Kahekordse kiviseina soojustamine

[Karmas]

Tere.
Seina konstruktsioon on seestpoolt alates järgmine: Viimistlus, tuhaplokk(servi), veneaegne peno (7cm), väike õhuvahe(1-2cm, mõnelpool pole üldse) ning silikaat.
Kas on pointi väljastpoolt soojustada nt 5cm spu plaadi või isoveri RKLiga? Või nullib see õhuvahe asja ära? üle 5cm ei tahaks väga soojustutst juurde panna, muidu muutub sein kole paksuks. Samas silikaati maha ei taha maha kiskuda kuna kardan, et see servi laotud tuhaplokk ei kanna suhteliselt ränga katusekonstruktsiooni raskust välja.

[Kalvis]

Tuhaplokk ongi ehitatud kandekonstruktsiooniks, see silikaat on seal iluasi. Võtad maha või mitte plokk jäksab hoida küll.
Õhuvahe nullib soojustuse ära, seega pead selle nii kinni laskma, et õhk oleks seal suletud 100% või lammutad silikaadi maha.

[Karmas]

Tänud. Ega see õhuvahe kinnilaskmine mul seal midagi tuksi keera?

[Kalvis]

Kui väljast soojustad siis jääb õhuvahe ja silikaat sooja tsooni alatiseks ja midagi seal juhtuda ei saa. Silikaat ja tuhaplokk ei karda mõistlikus koguses õhuniiskust, ei mädane ei idane. Ainsana pead igaks juhuks ette nägema võimaluse, et mööda silikaati võib teoreetiliselt alla joosta suuremas koguses kondentsvett, mis siis tahab talvel allosast kuhugi pääseda. Kindlasti on see ebameeldiv, kui ta otsustab toa poole liikuda.

[Karmas]

Tänud vastamast.

[Tupsu]

Pane interneti otsingusse "süstime seinad soojaks" ja saad omale sobiva tehnoloogia.
Neid igasuguseid maha lammutamise soovitusi ära eriti tõsiselt võta, tavaliselt pole sellised soovitajad ise ühtegi kiviseina elus veel püsti ladunud.

[Karmas]

Selle süstimise eest küsitakse väga kosmilist hinda. Umbes viis korda odavam tuleks nähtavasti ise mingi vahega augud seina puurida, makroflexi püstoli ots sealt sisse ajada ning lödistada niipalju kui läheb.

[Tupsu]

Kõigepealt proovi, palju ühest makroflei pudelist saad. Siis saad aru, et pudelist lastes tuleb hind 10x kõrgem ja vaht ei ole ka sama.

Hinda küsiti kuupmeetri järgi, nii palju kui mina mäletan.
Ja neid vahuga tegelevaid firmasid o eestis veel.

Täna ja praegu panen uuesti kinni teise korruse täidisseina kahe suure kõrge akna aluseid, mille all ennevanasti olid malmist toruradikad. (Põrandani 30cm)

Väljast vaadates siis konstruktsioon :
voodrilaud, tuuletõke, isover viil reikade vahel, krohvitud tepp plaat laudisel. Seespool laudist 17-18cm saepuru, must laud , saepuru plaat.

Sai eelmise omaniku meisterdatud aknalauad lahti võetud, sest seal olid miinuskraadid ja eelmine talv läks aknalt tilkuv vesi kardina taga aknalaual hommikuks jäässe..

Saepuru läks välja, laudadele tekkinud mõned suuremad vahed vahtu täis, siis 30mm kivivilla plaat peale , plaat läks põhja vastu prussi ja prussist vahepostidele ka. 15cm kivivill läks sisse vahele ja pealmine ava kivivilla plaadiga kinni. Plaatide vahedesse vaht.

Kui saepuru väljas oli, siis oli temperatuur seal augus 6 kraadi miinust ja väljas oli samal ajal 9 kraadi.
Sellest teen ainult ühe järelduse, et see vanade majade väljast soojustamine lihtsate vahenditega ei toimi.
Et pane aga krohvile reikad, vill ja tuuletõke, ning vooder peale. Nii eelmine omanik 9 aastat tagasi tegi. Esimene korrus krohvitud silikaatsein, teine sõrestiksein.

Kuskilt sealt krohvist ja teppplaadist see tuul läbi pressis. Isegi, kui see 3cm kivivilla plaat sai vastu laudist ja tuuletõkkena toimima hakkas, jäi sinna kasti veel 3 kraadi miinust. Kui lahtine ava villaga täidetud sai, siis oli villa peal natuke üle 13 kraadi plussi.

Et sama effekti väljast saada, oleks tulnud ilmselt uus sein maja kõrvale ehitada.

Nende ilmadega ei paisu hästi ei iga ilma vaht, ega ka talvine vaht sugugi nii korralikult, kui oleks oodanud ja reklaam lubanud. Päris mitmeid pudelit juba läinud. Niiskust tundus küll piisavalt olevat, sest kivistumisega probleem ei tekkinud.

[rokikas]

Tere.
Seina konstruktsioon on seestpoolt alates järgmine: Viimistlus, tuhaplokk(servi), veneaegne peno (7cm), väike õhuvahe(1-2cm, mõnelpool pole üldse) ning silikaat.
Kas on pointi väljastpoolt soojustada nt 5cm spu plaadi või isoveri RKLiga? Või nullib see õhuvahe asja ära? üle 5cm ei tahaks väga soojustutst juurde panna, muidu muutub sein kole paksuks. Samas silikaati maha ei taha maha kiskuda kuna kardan, et see servi laotud tuhaplokk ei kanna suhteliselt ränga katusekonstruktsiooni raskust välja.

Pakun samuti et see tellis rohkem iluasi mitte kandev element. Eks sa kohapeal näed ise täpsemalt.
Kui omale teeksin siis eemaldaksin kõik üleliigse ja asendaksin uue soojustusega ning voodriga. ~250 mm. soojustust (vana peno 70 mm. + õhuvahe 10 mm. + silikaat 120 mm. ( või 65 mm. kui servi)+ 50 mm. veel lisaks) on juba päris hea soojapidavusega.

[rokikas]

Nende ilmadega ei paisu hästi ei iga ilma vaht, ega ka talvine vaht sugugi nii korralikult, kui oleks oodanud ja reklaam lubanud. Päris mitmeid pudelit juba läinud. Niiskust tundus küll piisavalt olevat, sest kivistumisega probleem ei tekkinud.

Paisumiseks ongi niiskust vaja.

[sashaobrok]

Kõigepealt proovi, palju ühest makroflei pudelist saad. Siis saad aru, et pudelist lastes tuleb hind 10x kõrgem ja vaht ei ole ka sama.

Kui makropudelitel vastavad liitrinumbrid vastavad tõele, siis minu mingisugused arvutused näitasid, et odavam on hulgi makrot osta kui neid haige hinnaga vahutajaid tellida.

[sashaobrok]

Algsele küsijale soovitaks mõelda ka variandile: Tuhaplokk+soojustus+krohv. Nii tehes on sama seinapaksuse jäämise korral võimalik rohkem soojustada.

[Karmas]

Eile uurisin vahumeeste käest natuke maad.
Üks firma ei olnud nõus üldse nii väikest vahet vahutama(termovaht, hind 195 euri m3), teine tahtis 3m3 lödistamise eest 3000 euri (PUR). Koht on ka muidugi Tartumaal ja kogus väike, aga 1000 euri m3 eest on ikka ulmehind. Loll pole muidugi see kes küsib vaid see, kes maksab.

[Tupsu]

Kunagi ostsin ühe hästi pehme plastikust tagastange täitmiseks vahtu ühes paadifirmast.
Tegelikult nad muidigi paate ei müünud, vaid vahtu plastikpaatide tühimike täitmiseks uppumiskindluse tõstmiseks. Tegu oli kahe komponentse keemiaga, mis kokku segades tuli väga kiiresti peale kanda. Paisus ka päris normaalselt ja oli pärast noaga lõigatav.

Tegu siis sellise tihedate pooridega väikeste mullidega vahuga, mis lõpptulemusena jäi selline, nagu olid need vene aegsed roosad soojustusplaadid, millel mõlemal pool paber peal.
Kusjuures see vaht polnud komponentidena ostes üldse nii kallis. Seega eeldan, et need vahufirmad peaksid head kasumit teenima või on keemiakombinaadid hinda tüstnud..

[Karmas]

See roosa kahelt poolt paberiga plaat mul seinas ongi.

[Kalvis]

See süstitav vaht ongi kahekomponendiline ja arvan samuti, et vahu hind on nende hinnas olematu.
Töö ise oli lihtne, puuriti kiviseinas iga meetri järel segu vahelt augud enne ette valmi siis kahekomponendiline vaht paakidega püstolile otsa ja pumbati siis vahesse. Kui oli kõvastunud siis pandi seguaugud samavärvi tsemendiga kinni.

[Tupsu]

Selle seina pandava vahu üks komponente oli vist ka vesi ? Ning seal ei eraldu reaktsioonis ka soojust. Minu segatud vaht eraldas ka sooja.

[Karmas]

Ei tea kas seda kahekomponentset vahtu ülevalt sinna tuulutusvahesse valada kannatab?

[Tupsu]

Ei tea kas seda kahekomponentset vahtu ülevalt sinna tuulutusvahesse valada kannatab?

Valada kindlasti mitte.Võibolla kuidagu pumbata. See reaktsioon oli ikka päris kiire, kui kokku segama hakkasin. Enne jõuab seina vaheele juba vaht tekida, kui see raskusega alla vajuda jõuab.

Ning keegi ei tea, mis keemilisi ühendeid ja millise kõrvalmõjuga ta ajapikku välja annab (ehk siis müüja ilmselt teab)
Paatides läks ta ju kinnistesse osadesse ujuvuse ja uppumiskindluse tõstmiseks.

Üks võimalus on oodata, kuni neid vahu müüjaid eestisse rohkem tekib ja konkurents hinnad alla viib. Teine võimalus otsida sama teenust endistest naabervabariikidest Lätist Leedust ja kas või Poolast.
Kui keegi leiab oluliselt odavama, olen samuti huvitatud.
Pudelist siiski vahtu seina vahele lasta ei kavatse., pidem ootan.

Teise korruse sõrestikseina on selliste vahutavate hindade juuresminul ilmselt odavam teh selle somlaste vahupladiga, lõigates ta siis reikade vahele parajaks. Plaadi hind jäi vist mingi paarikümne euro kanti ruutmeetrist (seda siis lõpptulemusena)

[Karmas]

Lätist otsimine tuleks isegi kõne alla, aga kahjuks ei oska ma ei vene ega ka kuuevarbaliste keelt. Teise korruse (kui ma kunagi otsaga sinna jõuan) teen ka nähtavasti sommide vahuplaadist. Praegu ongi plaan see vahuplaat ka väljastpoolt välisseina katma panna. Enne oleks aga vaja see va õhuvahe kinni lastud saada. Kui mõistuse piires vahutajat ei leia, siis puurin ise seina sõelapõhjaks ning lasen tavalist püstolivahtu.

Arvestades tõika, et püstolivahtu on võimalik hankida hinnaga ca 2 euri purk (aegunud) siis 3000k euri eest saab seda 1500 pudelit , sellest peaks juba piisama, et omale makroflexist maja ehitada. Kuna Soudal lubab, et liiter nende vahtu annab välja 35 liitrit, siis 750ml pudelist saan ma 26,75 liitrit vahtu, seega kuupmeetri täitmiseks on mul vaja 37,8 (jämedalt 40) pudelit. Kuna mul hinnanguline kogus on 3kanti, siis läheks mul vaja seda 120 pudelit. Ütleme siis veel eriti jämedas laastus 150 pudelt. Selle hunnikuga suudab läbi trööbata nähtavasti 2-3 vahupüstolit (ca 20-30 euri tk). Siit saab arvestada ise vahutamise kuluks 150x2+3x30= 390 euri. Oletame, et 2 euri pudel ei saa siis selle hunniku peaks kaubandusest saama kätte igal juhul 4 euri pudel. sel juhul tuleks selle jama hind 690 euri. Ülejääva 2300 euri eest saan ma osta kogu pealemineva SPU ning endal ja appi tulnud sõpradel ninad täis kah veel joota.

[rokikas]

..... Praegu ongi plaan see vahuplaat ka väljastpoolt välisseina katma panna. Enne oleks aga vaja see va õhuvahe kinni lastud saada. Kui mõistuse piires vahutajat ei leia, siis puurin ise seina sõelapõhjaks ning lasen tavalist püstolivahtu.

Halb plaan. Mõni aasta hiljem lammutad kogu selle kompoti maha. Või on sul seina siseküljel mingi "hüper-super" aurutõke tehtud?

sel juhul tuleks selle jama hind 690 euri.

+ kivipuurid ning drelli kulumine + töö.
Palju maksaks silikaatvoodri lammutamine et kõike seda järgnevat jama vältida?

[Tupsu]

Need, kelle naised sokke nõeluvad ja kes ise riidest taskurätikuid kasutavad, teavad veel omast käest, et puure saab ikka enne ära viskamist mitmeid kordi teritada.

Loomulikult põlvkond, kes nina nuuskab paberisse (halvimal juhul WC paberisse) ja soki nõelumise asemel oskavad nende naised ehk ainult küünelakiga sukkpükse parandada - on veendumusel, et nüri puuri asemel võetakse uus ja vana visatakse ära.

Drelli kulumise arvestus on ka vale, kui võtta rendist nädalavahetuseks, peaks augud päeva rendi hinnaga tehtud saama.

Kõige kahtlevamaks teeb mind siiski see , kui suur kogus tegelikult vahtu ühest pudelist välja tuleb.
Kindlasti on ka vahud erinevad. Ilma kuskilt august reaalselt sama laia kinnisesse puukasti vahtu laskmata sellist tööd ette ei võtaks.

Ja millegipärast mäletan, nagu oleks vahu hind olnud krooni ajal 3000 krooni kantmeeter, mis peaks tõesti tegema sinna 190 euto kanti.

[Külaline]

Rokikas,
Silikaati väga lammutada kuna 1. Nähtavasti on talad vajunud ning kuna tegu on suhteliselt massiivse kivikatusega siis meeldib mulle mõte sellest, et taladel vähe laiem kandepind on. 2. Silikaadil seal ümber on veel see hea omadus, et ta kaalub palju ning annab seinale massiivsust. Kui karkassmajade mehed suurema tuulega räägivad, et ei saa öösiti magada, siis mina ei kuule sisse mitte midagi (majal on ka kolmekordse klaasiga puit-alumiinium aknad. Ärge saage valesti aru, see maja ei ole ka praegu külm, aga kuna kütan põrandaid siis kõige vastikum on see külmasild, mis algab vundamendist ja kandub mööda keldri laepaneeli edasi.
Kui see sentimeetrine õhuvahe mul välist soojustust ära ei nulli, siis minupärast võiks ta ka jääda, ülalt on ta niikuinii puistevillaga üle uputatud.
Tupsu,
nina nuuskan maha nagu maamees ikka, viisakamas kohas ka paberisse. Niidisokke naine mul ei nõelu, villaseid ikka.
190 euri küsitigi termovahu eest per kant, aga too ei pidavat nii väikeses vahes liikuma. Teine firma pakkus siis InsulStari, aga selle kant maksis juba 1000 euri. 190 euri kandist koos lödistamisega ei oleks mul ka kahju maksta.

[Kalvis]

See puurimise töö nüüd tappev pole, ostad SDS puuri, selle kivipuurid võtavad silikaadi seguvahet (ja puhast silikaati) nagu seepi. Ainsana väsivad käed ära.

[Tupsu]

Selle grafiku järgi peaks see InsulStari olema teisest vahust soojapidavam.