Ehitusfoorum

Tere. Sooviks nõuandeid kuidas vähendada vahelae talade läbipainet. Hetkel siis tegemist 200x50 taladega sammuga 450mm. Kuidas oleks võimalik talasid siduda selliselt et ühele talale peale astudes see koormust ka kõrvaltaladele kuigivõrd üle kannaks? Ise mõtlesin 200x50 prussidest "klotsid" lõigata ning sik-sak mustris need talade vahele kruvidega kinni lasta. Kahtlen aga et kruvid nendes klotsides pikki puidu kiudu peavad?

Tänud asjalike nõuannete eest!

kui sul kõrgus lõhki ei lähe, siis on variant laagid peale panna ~400sammuga näiteks. või siis toekam plaat aitaks ka natuke.

nendel klotsidel pole mõtet, küll aga mõningane kütteväärtus.
Ma küll ei tea mis etapis sul ehitus on, aga siduvat jäikust parandab paks OSB või vineer (jäigem kui OSB). Ükskõik kas all või pealpool vahelage. Muidugi kui laetalad on ava sildest ja koormusest lähtuvalt aladimensioneeritud, siis ongi enamasti ongi puuks kui just täiendavat toestamist pole võimalik teha.

Olen kohanud sellist lahendust et talade vahele lüüakse ristid, see tähendab et ühe tala ülemisest servast kõrvaltala alumisse serva ja nii ristirästi. Ehk tulemuseks oleks midagi sarnast nagu katusefermid kus alumise ja ülemise tala vahel jooksevad risti diagonaalid. Selliste pulkade kinnitamine aga jällegi paras peavalu vist. Millest need üldse teha?

Külaline kirjutas:Olen kohanud sellist lahendust et talade vahele lüüakse ristid, see tähendab et ühe tala ülemisest servast kõrvaltala alumisse serva ja nii ristirästi. Ehk tulemuseks oleks midagi sarnast nagu katusefermid kus alumise ja ülemise tala vahel jooksevad risti diagonaalid. Selliste pulkade kinnitamine aga jällegi paras peavalu vist. Millest need üldse teha?

esimesena tuleks meelde montaazilint kui sellist lahendust kasutada.

nagu siin eelnevalt mainiti, siis plaat oleks ikkagi abiks, iseäranis sellisel juhul kui ta on veel kinni ka liimitud tala külge.

Külaline kirjutas:nendel klotsidel pole mõtet, küll aga mõningane kütteväärtus.

Loll jutt. Vägagi tuntavalt mõjuvad vahelage jäigastavalt.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... koohje.pdf Kahjuks soomekeelne aga paremat hetkel ei tulnud meelde Lk.22-23 teemakohast juttu ning pilte tiba. Naelutada (pigem naelad kui kruvid) saad ka poolviltu läbi klotsi talasse. Naelapüss on hea abimees.
Põhjalikum puumaja ehitamise seletus (lk.61).
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... aminen.pdf

see klotsisüsteem eeldab ikkagi seda, et nende all on mingi tõmb,nii et moodustub ribiga tala. klotsid peavad muidugi tihedalt talade vahel olema. antud joonisel oli selleks tõmbiks laua moodi asi. klotsid üksi ei kujuta endast märgatavat jäikurit.

uudo kirjutas: klotsid üksi ei kujuta endast märgatavat jäikurit.

Minu kogemused näitavad igatahes et tuntavalt jäigastavad. Väga täpse mõõduga peavad nad olema tõesti.

uudo kirjutas:see klotsisüsteem eeldab ikkagi seda, et nende all on mingi tõmb,nii et moodustub ribiga tala. klotsid peavad muidugi tihedalt talade vahel olema. antud joonisel oli selleks tõmbiks laua moodi asi. klotsid üksi ei kujuta endast märgatavat jäikurit.

Saan aru et see laud/tõmb klotside all töötab tõmbele, ehk tegelikult sel juhul ju võib tegemist olla suhteliselt õhukese kuid tõmbele hästi töötava materjali ribaga? Äärmuslikul juhul näiteks plekk?

rokikas kirjutas:

uudo kirjutas: klotsid üksi ei kujuta endast märgatavat jäikurit.

Minu kogemused näitavad igatahes et tuntavalt jäigastavad. Väga täpse mõõduga peavad nad olema tõesti.

Jäigastavad muidugi ja kuidas veel. Ühel joonel on neid parem kinnitada. Üle mõistuse suure sildega vajub muidugi kõik läbi, pane kuidas tahad sinna pulki vahele...

taastaja

Nii ta kipub olema jah.

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:

uudo kirjutas: klotsid üksi ei kujuta endast märgatavat jäikurit.

Minu kogemused näitavad igatahes et tuntavalt jäigastavad. Väga täpse mõõduga peavad nad olema tõesti.

Jäigastavad muidugi ja kuidas veel. Ühel joonel on neid parem kinnitada. Üle mõistuse suure sildega vajub muidugi kõik läbi, pane kuidas tahad sinna pulki vahele...

taastaja

Need klotsid peaks sinna talade vahele kinni saama ju metallnurkade abil või kui raha rohkem ja nurkadest vähe siis võiks ju kasutada ka prussikingasid...

sellisel juhul oleks mõttekam ikkagi 50x100 laage kasutada, toime on sama, aga lihtsam paigaldada.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:nendel klotsidel pole mõtet, küll aga mõningane kütteväärtus.

Loll jutt. Vägagi tuntavalt mõjuvad vahelage jäigastavalt.

sead küttevärtuse kahtluse alla?
klotsidega mässamine ei tasu vaeva. Kruvikinnitus venib välja varem või hiljem.
Siin kellegi pakutud montaažhilindi punumine on päris teravmeelne idee, ainult natuke nuputamist et kõva pinge peale vedada.

Kui prusile koormust rakendada siis hakkab pruss ennast kohe keskelt külgsuunal keerama ja see jätabki ühel talal kiikumisel mulje, et pruss ei kanna, vetrub. Kui seda moel või teisel takistada muutub pruss tunduvalt jäigemaks. Täpne vahe-põõn on kindlasti abiks ja kinnitusviis polegi nii oluline aga selle tala keeramise peaks ka edasine ehitustegevus takistama. Kui sille tala ristlõikele ikka vastav, siis ehita edasi.

Max
Puutööd

Teemaalgataja on millegipärast üldse jätnud mainimata, kui pikk on sille ja miks üldse kardab, et talad läbi painduma hakkavad, sest 200x50 talad 450 mm sammuga peaksid ju kandma täiesti normaalselt.

kokkuvõtteks jah, miks on vaja jalgratast leiutama hakata. ehitusmehaanikast on teada, et mida kaugemal ristlõike keskmest on mass, seda suurema sisejõudude õla ta moodustab, ehk teisisõnu seda tugevam ja jäigem ta on. näiteks toon I-tala. kui me nüüd liimime plaadi puittala mõlemale poole, siis moodustub samuti I-tala, kus flantsi ülesannet täidab plaat ja vöö ülesannet algne puittala. ja ei mingit kaheldava väärtusega klotsidega mässimist, mille mõju on, nagu õeldakse, usu küsimus, ehitusmehaanikalist põhjendust ma sellisel asjal igatahes ei näe.

uudo kirjutas:kokkuvõtteks jah, miks on vaja jalgratast leiutama hakata. ehitusmehaanikast on teada, et mida kaugemal ristlõike keskmest on mass, seda suurema sisejõudude õla ta moodustab, ehk teisisõnu seda tugevam ja jäigem ta on. näiteks toon I-tala. kui me nüüd liimime plaadi puittala mõlemale poole, siis moodustub samuti I-tala, kus flantsi ülesannet täidab plaat ja vöö ülesannet algne puittala. ja ei mingit kaheldava väärtusega klotsidega mässimist, mille mõju on, nagu õeldakse, usu küsimus, ehitusmehaanikalist põhjendust ma sellisel asjal igatahes ei näe.

Klotsidega mässamist saab ju vägagi lihtsalt katsetada. Kui talad juba paigas siis panna kahe tala vahele kolm-neli klotsi paika ning peaks juba näha olema, kas sellest on midagi tolku või ei ole...

lMaxl kirjutas:Kui prusile koormust rakendada siis hakkab pruss ennast kohe keskelt külgsuunal keerama ja see jätabki ühel talal kiikumisel mulje, et pruss ei kanna, vetrub. Kui seda moel või teisel takistada muutub pruss tunduvalt jäigemaks. Täpne vahe-põõn on kindlasti abiks ja kinnitusviis polegi nii oluline aga selle tala keeramise peaks ka edasine ehitustegevus takistama. Kui sille tala ristlõikele ikka vastav, siis ehita edasi.

Max
Puutööd

selles postituses peitub minu meelest tõde klotside efekti kohta. normides on selle nimi lateraalne ehk kiivestabiilsus, mis nagu tsiteeringus kirjas, saab lahenduse edasise ehituse käigus.

Aga milles seisneb probleem `? Talad on liiga väikse lõikega ja nüüd vaja leiutada või probleemiks on sammumüra?

Kui tegu sammumüraga, siis selle vastu aitab väga hästi laagide vahel olev vineer ja selle peal olev liiv, keskel rohkem äärtes vähem.

Kui tala ise on nõrk, siis tuleb see asendada või tugevamaks muuta, üks võimalus on kruvida/naelutada laagi küljele vineer, mõlemale poolele vuukide nihkega vineeri kruvimine annab veelgi parema tulemuse. . Väga hästi jäigastab konstruktsiooni. Muidugi jäigastavad ka need küttepuud seal laagide vahel, eriti hea tulemuse saad kui veel kruvid need küttepuud ja laagid lõpuks ühe korraliku osb või vineeri külge.

......ja nii nad omaenese ilmatarkusele tuginedes ehitasidki.
Jõudu teile.

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:nendel klotsidel pole mõtet, küll aga mõningane kütteväärtus.

Loll jutt. Vägagi tuntavalt mõjuvad vahelage jäigastavalt.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... koohje.pdf Kahjuks soomekeelne aga paremat hetkel ei tulnud meelde Lk.22-23 teemakohast juttu ning pilte tiba. Naelutada (pigem naelad kui kruvid) saad ka poolviltu läbi klotsi talasse. Naelapüss on hea abimees.
Põhjalikum puumaja ehitamise seletus (lk.61).
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... aminen.pdf

Rokikas, soome keeles ma väga kodus ei ole, aga kas said aru näiteks selle risti pulkade variandi puhul, kas on ka oluline kummalt poolt kruvi sisse lasta, kas läbi pulga talasse või läbi tala pulkadesse? On seal vahet üldse?

Külaline kirjutas:

rokikas kirjutas:

Külaline kirjutas:nendel klotsidel pole mõtet, küll aga mõningane kütteväärtus.

Loll jutt. Vägagi tuntavalt mõjuvad vahelage jäigastavalt.
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... koohje.pdf Kahjuks soomekeelne aga paremat hetkel ei tulnud meelde Lk.22-23 teemakohast juttu ning pilte tiba. Naelutada (pigem naelad kui kruvid) saad ka poolviltu läbi klotsi talasse. Naelapüss on hea abimees.
Põhjalikum puumaja ehitamise seletus (lk.61).
http://www.puuinfo.fi/sites/default/fil ... aminen.pdf

Rokikas, soome keeles ma väga kodus ei ole, aga kas said aru näiteks selle risti pulkade variandi puhul, kas on ka oluline kummalt poolt kruvi sisse lasta, kas läbi pulga talasse või läbi tala pulkadesse? On seal vahet üldse?

Tähtis on see, et kogu komplekt saaks omavahel kindlalt (jäigalt) ühendatud. Kummalt poolt ja mille sisse sa selle kruvi lased, ei mängi mingit rolli.

Külaline kirjutas:... selle risti pulkade variandi puhul, kas on ka oluline kummalt poolt kruvi sisse lasta, kas läbi pulga talasse või läbi tala pulkadesse?

Pigem läbi pulga talasse. Seal soovitatakse pulgad kinnitada algselt ainult ülemisest otsast. Seejärel peale karkass/plaat ja alles siis pingutada alumiste otste kinnitamisega kogu konstruktsioon. Tähtis on et pulkade otsad on õige nurga alla lõigatud ning toetuvad tihedalt vastu tala.
Minu arvates tekib probleem siis kui tahta ka mingit isolatsiooni sinna vahelakke lisada. Kui peal vaid karkass siis puistevilla saab paigaldada aga rull/plaatvilladega on hapu lugu. Paigaldada saab vaid alt ning see on igavene nöök.
Ise olen kasutanud üldjuhul joonisel 55C näha olevat lahendust.