Ehitusfoorum

Tere, plaanin renoveeritavale majale (üldpind 150m2 vana 1986 a kivimaja) õhk-vesi soojuspumpa. Sain pakkumise kolmele erinevale pumbale, mille hinna vahe -200 EUR (6700 - 6900 koos paigalduse ja km-ga) Need on
1) Sanyo CO2 SHP-TH90MDN-C90MDN (15kW) 9kW, mahuti 225l
2) Fujitsu WOYK112LAT/WSYK160DA 11,2 kw + 200 l boiler
3) Nibe SPLIT ACVM 270/AMS10 12 kW, mahuti 270l

Küsimus, millist valida ja miks?

Margustallinn kirjutas:Tere, plaanin renoveeritavale majale (üldpind 150m2 vana 1986 a kivimaja) õhk-vesi soojuspumpa. Sain pakkumise kolmele erinevale pumbale, mille hinna vahe -200 EUR (6700 - 6900 koos paigalduse ja km-ga) Need on
1) Sanyo CO2 SHP-TH90MDN-C90MDN (15kW) 9kW, mahuti 225l
2) Fujitsu WOYK112LAT/WSYK160DA 11,2 kw + 200 l boiler
3) Nibe SPLIT ACVM 270/AMS10 12 kW, mahuti 270l

Küsimus, millist valida ja miks?

Mis on müügimeeste lubatud cop-id. Millisel neist on tehasepoolne garantii töötamisel kuni -25 c, või millisel külmakraadil muutuvad otseelektrikütteks.Kas paned põrandaküttele või radiaatorite taha.

Fujitsu COP -15C pealevool 35C 2,34 küttevõimsus 11,2
Nibe COP 2,44 4,51
Sanyo COP 1,8 9

Sellised numbrid, mis tekitabki segadust. Mis see küttevõimsus veel on?

veel kord nubrid eelmises postituses kirjapilt segane

Fujitsu -15C pealevool 35C COP 2,34 küttevõimsus 11,2
Nibe -15C pealevool 35C COP 2,44 küttevõimsus 4,51
Sanyo -15C pealevool 35C COP 1,8 küttevõimsus 9

Pakun huupi, et Nibe puhul on see küttevõimsus siiski 4,51 x 2,44 ehk ka sinna samma kanti mis fujitsul.

Arvatavalt ikka müüja teab , mida ta müüb st tooteinfo annab konkreetsele mudelile 4,51 kW.

Tervitatav on et lisaks hinnale võrreldakse ka tehnilisi andmeid.
Sanyo CO2 on erinev kõigist ülejäänutest ja paraku ei ole testides saavutanud eeldatud edumaad teistest.

Fujitsu tootetutvustus sisaldab tegelikult võimsama seadme, selliselt on saavutatud ka suurem võimsus -15 C juures.

Varasematel aastatel propageeriti kirjasõnas seadme võimsust +7 C välisõhul nt 12 kW siis jääbki -15 C juures võimsus oluliselt väiksemaks.

Eks see ole lõpuks ikka ostja valik, mida ta ostab.

Nibel on ka ju 12 kW seade aga küttevõimsus väikseim (2xväiksem)
Kui kogu aeg räägitakse COP-st siis, mis asi see küttevõimsus siis ikkagi on? Veel soojendusvõimsuse e küttevõimsus numbreid (sulgudes COP)
Fujitsu +7 juures 11,2kW (4.46), -15 juures 11,2kW (2,34), -20 juures 10,2kW
Nibe +7 juures 9,27 kW (4,4), -15 juures 4,51 kW (2,42)
Sanyo +7 juures 9kW (3,5), -15 juures 9 kW (1,8), -20 juures 8 kW (1,7) viimane näit vee temp 40/65kradi

Ehk siis miks annab üks soojuspump rohkem soojust kui teine ?
Soojuspumba süda on kompressor. Kompressor pumpab külmaainet, mis sõltuvalt temperatuurist on kas gaasilises või vedelas olekus. Kompressorist rõhu all väljuv gaas on kuumenenud nt 80 C . Gaas pumbatakse soojusvahetisse (kondensaator-nt. plaatsoojusvaheti mille teisel poolel on küttevesi) . Kondensaatoris gaas jahtub ja muutub vedelasse olekusse. Edasi liigub gaas mööda peenemat toru tagasi õue , välisosasse, kus on düüs (kapillaartoru, paisventiil,elektrooniline paisventiil) ja pihustatakse rõhu all välisosa radikasse (aurusti). Pihustamisel külmaaine temperatuur alaneb ning külmaaine on külmem kui välisõhk (nt -15 C). Kuna see pihustatud külmaaine on välisõhust külmem siis võtab ta välisõhust soojust kaasa ja veidi soojem gaas liigub uuesti kompressorisse.
Kes elektriga on kokkupuutunud siis sarnaselt töötab trahvo st on võimalik teha 220 V pinge abil pinget 12 V kuid on ka võimalik teha 12 V abil 220 V .
Seega viib soojuspump madalamal t oleva energia kõrgemale t ja külmast välisõhust saabki toasoe.

Arvatavalt võib tööpõhimõtet teades koostada väga erinevaid soojuspumpasid ja panna neile ka erinevaid nimesid nagu Nibe, Fujitsu või ka Sanyo (CO2 pumpamine on analoogne, otsi google abil Sanyo CO2, erinevus on vaid et pumpamine on kahekordne).

Võib võrrelda autodega või autotööstusega, eri värvi, erineva suurusega, erineva mootorimahuga (ps see nn 12 kW on toodet tutvustav info , mitte kindel mõiste nagu ekslikult võiks arvata).

Vaata kompressori töörõhku. Umbes 40 baarised annavad sooja hästi veel -20 kraadi juures. Mida vähem rõhku annab, seda varem ära kukub külma ilmaga. Ja COP kõver ikka miinuskraadide juures

Infoks õhk-vesi SP huvilistele!
Šveitsi Energiasüsteemide Instituudi akrediteeritud Buchs`i WPZ katsekeskuses korraldatud õhk-vesi soojuspumpade testide tulemused: http://www.ntb.ch/fileadmin/Institute/I ... 05_Eng.pdf
Performance tests include the determination of heating capacity and COP. These results are in accordance with the requirements of the international standard EN 14511 and the extended requirements of the EHPA test regulations or the EcoLabel.
Testi standardid : http://www.ntb.ch/fileadmin/Institute/I ... 20V1.3.pdf

Coolhouse kirjutas:Ehk siis miks annab üks soojuspump rohkem soojust kui teine ?
Soojuspumba süda on kompressor. Kompressor pumpab külmaainet, mis sõltuvalt temperatuurist on kas gaasilises või vedelas olekus. Kompressorist rõhu all väljuv gaas on kuumenenud nt 80 C . Gaas pumbatakse soojusvahetisse (kondensaator-nt. plaatsoojusvaheti mille teisel poolel on küttevesi) . Kondensaatoris gaas jahtub ja muutub vedelasse olekusse. Edasi liigub gaas mööda peenemat toru tagasi õue , välisosasse, kus on düüs (kapillaartoru, paisventiil,elektrooniline paisventiil) ja pihustatakse rõhu all välisosa radikasse (aurusti). Pihustamisel külmaaine temperatuur alaneb ning külmaaine on külmem kui välisõhk (nt -15 C). Kuna see pihustatud külmaaine on välisõhust külmem siis võtab ta välisõhust soojust kaasa ja veidi soojem gaas liigub uuesti kompressorisse.
Kes elektriga on kokkupuutunud siis sarnaselt töötab trahvo st on võimalik teha 220 V pinge abil pinget 12 V kuid on ka võimalik teha 12 V abil 220 V .
Seega viib soojuspump madalamal t oleva energia kõrgemale t ja külmast välisõhust saabki toasoe.

Tänan põhjaliku tööpõhimõtte seletuse eest aga küsimus oli selles, et kui ma olen andnud müüjale lähteandmed ja vastavalt sellele saanud siin esitatud pakkumised ning neid pakkumisi võrreldes on nende parameetrites sellised erinevused siis enne müügimehega suhtlemist tahaks tarkadelt meestelt saada eelinfot, kas see mida mulle pakutakse on asjalik kaup. (Nibe pidi ju olema üks kõvemaid tegijaid?)


Võib võrrelda autodega või autotööstusega, eri värvi, erineva suurusega, erineva mootorimahuga (ps see nn 12 kW on toodet tutvustav info , mitte kindel mõiste nagu ekslikult võiks arvata).

Viimane lõik jäi küll segaseks. Mis tähendab toodet tutvustav ja mitte kindel mõiste - kui on autol on teh passis kilovatid siis see ongi auto võimsus. Mis see Nibe 12 kW nii väga teistsugused on kui Fujitsu 11,2 kw.

aare kirjutas:Infoks õhk-vesi SP huvilistele!
Šveitsi Energiasüsteemide Instituudi akrediteeritud Buchs`i WPZ katsekeskuses korraldatud õhk-vesi soojuspumpade testide tulemused: http://www.ntb.ch/fileadmin/Institute/I ... 05_Eng.pdf
Performance tests include the determination of heating capacity and COP. These results are in accordance with the requirements of the international standard EN 14511 and the extended requirements of the EHPA test regulations or the EcoLabel.
Testi standardid : http://www.ntb.ch/fileadmin/Institute/I ... 20V1.3.pdf

Tulemused tõesti huvitavad, kahjuks enamus nimesid ei ütle midagi aga paistab, et nende andmete põhjal Fujitsust paremat aparaati ei ole.
Sanyo plussiks on kõrge temperatuuri tootmise võimalus, iseasi kui on põrandaküte ja madalatemperatuursed radikad, kas seda kõrget temperatuuri üldse vaja on?
Nibe langeb kuidagi üldse konkurentsist välja.

Kalvis kirjutas:Vaata kompressori töörõhku. Umbes 40 baarised annavad sooja hästi veel -20 kraadi juures. Mida vähem rõhku annab, seda varem ära kukub külma ilmaga. Ja COP kõver ikka miinuskraadide juures

Üritasin netist Fujitsul seda töörõhku leida aga ei näinud kuskil? Keegi targem oskab ehk leida

Veel selline rumal küsimus (sry füüsika oli 3), kui pakutud 11,2kW seadme asemel panna 14kW. kas see annab mingit võitu kui tegelikult sellist soojaenergiat vaja ei lähe. See tähendab kui näiteks on vaja sooja 8kW siis kas need mõlemad seadmed kulutavad selle tootmiseks ühepalju elektrienergiat?

Õhk-vesi sp ei saa iseloomustada ainult ühe parameetri abil (mootori võimsus). Kui anda võimsus kW siis külmaseadmetel antakse veel täiendavalt ka temperatuuritingimused st isegi sama võimsad kompressorid võivad olla kasutusel hoopis teisel otstarbel.
Soojuspumpade võrdlemiseks on just sellised testid nagu eelpool toodud ja ka enam kui 20 lk juttu testitingimustest.

Töörõhk on muutuv suurus ja sõltub peamiselt välisõhu t, küttevee t ja hetke tootlikkusest. Kuigi põhimõtteliselt on Kalvisel õigus kuid praktikas sellist võrdlusparameetrit ei kasutata.
Igal külmaainel on oma karakteristik st külmaine rõhk vastavalt külmaaine temperatuurile.

Kas 11,2 kW asemel panna 14 kW seade ? See võib kasutamisel anda veidi parema tulemuse küll.
Küsimus on vaid see kui suvel on vaja sooja vett teha , siis võib üledimensioneerimine ebapraktiliseks osutuda.

Ma ei eksi palju kui enamus (90%) müüdavatest pumpadest on R410 külmaainega. CO2 jt. kogus on eesti kliimas kasuvväike. Minu jutt rõhkudest käis vaid selle külmaaine kohta.

Kolme seadme tehniliste näitajate võrdlemisel on puudu üks oluline parameeter - inverteri töösagedus.
On-off seadmeid võiks antud näitajate alusel võrrelda, kuid invertereid mitte.

"Nibe langeb kuidagi üldse konkurentsist välja." Kas on õige väita ikka, et kui viidatud testi seadmete hulgas ei esine, siis pole konkurentsivõimeline?

Lisaks seadmete tehnilistele näitajatele soovitan pakkumisi võrreldes teha pisut uuringuid pakkujate osas ja vaadelda oma planeeritavat investeeringut laiemas plaanis. Kaua ja millega näiteks ettevõtted on tegelenud jms. Eestis on küllalt kahjuks juhuseid, kus hea seade on valitud ja paigaldatud oskamatul meeskonnal ja tulemus on kokkuvõttes kasin.

Huvitav oleks ka teada, kas sellel renoveeritaval majal tuleb pärandaküte , radikad või mõlemad?

Mina isiklikult soovitan muidugi Fujitsu pumpa, põhimõttel - "iga lits kiidab oma ..." jaga Fujitsul on samuti mõningad kiiksud ja puudused.
14kw fujitsu näeb muide välisosa poolest välja samasugune, nagu mu avataril olev 16kw.

Siit lingilt olevast teemast saab ka lugeda, mis nime all ja kes seda head pumpa veel toodavad ja müüvad.
viewtopic.php?f=9&t=25900

Päris hea tulemuse saab ka Fujitsu õhk-õhk soojuspumast, millele saab juurde pookida soojusvaheti küttevee soojendamiseks (maksab 250...300euri). Siseosas olevad elektroonikakomponendid saab paigutada mõnesse sobivasse kasti ja temperatuurianduri ahelasse lisada takisti, et nihutada temperatuurivahemikku.
Doonoriks sobib hästi selline äraproovitud asi:
Fujitsu inverter-tüüpi õhksoojuspump AWYZ-14LBC / AOYZ-14LBC Nocria Nordic
Küttevõimsus: 6,0 kW (0,90 - 9,10 kW)
Elektrivõimsus kütmisel: 1,35 kW (0,30 - 2,40 kW)
Kasutegur kütmisel: 4,44
Välisosa mõõdud: 578 x 790 x 300 mm
Välisosa kaal: 39 kg
Välisosa müratase: 46 db(A)
Toide: 230 V / 50 Hz
Hind: u. 1150 €
Lisandub soojusvaheti hind.
Minu maja on u.180m2 ja see seade suutis kütte tagada 40C küttevee temperatuuri juures -10C -ni, külmema ilma korral läks vaja täiendavat soojuseallikat.
Energiakulu vähenemine oli u. 2,2