Malmradiaatorite ribide norm 1m2 kohta

[lepard]

Äkki keegi oskab öelda või teab viidata mingile normdokumendile, mis ütleks ära, milline on malmradiaatorite ribide norm 1m2 kohta.
Tegemist 1950-ndatel ehitatud majaga ja radikad a'la sellised:


Asi nimelt selles, et kodus elutoas (ca 20m2) 1 radika kohta 10 ribi ja möödunud külmaga ei suutnud need 10 ribi tuba soojana hoida....
Samas mõni maja eemal sama suures ruumis on 1 radika kohta 18 ribi.... see on peaaegu 2xrohkem. Nii ehitati ja ise juurde lisatud ei ole.

Ehk siis milline on nõutud ribide norm 1m2 kohta ? Äkki keegi teab või oskab juhendada, kust otsida. Googlist ei suutnud midagi tarka leida.

Ja siit edasi - kui raske või keeruline on täiendavate ribide (nt 10tk) juurde lisamine ja milliseid tööriistasid selleks vaja on?

Tänan abistajaid ette.

[Jaa]

Minumeelest pandi eramajadele musta reegliga ca 1ribi 1m2 kohta,kui oli ilma vaheribideta. Vaheribidega,nagu on sellel pildil pandi,kui mälu ei peta siis 10m2 ruumile 7-8-9 ribi,kuidas kellelgi rahakott kannatas.Alla 7 ribi ikka 10m2 reeglina eramajadel ei pandud.Ega sel ajal ju keegi erakatele mingeid soojavajaduse arvutusi ei teinud.Kohalikud Kki või meki või kolhoosi/sovhoosi torumehed olid need süsteemide paigaldajad ja tehti seda ikka töö kõrvalt ja kuidas kellelgi võimalused,ka samast materjalist.Elu oli lill selajal Kõik mahtusid ilusasti selle ühe päikese alla ära ja naabrimees polnud sugugi naabri peale nii kade ,nagu praegu ollakse isegi olukorras,kui ühel neist juhtub saun maha põlema

[Hiid]

kui raske või keeruline on täiendavate ribide (nt 10tk) juurde lisamine ja milliseid tööriistasid selleks vaja on?

Tänan abistajaid ette.

Lisamine on nohu.
Vaja läheb spetsvõtit ja paar tihendit. Need ongi ühekaupa komplekteeritud, just niipalju, kui vaja läheb.

[kyveltech]

Oleneb nüanssidest. see mus arvutus 1 ribi ruutmeetrile üldiselt on paika pidav jah. Aga paar asja mida peaks siinkohal arvestama:
1) Välispiirete soojuskadu. (aknad, uksed, seinad, laed, põrandad)
2) Soovitud ruumitemperatuur
3) Välistemperatuur
4) Pealevoolu ja tagastuva vee temperatuur.

PS! Arvesta, et värvikihid pärsivad soojusülekande kiirust/intensiivsust. jne...jne...

[rokikas]

Ja siit edasi - kui raske või keeruline on täiendavate ribide (nt 10tk) juurde lisamine ja milliseid tööriistasid selleks vaja on?

Kuna korterelamu küttesüsteem on ühine/ühtne "asi" siis ära unusta ühistuga läbi arutada oma plaan.

[Külaline]

Võid proovida panna mingi ventilaatori radiaatorit jahutama..

[pipeline]

Sellist normi kui palju ribisid m2 kohta peab olema ei ole kunagi olnudki. Kõik oleneb välispiirete (seinad aknad laed) pinna suurusest ja nende soojajuhtivusest. Pealegi võib neid ribisid olla palju, aga kui nad soojaks ei lähe ei aita ka see.

[lepard]

Aknad on tõesti vanad. Küll aga korralikult tihendatud ja muidu ilusti hooldatud.
Hetkel aga akende vahetamine ei ole rahakotile sõbralik tegevus, siis sellest ka ribide juurde lisamise mõte.
Ruumitemperatuur külmade ilmadega oli 15-18 kraadi. Seda on natuke nagu vähe. Radikad samas kuumad, aga 10 ribi on ilmselgelt vähe. Seega teist sama palju vaja juurde panna.
Tegemist 2. korruse korteriga ning 1. korrusel asub äripind, mis seisab tühjana...Kahjuks.
Ja 15a jooksul on radikaid värvitud 3 korda. Seega on seal seljas siis äkki 4 värvikihti.... Veidi palju?

[Kalvis]

Kui ribid on tuliselt kuumad siis jahtub ruum liigselt maha, ehk soojustust on liiga vähe. Kõigepealt peaks maja soojustama.
Kui seda ei soovita teha aga soojas olla tahad siis tuleb ribisi juurde lisada.
Värv mõjutab, kuid antud juhul vähe.

[Eestikinnisvara]

Sellise maja energiavajadus min. 30W/m3
sinu radika üks ribi annab uuest peast (koos vaheribidega) 90W, alumiinim annaks 160W...

[jaa]

Sellise maja energiavajadus min. 30W/m3
sinu radika üks ribi annab uuest peast (koos vaheribidega) 90W, alumiinim annaks 160W...

Toon välja kellegi poolt esitatud andmed vene malmide kohta:
"Allikas Küte ja ventilatsioon (V. Tenisberg, 1979).
M-140-A malmribide soojusväljastus on 0,31 ekv m². Minul on küll M-140-AO ehk need, millel on omakorda vahel viltused "ribid", kuid autori sõnul on soojusväljastuse mõistes tegu mõttetu täiendusega, sest konvektsioon ning kiirgus on mõlemad suuresti takistatud.

Raamatut edasi (või tagasi) lapates sain teada, et vastavalt GOST 8690-58-le on 1 ekv m² on võrdne 435 kcal/h ΔT 64,5° juures. 1 kcal/h võrdub 4186.8/3600 ehk 1.163W. Ümberarvutatult ühe ribi soojusväljastuseks on ΔT 64,5° juures 0.31 * 435 * 1.163 ehk 156.8W."

Kumb siis õige on 90w või 156,85w ?

[Lammas]

Radiaatori soojusväljastus sõltub:
- Radiaatorisse mineva vee tempratuurist
- Radiaatorist väljuva vee temperatuurist
- Ruumiõhu temperatuurist
- Radiaatori soojuseriläbikandetegurist
- küttepinna suurusest

Malmribi M-140-AO pindala on ca 0.3 m2, s.eriläbik.tegur ca 8.0 (see, kui dT = 50 kraadi ehk radika keskmine temp - ruumi temp).
Seega, tempratuuridel 80/60°C ja ruumi temp 20°C saan ühe ribi võimsuseks ca 120 W, arvutus 0.3 x 8 x ((80+60)/2-20).
1 ribi ruumi m2 kohta on vaid kirjutamata rusikareegel, mille järgi vanasti ribisid laoti.
Tänapäeval on temperatuurid aga hoopis teised. Samuti on oluline ka see, kas radiaator on ühendatud ühe- v kahetoru süsteemi.

[Lammas]

Lisan ka teme aalgatajale, et hoone küttesüsteem on üks tervik ja omavoliliselt selle kallale asuda EI TOHI. Esmalt tuleb selgitada põhjus, miks tuba soojaks ei läinud. Võibolla on viga hoopis ebapiisavas vooluhulgas ehk küttesüsteem on tasakaalust väljas.