Ehitusfoorum

Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit (http://www.katuseliit.ee) korraldab konkurssi Aasta Katus 2011. Kutsun siin foorumis esinevaid katusemeistreid saatma oma hästi õnnestunud töid sellele konkursile. Töö peab asuma Eestis ja valminud 2010 või 2011.aasta jooksul. Peamine ei ole objekti arhitektuurne lahendus, eelkõige soovime tunnustada korrektseid ja toimivaid lahendusi ja läbi selle propageerida katusemeistri tööd kui sellist. Eestis on katusemeister igaüks, kel kaks kätt küljes või lameka mees see, kellel põleti olemas. Päris nii see ei ole ja Katuseliidu eesmärk selle konkursi ja kogu oma tegevusega on eraldada terad sõkaldest ja teradega edasi töötada. Konkurss on üks hea võimalus enda oskusi teistele näidata ja tõestada ja seeläbi ka oma tööpõldu laiendada. Meil on riigis häid meistreid küll, tulge välja. Kandidaadid avaldame võimalikult laia meediakajastusega (mitte ainult võitjatööd ei saa kajastust), Estbuildil kuulutame välja võitja. Auhind on au ja kuulsus, aga see pöördub ükspäev ju rahaks!
Lisainfot saate siit: http://www.katuseliit.ee/konkurss-aasta-katus-2011/
Tööd saatke aadressil: info@katuseliit.ee
NB! Kuigi ametlikult on konkursile tööde saatmise tähtaeg läbi, siis on veel aega saata. Kandidaate viilkatusele juba on parasjagu, lamekatusetööd on eriliselt oodatud. Aga iga töö, mis on õnnestunud kõrgel tasemel, väärib tunnustamist!

Erki Loigom
Katuseliidu aseesimees

Kas täpsete ja üheselt mõistetavate normatiividega ka tutvuda oleks võimalik ennem, kui lugupeetavad oma teratuulamismasina käima panevad?
Ehk võiks tõsta liidu eesmärkidest alapunkti 4. kõrgemale kohale?

taastaja

Liidu selle aasta esmatähtis eesmärk ongi 4.punktiga tegelemine. Oleme avanud standardi loomise esmalt kivi-,plekk-, eterniit- ja lamekatuse valdkonnas. Detsembriks esitame omapoolsed standardi dokumendid Majandus ja Kommun.Ministeeriumile. Koostöös Ehitusmaterjalitootjate Liidu, Arhitektide Liidu, Projekteerijate Liiduga alustasime eelmisel aastal juba ja loodetevasti läbi selle algatuse on Eestis paari aasta pärast olemas ka standard eelpoolmainitud katuseliikide ehitamiseks. Tootjate võim peab lõppema, hetkel on nende paigaldusjuhendid ainsad dokumendid ja see ei ole aktsepteeritav. Seega ootame asjatundlikke ettevõtjaid ja katusemeistrid Liidu liikmeks ja osalema töörühmade töös.

Erki

Katuseliit kirjutas:. Tootjate võim peab lõppema, hetkel on nende paigaldusjuhendid ainsad dokumendid ja see ei ole aktsepteeritav....Erki

Väga revolutsiooniliselt julge avaldus! Kui midagi juhtub, siis kellele tuleb esitatada kahjunõuded, kuigi katus on ehitatud vastavalt projektile ja materjal on paigaldatud tootjajuhendi järgi, aga Teie arvates ei ole see aksepteeritav? Mida Te kavatsete nii kardinaalset paigaldusjuhendites muuta ja need standardiseerida, et tootjate omad enam ei kõlba? Kui ehitaja teeb katuse Teie standardi järgi, kuid aktsepteeritav tootja paigaldusjuhendiga, aga esineb vastuolu, siis millisest dokumendist hakkab lähtuma TJA ekspetiis ja hiljem kohus? Eks vist leitakse kuldne kesktee ja ehitaja jääb süüdi!
PS. Olen täielik võhik katuste osas, aga see, et tootjate paigaldusjuhendid pikalt saadetakse, tekitab natuke imestust. Või saan millestki väga valesti aru?

Katuseliit üksi ei ole nii võimas organisatsioon, et suudaks Eestis seadusi luua. Küll aga on meie tegevus kantud soovist, et tootjate võimu veidi vähendada. Kas katuseehituses kasutatav norm peakski olema pelgalt tootjapoolne paigaldusjuhend. Need on ju kitsalt tootja ärihuvidest koostatud dokumendid, kus peamiseks suunajaks on tootja soov ja tahe. Kas see on ka kooskõlas tasakaalustatud ja kvaliteetse ehitamisega, kahtlen. Normaalses olukorras ehitatakse ikka seaduse järgi, mitte kellegi ärihuvi silmas pidades. Katuseliidu töörühmad loovad algsed standardid, mis omakorda läbivad teiste erialaliitude ja ministeeriumite esindajatest koosnevad komisjonid ja meil oleks suurim hea meel kui sellest saaks aastate pärast seadus, mida normaalsed ehitajad ja tootjad aktsepeteerivad. Tänane olukord, kus ehitaja ehitab ühe paigaldsjuhendi järgi, järelvalve aga ei pea seda milleksi ja tuleb oma järgmise paberiga, tellija on ka netist midagi downloadinud, kas see on siis normaalsem? Katusemaastik on Eestis täna totaalselt reguleerimata, mitte ühtegi arvestatavat standardit ja normi olemas ei ole. Materjalide osas on olukord siiski veidi parem, aga Katuseliidul on huvi korrastada just paigaldajate tegevust. Katuseliidus on väga võimekad ja tegusad ettevõtted igast katuseliigist ja usun, et tulevikus kandepind vaid laieneb. Kindlasti ei saa meie tänasest tööst seadusejõuga paberit, aga midagi on meie katuseehitajate maastikul vaja ette võtta. Eestis ei ole ka kutsehariduse vallas MITTE ÜHTEGI katusemeistreid koolitavat haridusasutust, see on meie teine suur roosa unelm, et ühel hetkel mõnes kutseõppeasutuses katusemeistri õppesuund avataks. Maailma peab ikka proovima parandada

Lisan veel, et Katuseliit ei tööta ühegi tootja vastu, vaid eesmärk ongi asjalike ettevõtete heakskiit meie tööle, mis arvestaks lõppudelõpuks telllija ja tarbija huvisid. Ka meie Liitu mittekuuluvate tootjate dokumentatsioon on meil töörühmades kasutusel, sest väga tublisid ettevõtteid on ka täna Eestis ja nende tegevus ja juhendid on juba täna igati kooskõlas normaalsete arengutega. Katuseliit kellegile kaikad kodarasse loopida ei kavatse, aga arenenud turu korral reguleerig turgu seadus ja norm, mitte ettevõtete diktaat. Meie Eestis jõuame sinna 10-15 aasta pärast.

Erki Loigom

Katuseliit kirjutas:... Normaalses olukorras ehitatakse ikka seaduse järgi, mitte kellegi ärihuvi silmas pidades...
... Tänane olukord, kus ehitaja ehitab ühe paigaldsjuhendi järgi, järelvalve aga ei pea seda milleksi ja tuleb oma järgmise paberiga, tellija on ka netist midagi downloadinud, kas see on siis normaalsem?

Hmm, mina teadsin siiani, et ehitaja peaks ehitama projekti järgi, mis vastab kõigile katusele, selle konstruktioonidele esitatud nõuetele, mille on teinud oma ala pädev spetsialist, mitte ehitaja või tellija netist otsitud paigaldusjuhendite järgi.Või ma eksin?
Ei oska kohe seisukohtagi võtta nende standardite osas, tekivad vererõhu häired.

Kas see võiks tähendada lõpuks ka seda, et turult kaovad katustele mittesobilikud plekid paksusega a'la 0,35 jne? Täna on sääraseid ettevõtteid vähe kes suurest frustratsioonist ikka ja jälle lihtsama vastupanu teed lähevad ja 0,35-se turule paiskavad. Tahtmata kellelegi ülekohut teha, tekkis selline mõte. Loodetavasti väär. Aga mida katuseliit kostab?

See 0,35mm pleki teema on ka üks valdkond, mis võiks ükskord saada turuosaliste kokkuleppe. Täna reguleerivad olemasolevad standardid vaid tolerantse ja isegi seda kasutatakse kahjuks kurjalt ära. Näiteks 0,45mm nimipaksusega plekki müüakse 0,50mm sildi all jne. JOKK skeem omamoodi, aga sisuliselt ebaviisakas turundus. Ja kuna ükski norm ei keela müüa 0,35mm plekki, siis on ka kõik seaduslik. Kõik me plekiturul tegutsejad teame, et normaalne teraskatuse materjal peab olema nimipaksusega 0,50mm ja ülespoole. Katuseliidu poolt paneme standardiprojekti sisse konkreetsed paksused ja alla 0,45mm nimipaksuse seal juttu olema ei hakka. Enamus Eestis normaalseid tootjaid (Ruukki, Olly, Toode, Karu, Weckman) ei toodagi alla 0,45mm nimipaksusega tooteid, aga meie turul möllab palju muidki tegelasi, kes sellist fooliumit katusele pakuvad. Nii, et plekkkatuse standardisse tuleb paksus seekord konkreetselt sisse. Kahjuks ei saa minna vastuollu kehtivate regulatsioonidega, muidu teeks ettepaneku ka selle tolerantsiga nii suurtes vahemikes mängimise ära lõpetada. Samuti saab fikseeritud tsingisisaldus nii lihtsalt tsingitud plekil kui ka värvi all. Surve Läti poolt siseruumide tsingi katusepleki pähe müümiseks hakkab ka veidi ületama normaalsuse piire. Tsingimüüjaid on Eestis palju ja enamus ei tea ise ka mida nad kliendile pakuvad. Teraskatuse tootjad õnneks patustanud ei ole, aga sileplekki müüakse meil küll igasugu tegelaste poolt jumala suvaliste näitajatega.

Erki, see kõik võib olla õige, mida Katuseliit püüab saavutada, aga kas see tulevane standard saab olema tellijatele kohustuslik või ütleb pleki valikul oma lõppsõna ikkagi tellija? Teadlikud-nõudlikud ja kvaliteeti hindavad kliendid saavad sellest aru, aga paljukest neidki on.

Ega lõppotsus on ikka tellija teha ja keegi ei saa ühtegi standardit sundima täitma kedagi. Aga roosa unenägu on, et katuseturul oleks mingigi regulatsioon. See on ju tänagi nii, aga nagu eelpool palju kirjeldatud, siis tellija juhindub ühest, ehitaja teisest ja järelvalve kolmandast dokumendist. Natuke korrastatust ja päris rämpsmaterjalid ja oskamatud ehitajad oleks vaja kuidagi paika panna. Mida laiem kandepind ja osalus on selliste dokumentide loomisel, seda suurema tõenäosusega saab meie tööst turul aktsepteeritud seadus. Aga sinna on aastatepikkune töö. Meie algatus nagu ka paljud juba kehtivad standardid muudel elualadel on koostatud ikkagi ju lõpptarbija huvides, et nemad saaksid kvaliteetse töö ja teenuse ning ohutud ja sobilikud materjalid. See ei puuduta vaid ehitusvaldkonda.

Urmas kirjutas:Teadlikud-nõudlikud ja kvaliteeti hindavad kliendid saavad sellest aru, aga paljukest neidki on.

Teate, kuidas see skeem Lääne-Euroopas töötab? Seal klient materjalide valikusse ei sekku rohkem kui seda, et ta tahab punast kivikatust. Edasises tegevuses usaldatakse katusemeistrit. Sealkandis on katusemeister täiesti eraldi amet ja meistritel sertifikaadid ja ametioskust tunnistavad tunnistused taskus. Klient võib lõpuni katusepaigaldajat usaldada - tema toob materjalid, tema lahendab sõlmed. Tulemuse eest vastutab ka kogu naha ja karvadega. Standardid ja regulatsioonid rakenduvad siis, kui on ilmnenud mingid puudused. Siis peab katusemeister oma valikuid ja tehtud tööd põhjendama ja siis on standard omal kohal.

Erki

Külaline kirjutas:Teate, kuidas see skeem Lääne-Euroopas töötab? Seal klient materjalide valikusse ei sekku rohkem kui seda, et ta tahab punast kivikatust....Erki

Oh, selleks ajaks kui meil see süsteem rakendub, olen mina juba ammu pensionil ja kui kae silmadele ei kasva, siis võib-olla isegi näen seda aega. Meil tellija on millegipärast selline umbusaldav, et tahab kõike ise valida ja eks selle põhjus ole ka see, et paljud ole ka mitmeid kordi reha otsa astudes saanud pea muhklikuks.

Eks see ole loogiline asjade kulg ja seis, 20 aastaga ei saagi selline areng meil läbitud olla. Aga mõelge majaomanikuna - kui teil on üks töömees riiklikult sertifitseeritud katusemees ja teine suvaline ehitusmees, kumba te valite? Eestis on olemas plekksepa kutsestandard, aga idiootne on olukord, et seal ei ole mingeid praktilisi eksameid selle saamiseks. Iga mees, kes teooria ära teeb, saab mingi järgu kohe. Selline süsteem ei tekita küll mingit usaldust ja seetõttu ei ole plekkseppadel huvi endale seda tunnistust saada. Aga see vast muutub lähiajal. Kogu see süsteem ehituses on meil ehitatud üles hinna- ja tootjate keskseks, võtke juba riigihanke seadus. Klient on meil ka harjunud hindu alla taguma, aga kvaliteeti oodatakse ikka. Teadlikke kliente on kindlasti ka endiselt alles, aga ka kliendi harimine ei ole kunagi ülearune tegevus.

Katuseliit kirjutas: Eestis on olemas plekksepa kutsestandard, aga idiootne on olukord, et seal ei ole mingeid praktilisi eksameid selle saamiseks. Iga mees, kes teooria ära teeb, saab mingi järgu kohe. Selline süsteem ei tekita küll mingit usaldust ja seetõttu ei ole plekkseppadel huvi endale seda tunnistust saada.

Kes sellist tunnistust ja kuskohas sellist teooriat üldse tehakse? Mul oli vaja plekkseppa sertifikaati Norra tööle asumisel,kuid polnud sellisest kohast kuulnudki. Välja aitas mind mu 20 aastane plekksepatöö kogemus. Kas seesinane sertifikaat/kutsetunnistus kehtib ka skandinaaviamaades, kui seal peaks nõutama? Teoorias võib seletada mida iganes. Missuguse pädevusastmega inimene võtab vastu praktilise eksami?

Katuseliit kirjutas: Eestis on olemas plekksepa kutsestandard, aga idiootne on olukord, et seal ei ole mingeid praktilisi eksameid selle saamiseks.

Piinlik moment....kus see plekksepa kutsestandard Eestis asub? Kas külamehed ka sellele ligi pääsevad?
On see soomlaste RT 85-10862-et ja RT80-10632-et

taastaja

[quote="erks]Teoorias võib seletada mida iganes. Missuguse pädevusastmega inimene võtab vastu praktilise eksami?[/quote]

Ära muretse, kui Katuseliit teeb oma standardi ju nad siis ikka aru ka saavad mida nad kokku kirjutanud on. Astu liikmeks, saad ise ka sellele kohale kandideerida.... vist?

taastaja

Eestis ehituses kasutuselolevad kutsestandardid on siin:
http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregiste ... 630/kutsed
Katuseliit nendega otseselt ei tegele, küll on meie Liidu liikmete hulgast inimesi ka kutsestandardeid väljatöötavas komisjonis aktiivselt kaasa löömas. Plekksepa kolm astet on kohe kohe muutumas Euroopa nõudel 8-astmeliseks (segasemaks meie hinnangul). Aga nagu öeldud, seni kuni mingi kutsetunnistuse saamiseks ei ole praktilist eksamit, seni ei paku see isegi plekkseppadele huvi. Loodetavasti neid koostavad inimsed on terve mõistusega ja see kutsetunnistuse saamine otsustatakse ikka praktilise oskuse järgi.

Erki Loigom

Täitsa jama värk kohe. Ei tohi enam plekki näppida, kui troppija tunnistust taskus pole

taastaja