gaas vs võhk-vesi soojuspump, reaalsus vs müügimees

[Külaline]

Tere

Et endale mitte lasta kotti pähe tõmmata, siis küsin avamust ka targematelt.
Nimelt vaja enda jaoks valmis mõelda küttesüsteem, aga mida valida, ei oska, plaanin tellida kütteprojekti aga ennem sooviks ka ise mingit pilti ette saada.

Andmed:
Köetav pind: 160 ruutu, esimesele korrusele olen mõelnud põrandakütet, teisele radikaid.
Gaasi trass tänaval, vaja liitumist: 3200 + toru toomine majja, tõenäoliselt nii 5000 eurot.

Olen nüüd natuke ringi vaadanud õhk-vesi soojuspumpade hindu ning need millel lubatakse töötamist ka -25 kraadi juures, maksavad seal 4000-5000 euro vahel, ehk erilist vahet nagu gaasiga pole.
Kas olen vaadanud väga valesi mudeleid, või ongi nende hinnad nii kõrged? Kui nii, siis vist pigem tasuks ikkagi gaasi poole vaadata...
Mis Teie arvate?

Kuidas üldse lahendatakse olukord, kus esimesel põrandaküte ja teisel radikad? Kas põhimõtteliselt vesi köetakse vastavalt radikate tempile ja põrandaküttesse laskmisel lahjendatakse vastavalt soovitud tempile? Võimalus ka alla muidugi radikad panna, kui see süsteemi lihtsamaks ja töökindlamaks teeb.

[Veikko]

Kas maja valmis ehitatud ja mis on soojustus. Millist maja kütekulu planeerisid projekteerimise käigus.

[trebla]

Mina oskan oma kogemusest niipalju kommenteerida, et 100 mm penot on betoonpõranda all vähe ja siis on vaja täiendavat põrandasoojendust.. (mul muidugi ka kõrge paekivivundamendiga eestiaegne maja)

Kallimaks lähevad mõlemad, nii elekter kui gaas. Vt www.energy.eu lehelt euroopa (eeskätt skandinaavia) elektri ja gaasihindu...peagi oleme ka meie nende hinnatasemel.

Maaküttepump on sul välistatud?

Võib-olla panna gaas ja osta kõrvale odav Amitime õhk-vesi pump..
vt Kalvise kogemust selle kasutamisel. Paljalt selle peale ei julgeks maja soojavarustust jätta aga soojemate ilmadega on gaasist ehk odavam. Iseäranis, kui PV elekter ükskord konkurentsivõimelisemaks muutub.

[Külaline]

Maasoojuspump on välistatud, pole piisavalt krunti.

Kas maja valmis ehitatud ja mis on soojustus. Millist maja kütekulu planeerisid projekteerimise käigus.

Ümberehitud olemasolevast ja pole midagi planeerida.

Reaalsus siiski tundub selline, et kaks varianti, kas gaas või puuküte, ala pellet vms ... ja siis mingi odav soojuspump lisaks.
Kuid siiski suht arusaamatu, kuidas saab kasutada ühe põleti puhul nii põrandakütet kui radikaid(temperatuuri erinevus ca 2x), aga vast suudetakse see konsultatsioonil selgeks teha.

Aga tänud kinnitamaks ka minu enda pessimismi sellesse õhk-vesi soojuspumpa.

[Veikko]

Teed radiaatoritele ja põrandaküttele eraldi trassid, põrandaküttele paned ette temperatuuri alandamiseks termostaatventiil ja keerad veetemperatuuri vastavalt projektile paikahttp://www.esbe.ee/index.php?lng=est&main=3&id=10

[Kalvis]

Kui gaasi liitumine on olemas, gaasitoru majas sees siis tasuks mõelda gaasiga küttele. Tuleb nõksa odavam kui otse elektriga kütta ja tõesti pole mingit probleemi suurte külmadega. Samuti saab gaasikütteseadmed suht mõistliku hinnaga kätte. Ega gaas ei välista tulevikus soojuspumba lisamist.
Soojuspumpadest on eesti turul saada vaid kahte erinevat hiinlast mõistliku hinnaga, ülejäänutel on hind "kullast" ehk arvestades ehitusmaksumust, läheb tasuvusaeg ebamõistlikult pikaks. AMITIME le on 2 puudust, välisosa lärmab rohkem kui 55 dB (praegu külmaga hakkas Mitchubishi rohkem lärmama) ja kuna tal on seda odavat õliga külmaaine sees siis 25 miinuskraadi saabumisel külmub välisosa kinni.

Küttesõlme tegemisel on soovitav, et kõigepealt saadad vee radiaatoritesse ja boileritesse, neist väljuva edasi põrandaküttesse.

[Külaline]

miks radikad 2.korrusele ?
Miks vaja teha eraldi temperatuuriga süsteem ? mõlemad põrandaküttega ja pole vaja eraldi segamissõlme
jah minu mõte on gaasikatla korral kus ka boiler on komplektis, oma kogemus
Mul siis omal on kondensatsioon tüüpi gaasikatel millel on boiler sees, katlast väljub küttele 2 toru mis jagunevad siis 1. ja 2. kollektoritele ja kõik. igasugune segamine ja pumbamäng on katla sees.

[kyveltech]

Vb pole tehniliselt võimalik betooni teisele korrusele valada? Peab arvestama ka kandekonstruktsioonide kandevõimega. See betoon seal kaaluks ikka päris päris palju. Kui on valida Gaas või õhk-vesi. Siis ma tõenäoliselt valiks gaasi. Gaasiga võib ka -35 olla, absoluutselt ei koti seda katelt see ja tuba on sul alati soe. Kas mingit muud alternatiivi pole. Pellet tuleks kindlasti odavam igkuise kuluna! Samas saad sellepealt samuti nii sooja vee, põranda kui radiaatorid! Maasoojus oleks muidugi variant, kui on soodne koht kuhu seda panna. Oleneb tehnilistest võimalustest. Gaas on ikka kirves küll. Seda peab tunnistama, aga ta ei jäta Sind külma!

[kütja]

miks radikad 2.korrusele ?
Miks vaja teha eraldi temperatuuriga süsteem ? mõlemad põrandaküttega ja pole vaja eraldi segamissõlme
jah minu mõte on gaasikatla korral kus ka boiler on komplektis, oma kogemus
Mul siis omal on kondensatsioon tüüpi gaasikatel millel on boiler sees, katlast väljub küttele 2 toru mis jagunevad siis 1. ja 2. kollektoritele ja kõik. igasugune segamine ja pumbamäng on katla sees.

Teisel korrusel pole nagu põrandaküttel erilist pointi,soe korrus all olemas.See betooni mass tuleb päris korralik sinna selga.

[Külaline]

see oleks üks vaatevinkel
aga teine: mul on kogu tehnosüsteem vannitoa nurgas nagu üks külmkapp ei ole suurem ehk 60cm lai ja sügav ning 150..160 kõrge. kütte pealevool ja tagasivool, külm vesi sisse ja soe välja, gaas sisse ja need on katla taga peidus. seega KÕIK süsteem ei võta rohkem ruumi mis mõningatel juhtudel on probleem sest puudub tehnoruum. ei ole lisaks mingeid pumbasõlmi ega ka boilerit mis on juba seal sees.
põrandaküte 2. korrusel andis mulle näiteks selle, et see klassikaline soovitus paigaldada radikas akna alla piirab minu vabadust mööblit paigutada ja naisel kardinaid valida no ei ole enam seda probleemi.
lapsele asi ehitatud laud/riiul akna alla seal kus muidu peaks radikas olema ja suht koht keerukas oleks radika ja kardinate koostöö leidmine kus on üks aken maast/laeni näiteks.

lihtsalt toon välja mõned nüansid ja mõtted.
ei kahetse grammigi seda et mul 2.k on põrandaküttega, lastel on ülimõnus mängida.

[kyveltech]

Ma ei ütlegi et põrandaküte teisel korrusel halb asi on. Mõnikord on takistavaid tegureid. Oleneb maja iseärasustest. Laita üht ja kiita teist ei ole selles mõttes adekvaatne. Oleneb olukorrast. Radikad piiravad tõesti möbleerimist. Samas ei käse keegi neid akna alla panna. See ei ole reegel mis oleks puhas kuld.

Kui teema algataja annab asjast rohkem infot saame ka soovitada variante. Selge on see, et õhkvesi pumbaga võid kõige suuremate külmadega hädas olla. Samas peaks olema kulu keskmiselt väiksem kui gaasil. Samas gaasiga sa külma jääd ainult juhul kui venelane kraani kinni keerab. Pelletiga oleks neist mõlemist vist odavam pm. Seega oleks pellet isegi päris hea lahendus, aga samas on sellega omad probleemid, pead tankima paaki, tuhka välja viima, ladustama pelletit, sul peab olema kindlasti korsten korralik ning tuleoht on ka suurem( seda lugege ohuna).

[rokikas]

Põrandakütte saamiseks teisele korrusele ei pea betoonist vahelage tegema. Vabalt saab ka puidust vahelaele paigaldada.

[kütja]

Saab,aga selle hind on päris kole.

[rokikas]

Tohoh. Ehk viitsid mõne näite tuua sellest päris koleda hinnaga lahendusest? Mis selle hinna nii hulluks peaks tegema?

[dumbuser]

Ma pakun, et soojusjaotusplaadid on selle koleda asja põhjuseks.

[kyveltech]

Need plekikänakad jah, alumiiniumist....samas ei teagi palju tuleb betooni ja alumiiniumi hinnavahe, arvutamiskoht.

[kütja]

Tohoh. Ehk viitsid mõne näite tuua sellest päris koleda hinnaga lahendusest? Mis selle hinna nii hulluks peaks tegema?

Soojusjaotusplaadid teevad selle hinna koledaks.Võib muidugi jaan tatikat panna ja igasugu fooliumiga mängida,aga see jäägu jaantatikate pärusmaaks.

[Kalvis]

Vaata siinsamas foorumis oli 2 korruse põrandakütte teostamise võimalusi puitpõranda versiooniga. Aga kõigil olid mingid kiiksud või hinnaprobleemid.