Jõudu!
Kui heidate pilgu aknatootjate kodulehekülgedele (k.a.
http://www.viking.ee/et/viking/kasulik-info/klaaspakett), siis leiate, et üsna sarnaselt loetakse aknaklaasile koguneva kondensaadi eest vastutavaks kõrget toa õhuniiskust. Ja lahenduseks on ventilatsioon.
Lühidalt: energiatõhusa maja üks võtmenäitajaid on õhutihedad välispiirded. Seinte-lagede-põrandate õhutiheduse tagamise meetoditest rääkigu ehitajad... Tänapäeval toodetavad tihenditega ja klaaspakettidega aknad on (reeglina) suurusjärgu võrra õhutihedamad kui vanad aknad. Mis on tulemus? Loomulik ventilatsioon läbi akende ja seinte enam ei toimi. Kui kuskilt õhku peale ei tule, siis ei suuda ka väljatõmbeavad ja ahjud õhku majast välja tõmmata. Seega hakkab niiskustase siseruumis tõusma.
Miks ventileerida? Sest jahedam välisõhk sisaldab vähem niiskust ja selle tuppa toomisega "kuivatatakse" toaõhku.
Kahel korral oleme kasutanud ekspertide abi, et teostada objektidel temperatuuri, sisemise õhuniiskuse ja ventilatsiooni mõõdistamist. Lühikokkuvõte mõlemast mõõdistusest on selline, et majades, kus esines kondensiga probleeme, oli puudulik ventilatsioon. Kondensi tekke tegurid on veel ka õhu liikumine siseruumis: kui nt. kardinad või aknalauad või väga sügavad sisemised aknapaled takistavad sooja toaõhu jõudmist klaasini, siis jahtub sisemine klaas ka rohkem. Samuti võib akna paigaldus omada mõju - kui lengi ja seina vahele on tekkinud/jäänud külmasild, siis jahtub aknaavas õhk samuti rohkem kui peaks.
Lisaks ventilatsioonile oleks üks lahendus, mida soovitaks neile, kes on juba suurema ehitamise ette võtnud - kasutage akendel nn. sooja serva vaheliistuga klaaspakette; nt. Swisspacer või Swisspacer-V. Selle investeeringuga saate natuke soojemad aknad ja oluliselt paraneb temperatuur klaasi ja aknaraami kokkupuutejoonel.
