Ehitusfoorum

Tere

Küsimus siis selline. Ostsin korteri vanas puitmajas, mis rekonstrueeriti väljas, kuid ei soojustatud.
Puitfassaad värviti üle.
Probleemiks korteri välisseinad. Millised kihid peaks ehitaja kindlalt panema sina, millises järjekorras,
kuidas saada korter soojaks, niiskuskinldaks ja hallitusvabaks?

On kaks tüüpset välisfassaadi liiki, kui neid järgitakse, probleeme ei tule. Kihid tüüpselt
a) välissvooder (laudis), distantsliist, tuuletõke, vill soojustusega, kandevseinad. Sissepoole soovitav aurutõke, siseviimistlus
b) krohv+armeeringu võrguga, vahtplast, kandevsein, sissepoole aurutõke + siseviimistlus.

vahtplastiga saab kenasi jooniseid vahtplasti müüjate kodulehtedelt, villa kohta leiad tüüpvälimuse www.isover.ee

Kui seespool on hetkel ainult puitsein, kas piisab kui panna sellises järjekorras(alates puitseinast):
aurutõke, tuuletõkkeplaat,kipsikarkass, selle vahele vill 10cm ning kips.
Või peaks olema teises järjekorras? Kas niiskuse jaoks läheb ainult aurutõkke paber?
Kui kindel on sedasi tehes, et ei teki niiskust seina vahele?

Too täpselt oma seina läbilõige, nii saab alati hea vastuse.

Kui on puitkarkass siis peavad kihid väljast sisse olema umbes niimoodi:
1. Välislaudis
2. distantsliist
3. Tuuletõke
4 karkass koos villaga
5. Aurutõke (võib ka mujal asuda, kuid siin jääb vähem ette)
6. kipskarkass, mõni paneb vahele kas villa või vahtplast.
7. Kips

Hetkel on väljast sissepoole selline olukord:
Välislaudis, selle all peaks olema soojustus(ei tea kuna seda pole väljast lahti võetud), siis
tuleb korteri sein(mis on ka puit laudis). Millises järjekorras tuleb edasi sisemisest seinast
sissepoole panna. Tuuletõkkeplaat, aurutõkkepaber, karkass mille vahel on vill ning karkassi peale
kips?

Sissepoole võid panna vaid aurutõkke (klammerdad ilusasti olemasolevale seinale) ja teha uue kipskarkassi kas soojustusega või ilma.
Kui tulevikus plaanid maja soojustust parandada siis katkud välisvoodri maha, lisad karkassi koos villaga ja siis paned tuuletõkke, distantsliistu ja tõenäoliselt uue välislaudise (kui muidugi vana on tipp topp korras võid seda uuesti taaskasutada)

,,,mis rekonstrueeriti väljas, kuid ei soojustatud..., kuidas saada korter soojaks, niiskuskinldaks ja hallitusvabaks...

Lihtsalt huvitav valik - kas hoone on kasutusel muuseumi
ekspositsioonina (ilus) või eluhoonena (täidab oma funktsiooni ja omab ka praktilist väärtust). Teise tingimuse täitmine rikub autentsust?
PS. Aurutõkke (-takistuse/piduri) viimine konstruktsiooni sisse (lisasoojustusest väljapoole) on kahtlane tegevus kui eelnev konstruktsioon ja selle seisukord ei ole teada. Lisaks hõlmavad välispiirded kogu maja mitte ainult antud korterit.
Imelik.

Imelik kirjutas:kas hoone on kasutusel muuseumiekspositsioonina (ilus) või eluhoonena (täidab oma funktsiooni ja omab ka praktilist väärtust). Teise tingimuse täitmine rikub autentsust?

Sellisel viisil on remonditud näiteks Tallinnas Kalamajas suurem osa maju. Siis ei olegi soojustuseks muud võimalust, kui seestpoolt. Välisseinad on küll enamasti palgist.

rekonstrueerima- uuesti ehitama, endist kuju taastama; uutel alustel ümber korraldama
restaureerima - ennistama, endisel kujul taastama.

Kumba varianti Kalamajas "harrastatakse"? Nii ühel kui teisel juhul on küsija majal midagi tegemata
jäetud?

Küsimuse püstitajale- vaata tänast ja 28. jaanuari Kodusaadet (kanal 2). Isiklikult "tambiksin" ma sealse arvamuse "sõelapõhjaks". Kuna meil on vaba riik ja mina isklikult diletant, siis kehtib arvamuste paljusus. Autoriteedid ei ole kahjuks oma seisukohta väljendanud.

Imelik kirjutas:Küsimuse püstitajale- vaata tänast ja 28. jaanuari Kodusaadet (kanal 2). Isiklikult "tambiksin" ma sealse arvamuse "sõelapõhjaks". Kuna meil on vaba riik ja mina isklikult diletant, siis kehtib arvamuste paljusus. Autoriteedid ei ole kahjuks oma seisukohta väljendanud.

Ma sain sellest jutust aru, et üritavad katsetada nii hääde kapillaaridega materjale, sisemiseks soojustamiseks, mis lausa imeb konstruktsiooni tekkinud niiskuse tuppa tagasi Kas see siis ei kõlba kohe mitttte?

taastaja

Kas see siis ei kõlba kohe mitttte?

Tunnustus eelkirjutajale viitsimise eest teemasse süveneda (mõneti minu jaoks ootamatu). Siinkohal vastus (suure viivitusega), aga vastus seegi.
Vee võib mahutada kapillaaridesse ja panna kiiremini liikuma (ehk niiskusjuhtivus ja mahtuvus) aga see ei muuda olukorda. "Tasakaal" kujuneb välimisest ja sisemisest niiskustasemest . Seinas olevat niiskust pole teoreetiliselt võimalik suunata vastassuunas difusioonivoo suunale?
Keegi diletandist...
Imelik.

[quote="""]Seinas olevat niiskust pole teoreetiliselt võimalik suunata vastassuunas difusioonivoo suunale[/quote]
Kuhupoole see suund siis on, näiteks mul täna toas +21, niiskus 38% ja õues +1, niiskus 79%?

Kes seest soojustab, peab väga julge mees olema või täpselt teadma mis teeb. Loe TTÜ puitelamute seisukorra uuring (2011) (http://www.kredex.ee/eskuuringud/) lk 117-129. Uuriti kolme soojustusmaterjaliga ehitatud kuut erinevat seinatüüpi. Kõikide uuritud seinatüüpide korral ei olnud lahendus soojus- ja niiskustehniliselt toimiv. Milleks riskida ?

Kuhupoole see suund siis on....?

Ikka selle +1 poole.
Imelik.

Mu meelest vehkisid nad seal ühe urbse plokkmaterjaliga. Ma sain nagu sellest ideest aru nii või mõtlesin ise välja, et sellega seest soojustamisel ja pärast kütteperioodi liigub seinavahele kondenseerunud niiskus kapillaarselt tuppa tagasi. Ehk konstruktsioon kuivab kiiremini ära. Ntx mineraalse villaga seest soojustades ei tule selline asi kõne allagi. On väga vale arusaam? Või sai keegi aru, mis suunas need uuringud liiguvad, et oleks võimalik ka neid hooneid soojustada mida originaalse välisfassaadi tõttu väljast teha ei saa.

taastaja

Tähendab nö. "kuivem" (38%) õhk trügib läbi seina õue "niiskema" (79%) poole?

Küülaline- ei ole "kuivem". (18,2*38)/100= 6,92 g/m³, versus (5,25*79)/100= 4,12 g/m³. Esimesed arvud on siis abs. niiskuse sisaldus, ehk vee kogus maksimaalse suhtelise niiskuse juures, e. RH on sel juhul 100 %
Taastaja-

liigub seinavahele kondenseerunud niiskus kapillaarselt tuppa tagasi

Seega, suunas kus niiskust on rohkem (vaata vastust Küülalisele)? Kondenseerumine ise on juba probleem.

Eelmine postitus minu sulest.
Imelik.

Taastaja küsimus jäi vähe segaseks, aga mu teada diffusioon ja abs vee kogus iseenesest probleem ei ole. Probleem tekib kui ei kuiva välja 30 päeva jooksul või veel hullem, et kondenseerub. Seest soojustamisel just see oht on. Mida tõhusam on soojustus, seda suurem on oht. Ohu likvideerib aurutõke, aga praktikud väidavad, et ideaalne tõke on sama hea kui võimatu.