Ehitusfoorum

Tere minust targemad!
Mida reguleerib see pildil olev suur valge nupp ja kuidas ta mõjutab midagi?

bypass on selle valge nupu ülesane olla ,juhib vett katlasse tagasi.

Veikko kirjutas:bypass on selle valge nupu ülesane olla ,juhib vett katlasse tagasi.

....ehk, mida rohkem kinni, seda rohkem sooja vett läheb põrandatorudest läbi. Kas nii? Sain ma õigesti aru? Loll olen selles valdkonnas, võite vabalt itsitada!

Bypass on selleks, kui kõik kontuurid on kinni aga pump töötab. Et pump nö vastu seina ei taoks. Sellest nupust saab siis kruvida kui suur see bypass'i "auk" on sest sedakaudu liigub energia mis ei tee justkui mitte midagi kasulikku ja seega võiks ta olla üsna väike.

Jah Urmas, sul on õigus. Keerad seda päripäeva ehk kinni ja seda rohkem surutakse seda vett torustikku. Bypass on vahel seal tegelikult selleks, et kui süsteem on tehtud ajamitega ja need kord sulguvad, kord avanevad, et oleks koguaeg ringlus siiski olemas kollektori juures. Nii kui on vett vaja, on kohe seda võtta.

Ma ei ole viitsinud süveneda, aga see pumba koormatus ei ole siin prioriteet! Kui ma eksin, siis parandage mind!

Tegemist on giacomini põrandakütte kollektoriga, kui kõik ringid kinni annab pump teha tööd ja kulutab niisama raha. Kui paned katla suvereziimile kas lülitad tsirkulatsioonipumba välja eraldi. Nägin just ühte ühendust kus tsirkulatsioonipump oli ühendatud gaasikatla kaitsme alt kilbis, kasutaja keeras kütteperioodi lõpul gaasikatlal kütte maha, et sooja vee tootmine toimiks. Pump aga andis töötd teha 24x365 , möödus enne 5 aastat kui ma nüüd peale sain ja selle vea kõrvaldasain. Pump oli 3 astmel 108 w, sai asi lülitatud ka 1 astmele 54 w ja ei muutunud midagi toasoojusega.

Pumpadest rääkides kasutades sõna mõistet W, oleks vaja selle väitega siia Rokit, siis ma saks dialoogi aretama hakata. Pumpade koht aüldse levinud arusaame, et küll peab kütma ära mingi -10 ja -20 ja -30 jne. Tegelikkuses määrab pumba tootlikus siiski kogu veeringlust mitte tema võimsus vattides. Kiirem tsirkulatsioon ei muuda paraku asja jah. Vaja on ka seda sooja ära anda....voolu kiirus peab olema peale peale kõikide nüansside maha arvamist vastavalt dimensioneeritud torustikus vajaliku vee vooluhulka arvestades teatud kiirusega jne....sellest oleneb ka vajadus pumba tootlikusele jne jne....Palju aspekte. Ei ole mõtet pikalt sellest mulada....muidu ma jälle saan piki pead mingi vale sõnakõlksu pärast vms....siin peab silmad-kõrvad lahti hoidma, muidu ei tea kust mats tuleb!

kyveltech kirjutas:...siin peab silmad-kõrvad lahti hoidma, muidu ei tea kust mats tuleb!

Eks ta ole. Kui sa selle teksti nüüd tiba selgemasse ning korrektsemasse vormi (eesti keelde) paned siis ehk ka saaks sisust midagi arvata. Hetkel suht "pudru ja kapsad".

Nonii, kokkuvõtteks tänud kõigile kommenteerijatele info eest + sain veel telefoni teel targemaks siinse kasutaja Toomas kaudu. Selgituseks, miks hakkas see nupuke huvitama, oli see, et ilmad pikalt külmad ja minu "raamatupidaja" ei olnud sugugi rahul 21 kraadise toasoojaga ja ronis peadpidi kollektorisse uudistama, et kas sealt ei saaks midagi juurde keerata. See baypass-i kraan oli kergelt avatud, aga keerasin täiesti kinni, sest mul ei ole automaatikat peal (puid on ämma metsas hulgim ja vajadusel käivad akna lahti ), kolm tsooni (2x90m toru ja vannituba) nagunii täiesti avatud ja seoses sellega ei tohiks nagu tekkida ohtu, et pump hakkaks nö. "tühja peksma".
Nüüd võib see teema minu poolest hakata oma elu elama!

Ma üritan, aga pea valutab päris kõvasti ja ei ole ausõna joonud!

Pumba astmete kohta on liikvel ka jutte kus räägitakse et pump on valitud maru targalt. Et esialgne tsirkulatsioon esimeses astmes peab ära "toitma" maja kuni -10. Siis tuleb keerata pump astmesse 2 ja alates -20 kraadist astmesse kolm. jne. Tegelikkuses see asi nüüd päris nii ei ole. On ka sagedusmuunduriga pumbad. Nende pöörete arv/tootlikus oleneb diferentsiaalrõhust. aga sellega on ka omad nüanssid. Näiteks kui torustike kogutakistus on väga suur, siis peab olema ka pump ise suurema tootlikusega jne.

Tihti kohtab foorumis, et pump on sellise või sellise võimsusega. See võimsus paraku ei määra mitte midagi. Pumpade valimisel on vaja teada vajalikku vooluhulka, tõstekõrgust. Pumba valikule eelneb dimensioneerimine. Vaja on teada vooluhulka, hüdrostaatilist veesammast, töörõhku, torustiku dimensiooni, rõhulangusid jne....vist sai parem.

Paneme teema lukku jah!

Tere.
Leidsin selle teema-pildid ja ei hakanud uut teemat tegema.

Nimelt probleem selline, et pole samuti kontuuride regulaatoreid vahel, aga kui katlast soe vesi tuleb, siis sõltumata sellest, et bypass on täiesti kinni keeratud, läheb ikka bypassi juurest alla tulev toru soojaks samal ajal kui küttetoru.
Kas see võib tähendada, et see klapp on rikkis või vähemalt tuleb lahti võtta ja vaadata, et seal miskit sodi vahel pole?

Keerasin ka korraks bypass-i täiesti kinni-lahti, kui kontuurid kinni olid ja pump täiskiirusel peal oli, aga asja see ei muutnud.

Miks ta üleüldse ette jäi ?

atsss kirjutas:Tere.
Leidsin selle teema-pildid ja ei hakanud uut teemat tegema.

Nimelt probleem selline, et pole samuti kontuuride regulaatoreid vahel, aga kui katlast soe vesi tuleb, siis sõltumata sellest, et bypass on täiesti kinni keeratud, läheb ikka bypassi juurest alla tulev toru soojaks samal ajal kui küttetoru.
Kas see võib tähendada, et see klapp on rikkis või vähemalt tuleb lahti võtta ja vaadata, et seal miskit sodi vahel pole?

Keerasin ka korraks bypass-i täiesti kinni-lahti, kui kontuurid kinni olid ja pump täiskiirusel peal oli, aga asja see ei muutnud.

Ega sa ei saagi millegi järgi aru, kas vesi voolab või seisab torus, kui just vooluhulga mõõtjat vahel ei ole (ära otsi, ei ole). Kaudselt saab vähemalt teoorias voolukulu järgi kah hinnata, pump hakkab natukene rohkem voolu võtma, kui veevool ära takistada, praktikas ei pruugi see märgatav olla.