Ehitusfoorum

Hiiumaal vana maja "taastamine",70cm sügavusel on savi.Küsimus kui sügav tuleks vundamendi auk kaevata? Kui paks peaks killustiku kiht sinna peale tulema et vundamendi taldmikku peale teha? Kas üldse lintvundament on mõistlik teha? Maja tuleks puitsõrestik 1.5 korruseline ja 13m x 8m ja võimalusel kivikatusega.Huvitab just see savi pool- saun on vundamendiga maa sisse vajunud aja jooksul (50aastaga umbes) nii 20cm allapoole maapinda.

Savi kandevõime kõigub väga suurtes piirides ja leondunud olekus pidi kandevõime absull kaotama( mis olukord see on, see on selgusetu, kas siis kui kõrgvee ajal vesi tõuseb vundamendi taldmikust kõrgemale, võib lugeda leonduvaks saviks? Ilmselt vist mitte,sest on ju palju ehitatud suhteliselt peenikestele vundamendipostidele igasugu hooneid , mis püsivad, kuigi eriti pessimistlike arvutuste kohaselt ei tohiks vundamedipost isegi omaenda raskust kanda).
Savipinnases peaks vundament vähemalt 1.5 m sügavusele ulatuma. Alati võid ju tagasitäitega vundamendisügavust suurendada. Lintvundament on igaljuhul parem kui postvundament kandevõime koha pealt.

Savipinnasele on veel variant rajada plaatvundament. Ise olen sellistel puhkudel tungivalt soovitanud mingi minimaalnegi uuring tellida, mille järgi saaks otsustada rajamissügavust. Plaatvundament ei pea tingimata olema sügav - sellisel juhul on kindlasti vajalik külmumistõke ehk vundamendi horisontaalne soojustus.

Kas oleks võimalik välja tuua lintvundamendi ja platvundamendi plussid ja miinused eeldade et savupind all? Vana majal olid maakivid maapinnale laotud ja palkmaja peal.

Plaatvundamendi või lintvundamendi kasutamist saab otsustada projekteerija. Oluline on, mis seal maa sees tegelikult on - kui sügavale savi ulatab, kas savi on ühtlaselt kogu maja all või ainult osaliselt?
Põhimõtteliselt - kui vajalik lindi laius läheb suureks on targem teha plaat.
Tuleb meeles pidada, et vanaaegsete palkmajade puhul ei olnud isegi suhteliselt suured vajumised kuigi suure mõjuga - palgid mängisid kaasa ja ei lõhkunud midagi ära. Praegusel ajal on isegi paarisentimeetrine nurga vajumine lihtsalt kole, rääkimata et rikub ära uste-akende liikumise ja siseviimistluse. Seepärast oligi vanasti vastuvõetav ehitada maja lihtsalt nurkade alla pandud maakividele.

Tere.

Ehitasin ise vana talumaja kohale täiesti uue maja mõõtudega 16 x 9,8m

Tegu mereäärse kinnistuga, mulda on mereääres vaevu 15cm, edasi liiva 20cm ja puhas roheline savi voolimiseks täiesti paras 14m, niiet maa ongi üks savi pinnas!

Otsus oli ainuõige ja see selgus ka hiljem vanadest ehitusraamatutest kuidas ehitada savi pinnasele.

Ühtlasi oli minu variant ka kõige sootsam, ei old vaja ehitusplokke ega segusid!

Lasin kopal kaevata kraavi sügavusega 1,5m. Edasi kopaga põllul asuva kivivare juurde ja kalluriga hakkasime kive tooma krudnile. (Maakive igas suuruses kuid mitte väga suuri).

Käsitööna loopisin kõik vundamendi kraavi sisse, väiksemad vahele et ei oleks väga suured õhuaugud vahel.

Edasi lõin 5x5 latid maasisse ja kus ei saanud sai kividevahele teha soon, et latt sinna sisse mahuks. Saalungid külgedepeale ja latiga pealt kinni.
Betooni segupirn tõi segu kohale ja lasime kivid segu täis, edasi vibrasime ja uus segu. 1,5m sügavusele põhja ei ulatu segu niiguinii vaid sinna jäävad õhuvahed mis on hea.
Selle peale ladusin columbiakivi vundamendiks ja valasime kõik augud segu täis. Üle 3 augu pandud ka püst raudvardad. Selle peale valatud 16x9,8m suurune plaatvundament. Edasi kiviseinad 200mm aeroc, betoon vahelae paneelid, II korrus 200mm aeroc ja monieri kivikatus.

Siiamaani pole ühtegi mõra vundamendis kuigi raskus on väga suur!

Kuna kividel on maasees õhuvahe ja kui maapind pekas liikuma või mõni sügaval asuv hiigelsuur maakivi maapõues liikuma, ei liiguta see maja, vaid maja maasisese vöö alused kivid saavad omavahel liikuda ja see ei kandu edasi vundamendile!

Muidugi ehitusmeeste juttu ja firmade juttu ei tasu uskuda, et see halb lahendus. Seda on tehtud aastasadu ja omalajal otse mullale ilma seguta ja on kestnud ka kaua kaua.

Kui soovid, saada mulle e-mail, saadan pilte !

Tere
Aastat 25...35 tagasi võtsin osa päris mitme vundamendi ehitamisest kesk-Eestis peaaegu analoogselt ülalkirjeldatuga. Vahe oli selles, et kivide vahele tühimikke ei jäetud vaid täideti korralikult liivaga ja tihendati. Maapinnast paarkümmend sentimeetrit altpoolt algas taldmik ja sellele rajasime monoliitsest betoonist või betoonist vundamendiplokkidest lintvundamendi 0,5...0,8m sokliosa. Sellistele lintvuvundamentidele ehitasime kuni kahekordseid tellistest ja tuhaplokkidest seintega eramuid, loomalautasid, töökodasid jne. Pinnaseks küll ei olnud puhas savi vaid moreen, saviliiv, liivsavi, liiv ja kohati ka savi. Olin siis veel noor ehitaja ja projekti luges brigadir. Seetõttu ma ei ole kindel, kas ehitasime täiesti projektikohaselt. Igal juhul üsna korralik projekt oli tol ajal kindlasti olemas.
Ah jaa, vundamenti minu mäletamist mööda ei armeeritud, nagu tänapäeval. Ja tolleaegne betoon oli vähemalt kolmandiku jagu nõrgemamargilisem tänapäeval kasutatavast. Eks suurematel hoonetel seintesse tekkisid aastate jooksul ka mõned väikesed praod, aga tol ajal oli see üsna tavaline.
Samas kui soovitakse olla kvaliteedis kindel, siis ma ei soovitaks kellelegi ühe suvalise üksikjuhtumi eeskujul hakata vundamenti rajama, eriti veel savipinnasele. Ehkki puitkonstruktsioonil majade puhul väga suurt riski ka ei tohiks olla. Pealegi puitkonstruktsioonil majade krohvipinnad pragunevad ja konstruktsioonid nagisevad ka kindlal vundamendil.
PS tühimikud vundamendi all kivide vahel ei jää kindlasti tühimikeks. Need täituvad aja jooksul pinnasega. Külmakerkeline muld kivide vahel võib aga külmudes põhjustada külmakerkeid.

Ma olen nõus vuukiga, et kivide tühimikud oleks targem liivaga täita. Mis puudutab aga sellist vundamenditüüpi, siis tihti olen ma üllatunud vanu maakivist hooneid vaadates, sest mitte kuskil ei ole isegi väikest pragu näha. Samas tugevalt armeeritud betoonvundamendiga majadele tekivad ikkagi praod.

Maakivist seinte saladus seisneb selles, et müürid laoti lubiseguga. Lubisegul on huvitav omadus vähesel määral deformeeruda nii, et jäävaid pragusid ei teki. See muidugi ei tähenda, et lubiseguga laotud müürid suudavad vastu võtta igasuguseid deformatsioone ja see-juures lõhki minemata. Küllalt leidub ka lõhkiseid vanu lubiseguga laotud seinu.
Samas lubiseguga laotud müüre peab kindlasti kaitsma sademete ja liigniiskuse eest. Muidu tühjenevad vuugid 50...100 aasta jooksul.

Kui samasugusele savipinnasele palkmaja püstitada postidele siis kas samamoodi kivid auku ja postid peale ja kui sügavale sel juhul? Ütleme et mingi 50-70cm on mulda ja siis savi.Veega oli ka juulikkus niimoodi et kaevutoru oli pea maapinnani vett täis.

Probleem samuti savipinnasega. Nimelt umbes 1,2m sügavuselt baas vastas, millest kopp jagu ei saanud. Peal 20cm mulda ja siis 1m savi. Kas peaks ka lihtsalt raudkive täis vedama ja siis peale 20-30cm betoonist vöö valama? Suvila tuleb 5x10m ja fibost.

Väikese maja vundamendi võib vabalt selliselt ehitada. Kivid peab kraavi korralikult ühe kaupa sättima, väiksemad soovitavalt suuremate tühimikesse (nagu maakivimüüri ladumine liivaga) et need aja jooksul ei saaks paigast liikuma hakata. Kui veel vibraga korralikult üle lasta ja veega tihendada, siis saab sellest minu arvates kindlam alus, kui Fibo plokkidest. Külmakerge on välistatud, kui kasutada puhast (ilma savi ja mullata) soovitavalt ehitusliiva.
Tänapäeva võimaluste juures on võimalik lisada selle ümber geotekstiil vältimaks liiva segunemist hiljem mullaga.

andman2110 kirjutas:Probleem samuti savipinnasega. Nimelt umbes 1,2m sügavuselt baas vastas, millest kopp jagu ei saanud. Peal 20cm mulda ja siis 1m savi. Kas peaks ka lihtsalt raudkive täis vedama ja siis peale 20-30cm betoonist vöö valama? Suvila tuleb 5x10m ja fibost.

paas on ju looduslik vundament, miks peaks selles probleemi nägema? kui jõuad paasini, ongi vajalik sügavus käes, isegi taldmikku pole enam vaja, tasanda vaid ja hakka laduma.

ei tahaks ebaeetiline olla kuid ma pigem usun pisut vanaajastiili kui tänapävamaterjale-olen ise restaureerija ning teen sundolukorras ka nö.kvaliteet materjalidest mida poest pakutakse tänapäeva ehitustöid.
teemaalgatajal soovitan teha nii nagu vanarahvas-selleks et mind uskuda siis vana eestiajal ehitatud ahjud,müüritised,riided,toit oli kordades puhtam kui mittemiski praegu-isegi autod mida ma kasutan on minu vanuse kohta arvestades alati vanemad kui 95aasta sest-tol ajal ei juletud väga massiivselt sitta kokku tuua-see oli enamvähem majanduse tõusualgus mis ka jääb viimase piirini kuna masstootmine nõuab kulumist sest muidu pole tootel varsti ostujõudu.
tahad head maja-kasuta loodushüvesid-puit,odav saag,veel mõned tööriistad,ning mine labidaga savi kallale ja kasuta viigi meetodi ja pea meeles-siin kõnelejatel pole kas kogemusi või üks tark loll lihtsalt tegi rahvale lolli jutu suhu et sa nii arvaksid-tegelikus on nii et:
vuuk mainis kivideladustamist ja tema eelmine tegelane jättis tühimikud kuskile meetrisügavusse aga mingit külmanihet ei tekigi sest loodus ei salli tühja kohta ja täidab need varga-ma olen ise selliseid vundamente teinud,,kirepi mõisale jne-ning kogu selle aja jooksul mil ma kokku olen puutunud lammutustes ja sellejärgsetel taastamisoppidele-restareerimine!...mu kogemus on näidand et-tee vundament valmis ja vala nagu soovi raketistesse ja pärast soovitan kogu puit mis mängib kande rolli nagu vöö või talad ning erilist tähelepanu soovitan pöörata ka tuulutus ehk sarikates ja laudfassaadide distantstliistud,sarikate otsad kuhu mis ületavad müüritist 50-1m-soovitan tõrvaõliga mitte rohelisega-kvaliteet on nii kõrge et võid selle maja 300aasta pärast müüki panna ja öelda et andres kytt 32aastane pöörane keda sa ilmselt ei näe kunagi et tänu talle said hea maja.
ma olen väheste seas kes ehitab eestis eramuid nö.ökotähenduses.kuigi päris öko on ikka midagi mida armastavad kõik-kahju et eestis pole väga sellist ilusat perekonnatraditsiooni kus on põlvkonnad on sadades aastates vana ja tänased koos ning peavad pühi ning loovad hoolivus keskonna olenemata riigipöördumustest.
andres.kytt.003@mail.ee öko on elukink mite poekett kus saad õua mis on müüdud maha poola kaka vastu kuid sa ju tahtsid eesti maitsvat õuna.ARMASTUS

kindlasti on mõistlik rajada ka drenaaž ja sadevete kanalisatsioon