Ehitusfoorum

Plaanis siis ehitada aeroc classic 300-st maja seinad. Kui soojustada ainult väljastpoolt ja seest lihtsalt krohvida, siis kas seinad on talvel seest seetõttu külmad? Kui jah, siis kuidas oleks aeroc eco term 375 puhul?

mia kirjutas:Plaanis siis ehitada aeroc classic 300-st maja seinad. Kui soojustada ainult väljastpoolt ja seest lihtsalt krohvida, siis kas seinad on talvel seest seetõttu külmad? Kui jah, siis kuidas oleks aeroc eco term 375 puhul?

Miks üldse Aeroc?

Just nii peabki ehitama. Välja soojustus, sisse viimistlus.

sashaobrok kirjutas:Just nii peabki ehitama. Välja soojustus, sisse viimistlus.

nii on õige ,ja soojustust paneks 300 plokile 150

mia kirjutas:Plaanis siis ehitada aeroc classic 300-st maja seinad.

Miks just 300-st plokist? Miks mitte 200-ne plokk + soojustus.

mia kirjutas:Plaanis siis ehitada aeroc classic 300-st maja seinad. Kui soojustada ainult väljastpoolt ja seest lihtsalt krohvida, siis kas seinad on talvel seest seetõttu külmad? Kui jah, siis kuidas oleks aeroc eco term 375 puhul?

Kui seinale paigaldada väljapoole vajaliku paksusega soojustus (nii nagu inimene paneb endale kasuka väljapoole) ja ruumi seestpoolt köetakse, siis seina sisepind soojeneb. Edasisel kütmisel materjali soojusjuhtivuse toimel liigub soojus seina sisepinna poolt välispinna poole. Väljaspool paiknev soojustusekasukas aga takistab plokkmüüritise jahtumist. Plokksein akumuleerib soojuse endasse ja aitab kütmise vaheaegadel ühtustada ruumi sisetemperatuuri kõikumisi. Seda nimetatakse materjali soojasalvestusvõimeks. Soojasalvestusvõime on materjalidel erinev ja seda on võimalik mõõta või arvutada nagu ka igasuguseid muid omadusi. Raskemad materjalid salvestavad reeglina soojust paremini kui kergemad.
Samas rasked, st suurema soojusjuhtivusega materjalid käega katsudes tunduvad külmematena, isegi siis kui nende pinnatemperatuur on kergemate materjalide (näiteks vahtplast, puit) pinnatemperatuuriga võrdne. See on nii senikaua, kui käsi on materjali pinnatemperatuurist soojem. Kas käega katsudes või silmaga vaadates seinamaterjal tundub olema soojem või külmem, sellest ei maksa ennast lasta ära petta seinakonstruktsiooni üldise soojapidavuse seisukohalt.
Mitmekihiliste seinte puhul soojusjuhtivus (U arv) arvutuslikult ei olene materjalide paiknemise järjekorrast seinakonstruktsioonis. Küll aga mõjutab materjalide järjekord seina soojusjuhtivust siis, kui valest järjekorrast tingituna seinamaterjal niiskub. Lisaks seina soojusjuhtivuse suurenemisele tekivad sellest ka muud probleemid.

uuuuhhhhhh....300 plokile 150 soojustust. tundub päris karm. 375 ei panda vist üldse mingit soojustust.
vahepalaks küsiks et kas aeroc ploki ja peno vahele jääb ka mingi vahe või taotakse peano tuugalt vastu aerocit.

Miks karm?
Mul on 250 plokk ja 200 soojustust. Tundub normaalne.

rundll kirjutas:uuuuhhhhhh....300 plokile 150 soojustust. tundub päris karm. 375 ei panda vist üldse mingit soojustust.
vahepalaks küsiks et kas aeroc ploki ja peno vahele jääb ka mingi vahe või taotakse peano tuugalt vastu aerocit.

Peno peab olema vastu kivi. Lisaks üritatakse õhukanalite vältimiseks segu paigaldada nii, et plaadil kaetakse lisaks huupi pätsidele ka seguliimiga kõik servad.

Aeroc EcoTerm plus 500 U - 0,17
Aeroc EcoTerm plus 375 U - 0,22
Aeroc classic 300 + 150 mm. soojustust U - 0,16
Aeroc classic 200 + 250 mm. soojustust U - 0,12
http://www.aeroc.ee/index.php?page=1044 ... l1=3&sel2=

Mina eelistaksin viimast varianti.

tekkis huvi selles osas, et kuidas sellisele kooslusele nagu aeroc + peno saaks laudise kinnitada? Õhutihedus saab ju kõvasti kannatada kui hakata mingit raami peno vahele ehitama.

Roger10 kirjutas:tekkis huvi selles osas, et kuidas sellisele kooslusele nagu aeroc + peno saaks laudise kinnitada? Õhutihedus saab ju kõvasti kannatada kui hakata mingit raami peno vahele ehitama.

Arvatakse ka teistmoodi, aga mina kuulaks tootja arvamust, kes ütleb selgelt, et Aeroc plokile peno soojustuseks ei panna.

Roger10 kirjutas:kuidas sellisele kooslusele nagu aeroc + peno saaks laudise kinnitada?

Eks tiba sõltub kui paksust penost on jutt? Kruvid, tüüblid, seina liimitud/ankurdatud keermelatid, jne.

Külaline kirjutas:Arvatakse ka teistmoodi, aga mina kuulaks tootja arvamust, kes ütleb selgelt, et Aeroc plokile peno soojustuseks ei panna.

Kui minna "tootja" juurde ning "näost näkku" küsida konkreetse juhtumi kohta soovitusi (eeldab mõningaid eelteadmisi et küsimine asjalikumalt kõlaks ) siis võib selguda et sobib küll peno aerocile. Testitud.

rokikas kirjutas:

Roger10 kirjutas:kuidas sellisele kooslusele nagu aeroc + peno saaks laudise kinnitada?

Eks tiba sõltub kui paksust penost on jutt? Kruvid, tüüblid, seina liimitud/ankurdatud keermelatid, jne.

Külaline kirjutas:Arvatakse ka teistmoodi, aga mina kuulaks tootja arvamust, kes ütleb selgelt, et Aeroc plokile peno soojustuseks ei panna.

Kui minna "tootja" juurde ning "näost näkku" küsida konkreetse juhtumi kohta soovitusi (eeldab mõningaid eelteadmisi et küsimine asjalikumalt kõlaks ) siis võib selguda et sobib küll peno aerocile. Testitud.

Kas külmasildasid ei teki kui kasutada ankruid, latte jne?

Roger10 kirjutas:tekkis huvi selles osas, et kuidas sellisele kooslusele nagu aeroc + peno saaks laudise kinnitada? Õhutihedus saab ju kõvasti kannatada kui hakata mingit raami peno vahele ehitama.

Saad ka juba projekteerida nii, et latid jäävad vahtplasti peale. Kinnitused siis ülevalt ja/või alt. Ankruga fikseerid nati keskelt. Kunagi sai see teema juba pikemalt lahti räägitud. Vaja lihtsalt nati nuputada ja vahtplastsoojustuse sisse ei jää puidust külmasildu.

taastaja

Sellise kompunnimise asemel oleks ju mõtekas valida 500 aeroc ecotherm ja sinna liist + laudis.

Eks see ole nii, kuda keegi oma tõe leiab. Ühes kihis seina on loomulikult lihtsam ehitada. Mõnes mõttes ka riskantsem, kui seda korralikult ei tee.

taastaja

Eks ta ole. Kõik sõltub soovidest/eesmärkidest. Lihtsalt õhema plokiga + soojustus on võimalik õhema seinaga saavutada samaväärne või parem soojapidavus. Võib ka olla et odavamalt.

Mis sa rokikas arvad kumba pidi ntx avatäidete ümbrused soojemad tulevad. Mulle millegipärast tundub, et siis see U-arv ikka muutub palju, kui koos avatäidetaga neid omavahel võrrelda.

taastaja

Eks ta sõltub kuhu, millised ja kuidas avatäited kinnitatakse. Kui lisasoojustusega seinale tehakse avatäidetele puidust raamid soojustuskihti siis kindlasti tiba üldine soojapidavus kannatab. Kas see aga kogu välisseina U arvu eriti oluliselt alla viib ma kahtleks.
Kinnitamiseks kasutatakse ka vahest met. nurki ning nende mõju U arvule eriti väike.
Viimasel ajal olen kohanud palju ilma raamita klaaspaketi kasutamist kinnistes avades. See päris hea lahendus kui paigaldus hästi läbi mõelda.

Teatud põhjusel hakkas mind huvitama silikaat kortermaja. Seoses sellega leidsin sellise renoveerimise soovituse. LK 44 eks see probleem kõigil kivimajadel.

http://kredex.ee/public/ttu.pdf

taastaja

Siin http://www.passivhus.dk/fi/RF2009_korja ... aminen.pdf lk. 2-3 on tiba samalaadset juttu ja joonist.
Puhtalt aeroc sein tiba erinev sest siin nagu otseselt külmasilda nagu ei oleks. Kõik sama materjal. Seal aknaleng suurem külmasild kui aknapale.

Mõnusad laia lengiga aknad paistavad olema. Mina tähenärijana paneks endale ka aknapleki alustele vinklitele mingi tihendi vahele Soojustus tuleb tüki paksem ja sealt vähe külmal otsetee raami alla.

taastaja

Täitsa õigus sul vist jah. Peaks tiba parem tõesti saama. Tuleb meelde jätta.

Kunagi sai lähemalt suheldud Aeroci meestega ja saladuskatte all õeldi mulle järgmised sõnad:
Kuna enamus põõblist ei raatsi paigaldada oma Aerocist laotud eramule 24/7 töötavat venti siis hilisemate vaidluste vältimiseks oleks soovitav vältida vahtplasti (penot).
St. mõnikord on lihtsam kehtestada tootele mingi tüüp-lahend,(mis oleks lollikindel) kui väsimatult lahata erinevaid pervertseid situatsioone.