korstnalõõri ristlõikepindala

Kõik teemad ahjude, kaminate, korstende kohta
mesinik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 30 Jaan 2012, 17:06
On tänatud: 2 korda

korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas mesinik »

Olen seda foorumit mõnda aega külastanud ja leidnud, et peale erimeelsustest tingitud kemplemiste võib siit mõndagi mõistlikku kõrva taha panna. Mure mul järgmine - vaja oleks ühe 3x4kivise ahju suits korstnasse juhtida. Kahjuks on käepärast vaid poole kivi lõõr. Toetudes siinse seltskonna kogemustele loodan saada vastuse oma küsimusele. Kas poolekivi lõõr katab ahju vajadused? Ahi peaks tulema tüüpiline laskuvate lõõridega kaminahi. Koldesuu ja koestna otsa kõrguste vahe 8-9m.
parimat soovides Mesinik-pottsepp
rein113
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1124
Liitunud: 06 Apr 2009, 13:05
Asukoht: Pärnu
On tänanud: 57 korda
On tänatud: 41 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas rein113 »

Kõrguste vahe on päris hea, küll ta tõmbab, kus ta pääseb. Soovitan teha ahjule ka otse korstnasse viiva nn suvesiibri, et lõõr kütmise alguses tõmbe parandamiseks kiiresti üles soojendada. Aga eks praktikud teavad lisada, kas ja kuidas.
Võta arhitekt. Tuleb odavam.
Kasutaja avatar
motamees
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2700
Liitunud: 14 Jaan 2008, 12:57
Asukoht: Saar
On tänanud: 209 korda
On tänatud: 191 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas motamees »

Kui suur kolle tuleb?
Nii lühikeste puude jaoks poleks nii laia ahju vaja teha. Tee siis juba 3,5 kivi lai ahi ja siis on poolkivi lõõr norm.
Tegelikult sul ju valikut polegi. Lõõr on selline ja sellega peadki hakkama saama.
Otsesiibrit mina ei teeks.
.
Tel 5o9279o
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Hommik!

Väga huvitav, et näiteks Soomes on väga levinud see 14x14 cm lõõr. Enamasti probleeme polegi, aga kui veidike tahma kuslile korjub, siis ise arvan, et eks ta üks kapriisne asi ole ikkagi, sest ega ilmaasjata ventikaid korstnasse ei topita siin ( Soomes).
mesinik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 30 Jaan 2012, 17:06
On tänatud: 2 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas mesinik »

Kolde uks on ahjusoovijal soetatud 410X410, seega 3,5 kivi laius kipub väheks jääma. Klient on kuningas (mõistuse piires :) ) Variant on ka kivisesse lõõri viia kuid selleks tuleb läbi korstna teise lõõrireani kaevandada, mis on antud oludes suht tülikas. Korsten on korteritevahelises seinas ja kors tna korteripoolne sein on 25cm :shock: .Tean küll toimivat poolekivist lõõri mis toimetab 80X80 plekkkestaga ahju ja pliidi suitsu majast välja ja aastakümnetega pigitumise tõttu ammu unustanud oma algsed mõõdud.
Usalda aga kontrolli! Seepärast lootsin siit leida lohutavaid/julgustavaid kommentaare.
Edulist toimetamist!
mesinik
suits
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 17 Okt 2011, 23:00

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas suits »

Tee kindlasti otselõõr ka ja õpeta omanikku kütmise esimesed 20 minutit seda lahti hoidma, nii peaksid pigitumist vältima. Samuti tuleb sellise lõõri korral piinlikult jälgida, et korstna puhastamine ühelgi aastal vahele ei jääks, tarvidusel isegi 2 korda aastas. Ise ajasin ühte poolekivi lõõri 130mm metalltoru, mis on töötanud kesküttega pioneeripliidi, koos soemüüriga järel neli aastat ja pigist pole jälgegi enam. Sinu variandi puhul pole vast toru vaja, otselõõrist peaks piisama.
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

:hello:

Ma ei taha vaielda, aga isiklikud kogemused on näidanud, et otselõõrist on palju kasu. Ise plekimehena teen selleks plekist kandilise toru,kuhu valtsin tavalise siibri vahele. Toru paigutan villavuugi abil mõlemast otsast. Selline lahendus ei sega ahju paisumist, mängimist.Toru võib katta pärast pealt tellisega kui paistma jääb, aga kui ahi väga korstna ligidal, siis jääb praktiliselt ainult siiber nähtavale. Siiber peab muidugi olema ideaalselt tihe ja korstnas kõrval puhastusava, et siibrit ( otselõõri) vajadusel puhastada.
tuhatjatuline
Korralik postitaja
Korralik postitaja
Postitusi: 163
Liitunud: 03 Veebr 2011, 20:33
On tänanud: 5 korda
On tänatud: 55 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas tuhatjatuline »

Alustuseks ütlen, et pole pottsepp. Küll valmistan kahhelkive ja hobikorras olen mõne ahju omale ehitanud pottseppadest sõprade nõuannete järgi.
2001 tegin esimese ahju, umbes samasuure nagu teemapüstitajal. Ja korstengi sama kõrge ja ristlõikega. Ükski tuttav pottsepp ei julenud tõmbe suhtes garantiid anda, aga tali oli tulekul ja tagavaravariandina jäi võimalus korstna otsa ventilaator panna. Tundus toona see väikse tööna ahjuehituse kõrval. Aga läks õnneks, hakkas tõmbama ja teeb seda tänaseni. Nüüd minu kogemustest.
Kindlasti peab aken kütmise ajal paokil olema. Kuna mul on ühes korstnajalas keldrist alates läbi kahe korruse (ridaelamu) 6 kõrvutiasetsevat poolekivi lõõri, millest pooltel taga küttekolded, siis „tänu” korstnalõõride vahele omal ajal loobitud püstitellistele pole hermeetilist kanalit ka ventilatsiooniõhul. Seetõttu saan kütmise ajal puhast õhku vaid aknast.
Ahjuuks on samuti 41x41 cm. Seetõttu on vahetevahel probleem tukkide segamisel, kui tükib veidi tossu sisse ajama ukseava ülaservast. Põhjuseks muidugu väike korstna ristlõige.
Tee kindlasti kolle restiga, siis saad põlemise lõpus nagu sepp ääsi ääres tukkidele kiire lõpu teha. Sööki saab edukalt ka restiga koldes valmistada. Ja tuhaga vähem mässamist.
Ahi samuti „Soome tüüpi”, seega tuli läheb kolde keskelt üles ja tuleb võrdselt kõiki seinu pidi alla. Edasi läbi leso korstnasse. Võiks ka otse minna, kuna siiber otseteel kogu aeg avatud. Aga millegipärast valib suits ikka pikema tee. Lesoplaadi alla panin 100W põrandakütte kaabli. Toimib kenasti, kui ahju ei küta.
Ahju pole kordagi puhastanud, kuna plekist tahmatopsid roostetasid kohe jäädavalt kinni. Ja olen võib-olla laisk. Oskab keegi anda nõu nende avamiseks? Aga soojeneb vaatamata sellele ühtlaselt põrandani. Uuele ahjule tegin keraamilised tahmatopsid ava läbimõõduga 135 mm. Nendega pole probleemi.
Nii et - tuld!Pilt

Uploaded with ImageShack.us
Urmas
autodidakt
Postitusi: 12023
Liitunud: 17 Apr 2009, 23:51
On tänanud: 378 korda
On tänatud: 419 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas Urmas »

tuhatjatuline kirjutas:Alustuseks ütlen, et pole pottsepp. Küll valmistan kahhelkive ja hobikorras olen mõne ahju omale ehitanud pottseppadest sõprade nõuannete järgi....
Proovigu veel rääkida, et "kingsepal pole kingi", laisk kingsepp lihtsalt :) . Aga ahi on ilus ja vägev! Ja need sinu teised tööd samuti. Edu!
NB! Ei võta materiaalset vastutust oma kommentaarides soovitatu kasutamise eest! ;)
Kasutaja avatar
Robi 1
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3831
Liitunud: 07 Veebr 2011, 11:52
On tänanud: 190 korda
On tänatud: 220 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas Robi 1 »

Potid on küll megailusad!
Küsiks, et miks see otselõõr lahti peab olema pidevalt? See pole kuigi mõistlik ja ei usu, et ta ainult alt Sul tõmbab. Ju ta läheb ikka mõlemat ringi pidi ja kui alt jahtub, siis jälle sealt ka vahepeal.
Tahmatopsidele proovi spreiõli vahele lasta ja loksuta vaikselt. Pärast pane topsid kivivilla täis.
Aga edu oma kaunite pottidega! Sommid vaatavad ja kadestavad! Müü ikka mõni ahi siia ka...
mesinik
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 8
Liitunud: 30 Jaan 2012, 17:06
On tänatud: 2 korda

Re: korstnalõõri ristlõikepindala

Lugemata postitus Postitas mesinik »

Teema ei ole eriti vaidlustele ahvatlev - seega osalejaid vähe, aga tänud kõigile, kes viitsisid sõna võtta.
Väikest näpunäidet ja julgustust ikka sain :)
Kui "külmetaja" kodukanti tuleb, saab klotsidega mängima hakata. Sel´ talvel see ahi õiget toasooja toota ei jõua kuid järgmine talv on mureta.

Tervitustega
mesinik
Vasta