Ehitusfoorum

Mida siinsete tegijate kogemus väikeste ruumide vesipõrandakütte kohta ütleb - kas tasub jändamist või on mõistlikum elektrimatiga asi lahendada? Ideaalis tahaks mitmeid mööda maja laiali paiknevaid ruume (vannitoad, esikud, tuulekojad) põrandaküttele panna, samas kui ülejäänud maja kütaks radiaatoritega. Kas on mõeldav/mõistlik nt teise maja otsa 4 m2 tamburi ja 4 m2 duširuumi jaoks põrandakütte kontuure vedada?

Nii ja naa, tuleb vaadata kõiki võimalusi ja otstarbekust.

Kui on hästi soojustatud maja siis ma paneks elektri. Kõvasti lihtsam ja odavam(paigaldada)

Elekter paigaldada odavam, aga hiljem küttekulud suuremad.
Eks iga inimene teab, kas tahan alguses kulutada rohkem ja hiljem vähem maksta või vastupidi
Ega maja siis aastaks kaheks ei ehitata.

Edu

Oleneb,millega kütad.Kui tsükliline kütmine,siis pole erilist mõtet.Pisikestes ruumides elektriga lihtsam/mugavam.

Maakütet plaanin, nii et otseelektriga võrreldes tuleks püsikuludes ikka 3-4kordne vahe. 100 vatti ruudu kohta arvestades tähendaks see ööpäevas 4 m2 kohta pool eurot kokkuhoidu. Mitme sellise ruumi pealt seega aasta jooksul täitsa arvestatav summa, mis eeldatavasti suudaks isegi investeeringu tagasi teenida. Pigem oli küsimus selles, kas tehniliselt üldse nii väikseid kontuure annab tekitada. Samas jäin praegu mõtlema, et põhimõtteliselt peaks ju saama mitu säärast ruumi ühte kontuuri panna, isegi kui nende vahemaa on suur ja toru vahepeal "niisama" jooksma peab.

frondeur kirjutas:Maakütet plaanin, nii et otseelektriga võrreldes tuleks püsikuludes ikka 3-4kordne vahe. 100 vatti ruudu kohta arvestades ......

Alusta parem maja soojustamisega. Saad väiksema soojuspumba, hilisemad kuludki kordades väiksemad. 40-50W/m2 oleks vast max, üle selle on juba liiga karm.

No see 100 vatti ruudule oli üsna huupi võetud ja pigem vannitoale mõeldes (seal ju soojemat põrandat vaja). Ehk siis - soojustus tuleb ja pigem üle keskmise. Aga küsimus väikeste põrandate küttest jääb sellest hoolimata.

frondeur kirjutas:No see 100 vatti ruudule oli üsna huupi võetud ja pigem vannitoale mõeldes (seal ju soojemat põrandat vaja). Ehk siis - soojustus tuleb ja pigem üle keskmise. Aga küsimus väikeste põrandate küttest jääb sellest hoolimata.

Soojustus peab täna panema parima, mitte üle keskmise. Põranada alla min 200 mm soojustust. Miks sa tahad ainult väikesed pinnad põrandaküttele ja ülejäänud radiaatoritega panna. Maakütte ja otseelektri vahe saada vast 2,5 korda aastas mitte 3-4 korda.

Mul toimib ilusti, tubades radikad, ühes maja otsas siis vannituba 10m2 vesipõrandaküttega ja teisel pool maja köögis vesipõrandaküte 20m2.
Maja kütan puidukatlaga, 3,5t akupaak järel. Põrandasse üle 40C vett ei lase, muidu läheb liiga tuliseks. Hea on see, et vannituba ei kogu niiskust, kuna põrand kuivab ruttu.

Tehnilisel on kõik võimalik

Kontuurid vead järjest väikestel ruumidel või on nende kontuur kõrvalruumis üks osa. Tähtis on õige arvutus, sest põrandaküttel järjest on kontuur samamoodi nagu radikad ühetoru süsteemis.
Tehniliselt on kõik võimalik ja need küsimused lahendatakse kütteprojektis.

Selge, tänud, siis vähemalt on julgust selle jutuga projekteerija juurde minna, ilma et kohe välja naerdaks.

Kui sa ühe ringiga vead,kuidas siis eraldi vannitubades temperatuuri reguleerid?

Ei saagi reguleerida, selle pärast ongi arvutus väga tähtis. Kuid uksed pole iial kinni ja siseseinte kaudu käib ka soojusvahetus, seega, kui natukene on mööda, tasandab soojusvahetus ruumide vahel erinevused ära.

Eks ta suuresti reguleerimissoovile ja -vajadusele taandub jah. Vannitoas ja tamburis tahaks ehk ka suvel põranda leige hoida, et kiiremini kuivaks, samas kui esikut ja muid ruume kütta ei taha. Samas kui majas on kaks vannituba, siis mõlemat pole ju ilmtingimata vaja eraldi reguleerida, kui on korrektselt arvutatud - saab 4 m2 kontuuri asemel juba 8 m2 + ühendusteed planeerida ja on komponente vähem. Aga kui tõepoolest oleks soov nt 4 ja 24 m2 kontuure kasutada, siis läheb vist keeruliseks? Kuskilt on meelde jäänud, et kõik kontuurid peaksid olema enamvähem ühepikkused.

Ei pea olema ühepikkused,kollektorist piiratakse lühemate ringide läbivoolu.20 läbimõõduga toru pikkus soovitavalt mitte üle 100 meetri ringi kohta.

Ühepikkuseid kontuure on väga hea tasakaalustada.

Huvitav kust kohast tuleb info põrandakütte liinipikkuse kohta. Ma olen kuulnud ikka palju erinevaid "arvamusi" ja näinud ka projektide seletuskirjades ja projektidel ikka müstilisi numbreid. Tean kolme versiooni isiklikult. 70m, 90m ja 120m. Samas olen näinud projekte kus on tehtud enamus ringid suurema pinna puhul 90-120m. Aga mis see ideaalne on siis? Ise pole väga palju üle 70m maha kerinud liini kohta.

kyveltech kirjutas:Huvitav kust kohast tuleb info põrandakütte liinipikkuse kohta. Ma olen kuulnud ikka palju erinevaid "arvamusi" ja näinud ka projektide seletuskirjades ja projektidel ikka müstilisi numbreid. Tean kolme versiooni isiklikult. 70m, 90m ja 120m. Samas olen näinud projekte kus on tehtud enamus ringid suurema pinna puhul 90-120m. Aga mis see ideaalne on siis? Ise pole väga palju üle 70m maha kerinud liini kohta.

Kütteringide pikkused on torutootjate soovitus. Kõigil tootjatel ka oma materjalide kohta projekteerimisprogrammid. Suuremad pikkused tulenevad suurematest ruumidest ja katlamaja kaugusest. Kindlasti on parim lahendus ühepikkused ringid kuid see pole ja alati võimalik.