Ehitusfoorum

Tere

Paluksin väga kellegi arvamust ning nõu, kuna asi teeb murelikuks. Avastasin enda korstnast tellistes olevad kitsad praod ja seda üle ühe või siis kahe rea ja seda teisele korrusele välja. Korstna iga on umbes 2 aastat, veidi peale, kuid köetud korralikumalt alles see talv. Kuna jäin eelmine aasta ahju ehitusega ajaliselt jänni, jätsin selle siis selleks kevadeks. Ajutiseks küttekehaks alguses oli klaas uksega, kitsas, ühe pliidiplaadiga pliit. Kuna sellega jäime hätta siis tõime sugulaselt seisva malmist kaminasisu.
Jama algas selle sisuga juba suht kohe, kuna see raisk tekitas külma laka alla vastiku pigihaisu ning minu kaunid valged silikaattellised on kohati muutunud pruunikaks Sain teada, et kütan liiga vähese hapnikuga ning tuleks õhuvõtu ava hoida küttes täielikult avatud, et tuli põleks korralikult ning ei pigitaks korstent. Kuid nüüd nädal tagasi avastasin korstent katsudes, et kuramusele on punastesse tellistesse tekkinud mõrad. Nüüd algaski mure ja kohe suur teine.
Palun kui kellegil on mingilgi moel võimalik midagi diagnoosida või siis soovitada siis loodan, et leiate siia kribamiseks veidi aega.
mõni pilt ka :

Ette tänades
Silver

Kui sul tekitas alguses pigi see kamin, siis nüüd (suurema leegiga küttes) võis tekkida korstnapõleng. Korstnapõlenguga tekivadki sellised väiksed praokesed.

esimesel ja teisel pildil vaatasin, et oled minu korstent pildistanud
mul ka sellised. mu arust tulid kohe, ilma et ei jõudnud veel küttagi.
Nüüdseks 5a. ja muutumatult. Ma ei muretse.

See on vana teema jälle ja ütlen endiselt, et sellised praod tulevad kõva müüriseguga laotud korstnatesse, mis ei pruugi vähe suuremat kuumust välja kannatada. Saviseguga ladudes selliseid pragusid ei tule isegi kui on tuli korstnas. Sügisel kuivatasin näiteks uut korstent, pidades terve nädala tuld meelega uues korstnas kuni oli kuiv.

Robi 1 kirjutas:See on vana teema jälle ja ütlen endiselt, et sellised praod tulevad kõva müüriseguga laotud korstnatesse, mis ei pruugi vähe suuremat kuumust välja kannatada.

Robi, su versioon on siis, et savisegu puhul annab segu vuukides mängima ja tellised saavad soojenemisel üksteise suhtes nihkuda, mida nad kõva segu puhul ei saa või oluliselt vähem saavad?

Omalt poolt pakuksin asja põhjuseks väga äkilise tule (kaminasüdamikust "leegid otse korstnasse") saatmise korstna poole, mille tõttu korstna sisepind kuumeneb ja seega ka paisub väga lühikese aja jooksul samas kui väliskiht on veel jahe (ei jõua soojuspaisumisega järele) - tulemuseks peaksidki hapras materjalis nagu mõrad tekkima (proovige taldrikut servast väga kiiresti kuumutada nii et keskosa veel jahe on - purunemine peaks üsna tõenäoline olema).

Ma pole seda küll ise välja mõelnud, vaid olen rääkinud vanade meistritega, nii Soomes kui meil. Olen ka uurind paarsada aastat vanu korstnaid.
Vuuk peaks jääma alati pehmem ja sitkem kui kivi ise, sest kivi paisub ja mängib alati. Ise lisan savisegule umbes 10 % tsementi ja sellest piisab.

Mul on meeletult hea meel ja ma väga tänan, et olete vaevaks võtnud ning asja kommenteerinud. Kuna jah olen suht värske isikliku korstna ja ka maja omanik siis tundub, et need tarkused tahavad teinekord valusamalt tulla kui võiksid, siit moraal "Read the fucking manual" enne kui midagi ette võtad. Aga jah savisegule ma muidugi ei tulnud, tuli ikka reklaamiohvrina ehituspoest see ainus ja õige segu võtta ning hurraaga korstent laduma See mul esimene ladumine ning esimene isiklikult ehitatud maja
Aga kuidas peaksin käituma, just kütmisel, et asja hullemaks mitte ajada. Kas pean kasutama meetodit, (õhuava täitsa lahti ning tuli hele kollane) või siis tuleks seda asja lahendada kuidagi rahulikumalt (rahulik tuli aga nõgine korsten).
Suured tänud veelkord.

Silver

Brownnoser kirjutas:... Kas pean kasutama meetodit, (õhuava täitsa lahti ning tuli hele kollane) või siis tuleks seda asja lahendada kuidagi rahulikumalt (rahulik tuli aga nõgine korsten)...

Teine variant ei ole õige ja on lausa kahjulik, isegi ohtlik. Nõgi on väga halb asi korstnas.
http://tulepesa.wordpress.com/2010/12/1 ... uttekolle/

Hommikut!
Seda sinakat toru vaadates järeldan, et päris kuumad gaasid lähevad ikkagi korstnasse. Täiesti huvitav ja isegi vajalik oleks teada, et mida näitaksid konkreetsed temp. mõõtmised?
Soovitaks paigaldada ka korstnasiibri, see suudab ühtlasemat temp. korstnas hoida ja salvestab ka korstna soojuse tuppa.

Mu arust on see tavaline asi, kui lõõristikuta küttekolle läheb korstnasse, alustades saunaahjudest. Täpselt sarnaseid mõrasi on ka täis enamus koldeid, mida klient enamasti ei näe, kuna mõra vaadeldav eelkõige kuumal ajal. Enda kortsnal tegitasin ka, kuigi püüdsin olla ettevaatlik. Korsten oli juba soojal ajal valma. Välimuselt küll õhuniiskuse märg, aga noh jah. Väiksem kui näidatud pildil. Kas sealt pigi ka läbi suudab ronida? No suht aeglaselt ummistades ja soojenedes jälle mikromill edasi liikudes, ma usun küll. Aga väga ei muretse. Ise ladusin mingi 1/4 tsement/liiv ja veerand pangi savi. Liiv oli sõelutud ja jämedamat fraktsiooni lisaks. Kas segu ja kivi ei võiks olla hoopis tugevuselt sarnased, et oleks vähem pingeid kuumenemisel. Savi ja keraamika tundub nagu loogilisem kooslus küll kuumenemisel.

Brownnoser kirjutas:Aga jah savisegule ma muidugi ei tulnud, tuli ikka reklaamiohvrina ehituspoest see ainus ja õige segu võtta ning hurraaga korstent laduma See mul esimene ladumine ning esimene isiklikult ehitatud maja

Kui korstent ladusid, siis kas mõnesse rõhtvuuki traati panid?

Sellised praod tekivad mingi piirkonna, antud juhul kamina sisendi, kiirest kuumenemisest. Kivi sisekülg pikeneb ja külm väliskülg "tuleb järgi".