Ehitusfoorum

Tegemist 2 korruselise puumaja esimese korrusega, millele oleks huvi lasta panna 55m2 elektri põranda küte, et oleks hea soe liikuda ja kindlasti kütaks ka lisaks ahjule. Kuna maja veel päris vormistatud pole, siis oleks vaja teada selline enam vähem hind sellele kompotile, et saaks natuke põhjusega alla kaubelda. mida ja millised materjalid, millisel hulgal, milline võiks olla selle töö maksumus ( umbkaudne), ning kuna ruum jaguneb omakorda esik, suur tuba ja köök, siis võiks ka idees olla need kolm ruumi eraldi temp.ga juhitavad. parkett ja liistud ja viled jätaks välja.

Mis põranad seis preagu on, kui palju soojustust planeeria põranda alla. Kui suur on maja peakaitse. Kas kavatsed ka ööelektriga kasutada ettekütmist-akumuleerimist et päevast kallimat tariifi vähem kasutada. Igale ruumile oma andur vaja, kindlasti programeeritav, et saaks ökonoomsemalt läbi ajada. Kola hinnad saad Devist, põrandavalu põrandafirmast.

kuna endal vene keele subtiitrid pole just kõige paremad, siis võisin ka midagi valesti aru saada. mäletamist mööda oli mingi 5cm penot ja kiht soomepappi topitud.ühesõnaga eriti midagi.tuligi mõte, et kui põrandat rohkem soojustada ja peale elektri küte ning ja nö. akumuleerimist öise tariifiga, m is on odavam.

Huvitav oleks teada, kuhu see soe sis salvestatakse ? Peno sisse või ... KUi tahad soojust salvestada, siis pead paratamatult betoonikihi ka valama, kuhu see soe siis salvestuks.

Ning ööelekter on odavam ainult suurte tarbimismahtude ja ööelektriga pakettide korral.
Võib juhtuda ka nii, et paketivahetusega tuleb kokku hoopis kallim.

Seega soovitan selle põranda salvestamise osa ära unustada ja kütta põrandat, nii nagu toas sooja vaja on. Kallis see lõbu loomulikult tuleb aga eks põhikoormuse saab ikkagi ahi.
..........................................................................................................................................
Rohkem tuleks pigem mõelda kulude kokkuhoiul sellele, kui palju sooja läbi lae ülesse korrusele minema läheb ja kuidas seda vältida.
Kui seda suudad välja mõelda, saab ka olemasoleva ahjuga põranda soojaks ja pole mingit elektrijama sinna alla vajagi.

remo22 kirjutas:kuna endal vene keele subtiitrid pole just kõige paremad, siis võisin ka midagi valesti aru saada. mäletamist mööda oli mingi 5cm penot ja kiht soomepappi topitud.ühesõnaga eriti midagi.tuligi mõte, et kui põrandat rohkem soojustada ja peale elektri küte ning ja nö. akumuleerimist öise tariifiga, m is on odavam.

Sinu variandi puhul mina küll ei teeks põrandakütet. Soojustust on vaja min 200 mm põranda alla siis saad hea põranda. Pane paar radiaatorit ja osta ülikvaliteetne ning võimas õhk-õhk soojuspump. Suure külmaga toetad ahjuga lisaks. Põrandale soojad vaibad ja ok.

ise tegin maal sauna puitpõranda alla põrandakütte, et põrand poleks külm (eriti kui talvel tuled peale mitmekuist pausi)
maa peal on miski vill ja selle peal laagide vahel(fooliumi peal - et kaabel ei vajuks villa sisse) puupõranda kaabel - 10W/m,
Selle ajaga kui ahi ja soemüür jõuavad sauna soojaks ajada, jõuab ka kaabel põrandalaudu niipalju soojendada, et palja jalaga pole kole peale astuda.. Palju elektrit võtab, pole mõõtnud.
Ruumi ärakütmiseks on elektriküttekaablit täna väga kallis kasutada.. Ennekõike soojusta ja katsu soe majja odavamalt saada kui otseelektriküttega. Aga liigkülma põranda jalatallale käidavamaks tegemisel on mõte küll. Muidugi - jäta enesele võimalus selle meeldivuse hinda mõõta....

Aga kui põhjalikum remont käsil ja põrandavalamiseks läheb, siis soovitan igal juhul põrandaküttetoru sisse valada. Ise jätsin selle 13 aastat tagasi tegemata ja nüüd nuputan, kuidas seda tagantjärele saada.
Torusse lastavat vett saab tulevikus soojendada väga erinevatel viisidel.

trebla kirjutas: Torusse lastavat vett saab tulevikus soojendada väga erinevatel viisidel.

selle lausega tuleb meelde, et täna tööl räägiti miskit loit.ee või mingi firma, kes tegeleb vesi küttega. seal siis pidavat olema miski väike kapp nt. seinapeal ( nagu elektri kilp) ja pole mingit akupaaki ka vaja, mida iseenesest oleks ka seal antud majas teha ja paigutada kuhugi.aga ei suuda sellest midagi leida netist. teab ehk keegi suunata kuhugi poole. maja kohta nii palju, et kahe korruse vahelagi 20cm villa ja katuse alla pandud 5cm vahtplast ja 25cm villa(isover). seda kui palju see kõik seal hea on,seda ma küll ei tea.pole ise veel seni sellisest variandist kuulnud. maja seinad on 15 isover ja 10 peno, kus peno ja villa vahel väidete alusel ka tuulutus.
sain telefoni teel firma nimeks www.starlevel.ee kes siis sellise vesiküttega tegeleb.oskab keegi midagi rääkida sellisest lahendusest.

Otseelektriküte kaabliga ja elektriradiaatoritega tuleb odavam kui elektri peal vesipõrandaküte. Siis saad veel muud jamad ka kaela kui teed vesipõrandakütte elektril - kollektorid, sulgurmootorid, automaatika, tsirkulatrioonipumba jne mõttetu jama.

täna juba mitmeid eri arvamusi teada saanud, aga siiski midagi konkreetset.kumb see aja peale siis mõistlikuma hinnaga tuleb.

remo22 kirjutas:kumb see aja peale siis mõistlikuma hinnaga tuleb.

Ei tea aga veega süsteem (kallim ehitada) annab sulle hiljem paindlikumad võimalused soojusallika valikul. Näiteks veesärgiga kamin/ahi/pliit, gaasiküte, päikeseküte, jne.

maja seinad on 15 isover ja 10 peno, kus peno ja villa vahel väidete alusel ka tuulutus.

uh?

see maja soojustus jah selline, et ei tea kust võetud. tänased ehitajad laidavad kõik seda, aga mõni vanakooli mees on ka positiivset vastanud, et a`la pole kõige hullem. idees tahaks kuidagi selle peno vahetada villa vastu, aga kõigepealt vaja saada teada, mida, millist kütet paigaldada. kui esimeses postis kirjutasin, et maja nr.1 küte saab ahi, siis kaldun arvama, et see ei jääks nii. Hetkel olen tõsimeeli mõelnud, et peaks/võiks võtta käiku selle starleveli poolt pakutava elektrikatla ( pakkumises pakuti 4,5kw, et piisab selline.aga samas vaatasin, et ega see hinna erinevus 9kw-ga oli 50euri) ja teeks vesipõranda küttest põhikütte, mis tervel esimesel korrusel majas ja ahi ning radikad jäävad teiseseks.

remo22 kirjutas:... ja pole mingit akupaaki ka vaja, mida iseenesest oleks ka seal antud majas teha ja paigutada kuhugi....

akupaagi eesmärk on soojust salvestada. Kui pidevalt elektriküte järgi, siis pole loomulkult akupaaki vaja.

remo22 kirjutas:........ Hetkel olen tõsimeeli mõelnud, et peaks/võiks võtta käiku selle starleveli poolt pakutava elektrikatla ( pakkumises pakuti 4,5kw, et piisab selline.aga samas vaatasin, et ega see hinna erinevus 9kw-ga oli 50euri) ja teeks vesipõranda küttest põhikütte, mis tervel esimesel korrusel majas ja ahi ning radikad jäävad teiseseks.

Veel lollimat investeeringut küttesüsteemi katla valikuks ongi raske teha. Nii et võta aga ära, aga ära ainult pärast kurtma tule, mille sisse astusid.

Alati on hea oma rahakoti peal kõik järgi proovida, aga otse elektriga kütmiseks on ka oluliselt elektrisäästlikumaid lahendusi, kui mingi vene aegse lüpsifarmi elektroodkatlamajast edasi arendatud mänguasi. Igal asjal on oma aeg ja koht, ning odava nõukogude elektriga oli ta kindlasti omal kohal.

Praeguste elektri hindadega jääb aga ainult vanadele kasutajatele kaasa tunda ning nende elektrikatelde tänaste ostjate terves mõistuses kahelda.

kirjutasid nüüd siia palju negatiivset mõtet. milline siis sinu arust oleks see ainus ja õige variant sinna, milline see odava, ja otse elektriga kütte variant oleks? ehk avalikustad mingeid saladusi, numbrite suurusjärku, et on see erinevus siis nii meeletult suur? millega siis saaks selle maja kenasti köetud? suurt ümber tegemist vajamata.

Tupsu kirjutas:Veel lollimat investeeringut küttesüsteemi katla valikuks ongi raske teha.

Millist alternatiivset lahendust sa pakud? Kena oleks ka selle tasuvuse rehkendust näha.

remo22 kirjutas:see maja soojustus jah selline, et ei tea kust võetud. tänased ehitajad laidavad kõik seda, aga mõni vanakooli mees on ka positiivset vastanud, et a`la pole kõige hullem.

Kui seal tõesti peno ja villa vahel tuulutus on siis on ikka hull lugu küll. Välimine soojustuskiht ei toimi. Kumb materjal sisemine on? Kui sisemiseks vill ja sellel puudub tuuletõke siis ei toimi hästi seegi. Hulgaliselt tühja kulutatud raha.

tuulutuse kohta sain valesti aru, seda ei ole seinas. peno on välja poole ja vill sisse poole maja seinas.

Kahjuks ikka tiba hapu lahendus. Vastupidine järjekord oleks meeldivam.

sain siis teada hetke olukorra põranda ja vundamendi poolelt:
Tegemist on lintvundamendiga. Vundmendi kõrgus omaniku sõnul caŽ1m.
Vundamendisoojustust on 5cm penoplasti väljapoolt. Vundamendist seespool
liivapadi, õhkvooder ca 50cm, tuuletõkke plaat, isover soojustus 150 ning DSP
laminaat.ehk siis ega see põrand ei saagi soe olla ( mulle vähemalt tundub nii).tark oleks see ikka üles võtta, peno,võrk, MINGI küte, betoon ja midagi viimistluseks peale.siis oleks vast hea? mis sellest arvata? aga siiski ootaks veel argumente kütte osas. miks laita seda vesipõr.kütet ja miks laita el.kütet.