Ehitusfoorum

Võib juhtuda, et lähiajal läheb korteri (Eesti aegne maja, ~1950) suuremaks renoveerimiseks. Korter asub viimasel ehk 4. korrusel ja on 103m2 suur.
rteri ulatuses põranEt kui juba teha, siis mõtted liiguvad ka kogu kodakütte paigaldamise suunas. Hetkel pole põrandakütet ka mitte vannitoas.
Vanad radiaatorid on asendatud "moodsamate" plekkradiaatoritega, aga need kütavad õhu soojaks, aga lastel jalgealune ikkagi külm ja aastaringselt paksude sokkidega käia ei ole ka okei.

Kuna ise teadmisi ei oma, siis seepärast ka siit abi küsin. Mitte tegemise nõu, vaid pigem infot, kui töömahukas selline projekt oleks ja et mida see rahakotile võiks tähendada.

Hetkel on põrandale paigaldatud laminaat. Selle üleskiskumine ei ole probleem. Aga mis saaks edasi?

1. Kas tsentraalset keskkütet kasutades oleks kuidagi võimalik osa radiaatoreid asendada põrandakütte torustikuga? Või
2. Kas tsentraalset keskkütet kasutades oleks kuidagi võimalik radiaatorites liikuv vesi suunata põrandaküttesse ? Või
3. Paigaldada hoopis elektripõrandaküte?

Enne teema postitamist otsisin siit foorumist sarnaseid teemasid ka, aga kõik paigaldavad põrandakütet vaid vannituppa....aga mul oleks vaja infot terve korteri ulatuses.

Ette tänades.

Kui külm saab ometi olla kortermaja (eestiaegne - 1950 ) neljanda korruse põrand, et aastaringselt paksude sokkidega käia oleks vaja? Minu meelest on asjasse suhtumine paigast ära. Kas on meie kliimas elades õige, et öösel ja päeval, suvel ja talvel peab olema kogu korteris 25 kraadi sooja ja põrand ka nii soe, et seal paljalt pikutada saaks?

Mis su korteril on peakaitsme võimsus. Tsentraalsesse maja keskütte süsteemi küll ei saa ehitada põrandakütet külge, kogu see kolhoos võib rivist välja minna ja seadusega keelatud isetegevus. Põrandakütte puhul pead min 50 mm soojustust alla panema, muidu hakkad naabrit ka kütma.

Veidi kummaline on jutt, et põrand on külm. Põrandat kütab alumine korrus, asi on segane jutu poolest.
Tehniliselt saab põrandakütet juurde lisada, selleks ehitatakse segamissõlm. Kõik kokku on üsna kallis ja et muu maja küttesüsteem toimiks nagu peab, peab olema tehtud äärmiselt õieti.
Pigem on klassikaline probleem KÜ-des - küttesüsteem on innukate näppijate ja iseehitajate tulemusel pees, nüüd külmemad korterid hakkavad lisasooja saamiseks lollusi välja mõtlema (õigustatult). Tegelikult saab lisasooja küttesüsteemi reguleerides juurde anda - vähemaks võtta, kuid KÜ tasandil pole ühtegi inimest kes asjast kasvõi natukenegi jagaks. Või on süsteem nii läbi, et reguleeritavaks tegemiseks on vaja üksjagu ümber ehitada. Lõpptulemusena KÜ tasandil jääb kõige olulisem tegematta ja .. läheb lahti vastastikune süüdistamine.

Inimesed on väga erinevad. Minule tundub magades 16 ok. Põranda temperatuur väga ei koti, kannan alati susse toas, need suht hoiavad parajalt sooja olemise. Samas töötegemise või olemise jaoks on mõnus kui toas on 20-22 kraadi. Pean tunnistama, et vannituba on ka minu korterelamus jahe. Põrand ja ruumi temp võiks olla ikka palju soojem. Aga samas kui ruumi läbib üks soojavee tsirkuring, siis ei olegi loota paremat. Saab ehitada küll. Minu teada võib seda ka teha, kui ei piirata teiste tarbijate ringlust sellega. Eraldi tuleb sõlm nagunii teha temperatuuri vahe pärast. Põrand tahab jahedamat temperatuuri. Üldiselt kardan et viimase korruse soojakaod on päris suured. Seega võid selle puhta põrandaküttega üldse külma jääda ja vot siis on jama. Samas peab jääma püstikule kindlasti õhutusvõimalus jne. Sa esitasid paar küsimust:

1) Töömaht on võrdlemisi suur.
2) Rahakotile on see päris kulukas, oleneb muidugi su rahakotist, kas võtab sellelt heal juhul tolmu maha või tekitab katastroofi ja kaose.
3) Võimalik süsteemi selliselt ehitada on, aga ei soovita.
4) Vannituppa pane elektripõrandaküte
5) Radiaatorid jäta alles, veendu, et seal poleks vahel mingeid temrostaate kui pole tervel süsteemil neid vahel ja põrandale pane vaip!

PS! Hoiad raha kokku ja ainuke "kaotus" on kerge sport, kord nädalas, vaiba kloppimise näol!

Laminaat tuleb asendada täispuidust põrandaga ja saabki põranda jala all soojaks.
Ehk siis temperatuur põrandal iseeneset ei muutu, aga jala soojatunnetus küll.

Tiba kirvem lahendus puupõrandast on korkpõrand. Aga see on ikkagi odavam kui mingi küttearetamine.

Kork on räigelt mõnus. Mulle väga meeldib. Sai seda pandud ja tõesti on hea. Paraku asendasin tammega. Koera väikesed küüned ei ole naljaasi kui ta kohalt stardib:-( Õnneks oli kaotus vaid 6m2

Hr Küülaline, ma arvan, et kui ma ütlen, et põrand on külm, siis järelikult on see külm. Ja kui majas on väike laps, siis seda enam. Ja 25 kraadist on asi küll kaugel. Oleks 22-ki.
Ja kuna ma täpselt ei tea, mis seal alumisel korrusel toimub või miks sealt sooja minu põrandasse ei õhku, siis ei ole sealt ilmselt ka tulevikus soojust oodata.
Ja kuna toa laed on kõrged (ca 3m), siis kõik radikatest kiirgav soe õhk ronib ilmselt lae alla ning seepärast alumine pool (jalad) on külmas.
Ja viimase korruse lõbud jah, paari toa radikad on täiesti kuumad, kahes toas leiged. Paigaldatud ühesugused radikad, aga ilmselt tõesti KÜ osavnäppude teema ja see on igikestev probleem, mis tõenäoliselt ei saagi lahendust. Kuni just põlvkonnad majas vahetuma ei hakka, sest hetkel on vanemat generatsiooni majas (trepikojas) päris palju, kellel on ilmselt poogen.

Kas 100m2 kohta põrandakütte paigaldamine tähendab kulukuse poolest 5000€, 10.000€ või veel rohkem? Umbkaudugi oskab keegi töö mahtu ja maksumust hinnata?

Kas saab üldse põrandaid 10cm kõrgemaks tõsta (st et kas kandekonstruktsioonid peavad sellisele lisaraskusele lisabetooni näol vastu) ilma alt midagi süvistamata?

Või hoopis elektrilise põrandasoojenduse asemele panna 50mm villakiht ja kõige pealt tõesti kas naturaalne parkett, täispuidust laudis või kork...?!

Tänan.

lepard kirjutas:...
Ja kuna toa laed on kõrged (ca 3m), siis kõik radikatest kiirgav soe õhk ronib ilmselt lae alla ning seepärast alumine pool (jalad) on külmas.
...

Esialgu võiks prooviks selle õhu siis toas liikuma saada. Ühest tiivikuga ventilaatorist koos laelambiga peaks toa peale piisama. Bauhausis tundus päris hea valik olevat.

Kusjuures mul on ka sama probleem. Hetkel toas põrandal 22,7 kraadi ja tund aega toolil istudes tundub toas külm olevat, kuigi jalad vaibal. (Ventilaatorit lakke siiski pole veel ostnud, kuigi lagi on põrandast 2,8m kõrgusel, aga plaanin)

Pean vist püksid , sokid jalga tõmbama ja koeraga õue minema. Vaatab teine juba nii igatseva pilguga otsa.

Tupsu kirjutas:Pean vist püksid , sokid jalga tõmbama

Seda ma enne silmas pidasingi, et kas on mõistlik kütta nii palju, et toas oleks paras ilma püksata ja paljajalu viibida.

lepard kirjutas: Kas 100m2 kohta põrandakütte paigaldamine tähendab kulukuse poolest 5000€, 10.000€ või veel rohkem? Umbkaudugi oskab keegi töö mahtu ja maksumust hinnata?

Enne kui enda ja teiste päid vaevama hakkad, võiks KÜ juhatuselt küsida, kas selline idee-arendus maja kooslusele aktsepteeritav on. Edasi siis parima tehnilise lahenduse otsimine .....

Julgen pakkuda et 5000 euri eest oleks siin mehi kes selle ära teeks võtta küll ja küll. Materjali saad vist ka pealekauba ja betooni valad ise:-D Uuri tõesti ennem KÜ käest välja, kas ei hakka keegi kobisema.

Kuna sul tegu 4 korrusega siis ei ole siit teemast otsida vastust kas vahelagi betoonivalu vastu peab. Pöördu sellise küsimusega projekterijate poole. Millest ültse vahelagi on -betoon või puit.

Aga on olemas ka igasugu elektriküttega asju mille puhul see betoonkest ei ole vajalik. Sel juhul jääb ära ka kandekonstruktsioonidele lubatava koormuse arvutamine. On olemas ka veega põrandaküttelahendusi mille puhul ei pea betooniga mürama. Kui on ikkagi kindel soov põrandaküttele üle minna siis mõtle välja millega seda kütta ja siis saab edasi tegutseda. Kuna veega on viletsasti (radikad on külmad nagu enne sai lugeda) siis kipub vist elektri peale minema. Vbl on ka gaasitrass olemas ? Et hakka sellest pihta millega kütta tahad.

Lihtsalt mugavusküttena, et põrand oleks soe, tuleb puupõranda korral ikka vähemalt 50 W/m2 arvestada. See teeb siis 5 kW võimsust, kui on ka 12 tundi ööpäevast sees, siis tuleb kuus vähemalt 180€ keskkütte arvele lisaks.

Kui on betoonpõrand siis vaja kindlasti soojustada, et naabreid ei kyta. Puiduga saaks näiteks nii


Samas kui on keskkyttega maja siis ei lubata, never, sul vesikytet kasutada, põrandas. Aga ilma kytteta, soojustatud laupõrand, on hea kyll.