mis klass?) saaksid otstest toetada nii, et ta oleks võimeline talle mõjuvat koormust vastu võtma? kui suur on sille risti talasid (kui pikk tuleks lisatav liimpuittala)?

kui neile küsimustele ammendavad vastused annad, võin paar arvutust teha.

olemasolevad on tavalised talvel langetatud palgist lõigatud talad.
Teisele korrusele ei tule rohkemat, kui magamistuba. Ruutmeetril saavad kokku vaid mina ja mu naine Kokku 200kg.
Liimpuutala klassi küll ei tea. Need olid kunagi kusagil võimlas ja kui see lammutati, siis sõber tassis omale.
Muidu ühe otsa saaks kinnitada välisseina külge nn. kinga sisse ja teine läheks vaheseina peale, milleks on poolekivi tellissein.
Teist pidi oleks ka muidu 6m.
Parema meelega ma seda tala küll ei paneks, kuna üks ots jääks tal ahju kohale ja siis oleks ahjust vaid 10cm. Või kannataks seda otsa millegagi isoleerida?
Väike arvutus oleks muidu küll hea jahh

võtsin arvesse talade 100x250mm ja põrandalaudade t=30mm omakaalu (mis konstruktsioonis sul teise korruse põrand üldse tuleb?) mis tuleb 0,4kN/m2 ja kasuskoormuse 2kN/m2, mis annab arvutuslikuks paindepingeks 9,07N/mm2, siis ,eeldusel et su talad on tavalisest saematerjalist, talade vastupanuvõime antud situatsioonis on 10,5N/mm2. ütleme nii et läheneb piirile, kui sul on teisekorruse sisustamise (vann) või põrandakonstruktsiooniga (põrandasoojustus ja betoon tasanduskiht) mingid kurjad plaanid, siis tuleb hakata tõesti mõtlema sellele lisatalale.
kirjelda oma olukorda täpsemalt, leiame rohu ka!

tüüpiline onn-maja on see mul.
Põhjapindalaga 8.5x6.5m.
Sellest esimesel korrusel on umbes 1/3 saunaruumid. Ülejäänud on kõik üks suur ruum. Nn. köök-elutuba. Sealt läheb ka lihtne trepp teisele korrusele, kuhu ei tule midagi muud, kui voodi ja mõni riiul vms. eriti ei saagi suurt tulla, kuna seina ääres on kõrgust vaid meeter. Pealtpoolt siis otse laagidel põrandalaud ja altpoolt sisevoodrilaud. Vahele mõtlesin panna vatti müraisolatsiooniks. Ülesse mingeid vannitube ega valatud põrandaid ei tule.

alumine voodrilaud ja vill ei oma sellist kaalu, et kandepiirseisund ületatud saaks.
AGA - ennist jätsin arvutamata piirläbipainde, lubatud läbipaine on u=l/200=6000/200=30mm, siis sinu andmete järgi tuleb 45,2mm. see 1,5 cm ei mõjuta konstruktsiooni tugevust, aga võib häirima hakata hoone kasutamist (ehk siis kasutuspiirseisund, mille ületamisel ei ole hoone varisemisohtlik, aga häiritud võivad saada hoone kommunikatsioonid sh. kanalisatsioon, uksed aknad ei pruugi käia jne.), arvestades, et sinul tekib see olukord keset tuba (või on seal all mõni mitte kandev vahesein?), siis on tegu vaid silmariivava elemendiga. ajajooksul tekib puittalas roome (koormus ei suurene, deformatsioonid suurenevad), kui tala on lubatust suurema läbipaindega, on roome oht suurem. kui tõsine antud probleem tegelikkuses on, ei tea, ei oma veel piisavalt suurt kogemustepagasit.

Chef kirjutas:alumine voodrilaud ja vill ei oma sellist kaalu, et kandepiirseisund ületatud saaks.
AGA - ennist jätsin arvutamata piirläbipainde, lubatud läbipaine on u=l/200=6000/200=30mm, siis sinu andmete järgi tuleb 45,2mm. see 1,5 cm ei mõjuta konstruktsiooni tugevust, aga võib häirima hakata hoone kasutamist (ehk siis kasutuspiirseisund, mille ületamisel ei ole hoone varisemisohtlik, aga häiritud võivad saada hoone kommunikatsioonid sh. kanalisatsioon, uksed aknad ei pruugi käia jne.), arvestades, et sinul tekib see olukord keset tuba (või on seal all mõni mitte kandev vahesein?), siis on tegu vaid silmariivava elemendiga. ajajooksul tekib puittalas roome (koormus ei suurene, deformatsioonid suurenevad), kui tala on lubatust suurema läbipaindega, on roome oht suurem. kui tõsine antud probleem tegelikkuses on, ei tea, ei oma veel piisavalt suurt kogemustepagasit.

all ei ole midagi. Sellepärast seda liimpuutala kaalusingi. Uksi/aknaid, mis läbipaindega käima ei hakkaks, pole ühtegi.
Teine korrus koosneb vaid põrandast.
A sellest liimpuutalast abi siis oleks üldse?

loomulikult oleks, avamõõt muutuks ju 6m-lt 3 meetriks, poole väiksemad paindepinged, poole väiksemad läbipainded.
lihtsalt rõve on selline H=300mm kolakas lae all. parim oleks muidugi kui sa saaksid selle liimpuittala paigaldada hiljem ka. siis saaks alguses kasutada nö. jälgimismetoodikat, kui probleeme ei esine jääb tala panemata, kui üleval hakkab õõtsuma või läbipainded on ju inetult suured, siis tala alla pressida. muidugi sellise perspektiiviga ehitada on äärimselt rõve.
veel üks asi, vaata üle et sul talade tõmbetsoonis (all) ei oleks oksakohti, see paneb tala paindetugevusele korraliku põntsu (paindetugevus väheneb oluliselt). survetsoonis oksakoht nii palju pahandust ei tekita.
raske on niimoodi aidata, siiski kindlapeale minnes, tuleks see liimpuittala sinna alla panna. liimpuittalale mõjuvad koormused ja liimpuittala poolt tekitatavad koormused saab välja arvutada, aga kahjuks on teadmata liimpuittala tugevusklass, mistõttu kasutaksin kõige nõrgemat GL24h.

veel:
et sa mõtlemisest halliks ei läheks, lohutan sind sellega, et arvutustes on kasutusel osavarutegurid (omakaalul 1,2 ja kasuskoormusel 1,5 - ehk siis arvutustes lähtusin kasuskoormusest 2kN/m2x1,5=3kN/m2=300kg/m2), mis peavad garanteerima, et kui koormuse ja vastupanuvõime väärtused on võrdsed (või isegi koormus ületab napilt vastupanuvõimet) ei juhtu tegelikkuses veel katastroofi.
kui ise seisaksin sellise situatsiooni ees, siis prooviksin alguses ilma selle liimtalata, aga see on ju ainult minu subjektiivne arvamus.

selge.
paneme alguses siis ilma
tänud abi eest

mul on laetaladeks 100*200 talad 6 m pikad meetriste vahedega soojustuseks saepuru 20 a. tagasi paigaldatud. praeguseks rõvedalt kaardu vajunud, kuigi muud raskust peal ei ole...

hetkel on ilma ja onn valmis. üleval liikudes natuke siin-seal ikka naksub, aga midagi hullu pole