Ehitusfoorum

Piiratud sisendvõimsuse tõttu hetkel nagu ei oleksi muud valikuvõimalust, kui gaasipliit.

Milline peaks olema korteri normaalne elektrisisend võimus? Kas selle kohta on mingeid norme???
Millised võiks olla korteriomaniku argumendid korteris suurema elektrivõimuse tarbimiseks?
Praegune on 1x20A. Korterisse on planeeritud veel mõned suuremad tarbijad nagu pesumasin, mikro, veekeetja, tolmuimeja.

Probleem selles, et kesklinna 1960 aasta 45 m2 korteri remondi käigus oleks soov vabaneda gaasipliidist ja asendada see kaasaegse puhtama elektripliidiga. Ning lisaks tundub gaas ka elektrist oluliselt ohtlikumana. Elanike 1-2 ja suuremat söögitegemist on ehk 1-2 korda nädalas. Gaas on korteris küll juba olemas, kuid millekski muuks seda ei kasutata.

Tegemist on siis kas olla või mitte olla tüüpi küsimusega

Millised siis ikkagi on elektripliidi eelised võrreldes gaasipliidiga?
Või oleks mõistlikum jääda gaasipliidi lahenduse juurde?

Elektripliidi miinimum variant võiks olla praeahi 2500W (11A) ja 2 plaati 1200W (5.2A) ja 1700W (7.4A), mis teeb kokku 5400W, ehk ligi 24A.
Seega peaks elementaarne korteri miinimum olema 32A sisendkaitse, et kasutada pliiti ja samal ajal ka veel TV ja tuled võik põleda.
Kesklinna 1960 aasta 40 korteriga majal on aga 3x63A peakaitse ja korteri peale lubatud maks 1x20 A.

20 A pole sugugi vähe. Muidugi - mida rohkem seda uhkem aga ka seda kallim.
Kui juba palju tarbid, siis on kasulikum ampritasuga elektriarvestuspakett ja siis on jälle kasulik omada väikest peakaitset.

Kuna tegemist on vaid korteriga, siis on kuskil majas olemas kas ühistu või haldaja, kelle juurde pead oma amprite juurdesaamise jutuga minema.
Elektripliit on hea põhjendus küll, kuid kui võimsus on piiratud, siis lihtsalt pole neil sulle midagi juurde anda. Ise tean üht tibinat, kes nihverdas endale arstitõendi, et ta on gaasi koha pealt allergiline ja sai selle abil Mustamäe kortermajas 1 faasi pealt kolmefaasilisele elektrile üle minna (ning ehitas korterisse sauna), aga see oli ka 20 aastat tagasi, ja eeskätt oli see seal tehniliselt võimalik, ühistu esimehe moosimisviisid tulid alles peale seda.

Kuid nagu öeldud - 20A on juba kah päris üksjagu. Ja kindlasti peab automaat tunni aja jooksul vastu pidama 1,13 kordse nimivoolu, ehk siis 22,6 A
Ja kindlasti peab automaat tunni aja jooksul välja lööma alles 1,45 kordse nimivoolu peale e. siis 29A peale.
Põrsapraad küpseb ahjus jah üle tunni, aga korralikul ahjul on ka korralik soojusisolatsioon ning ahi ei ole pidevalt sees vaid lülitab end temperatuuri hoidmiseks sisse-välja. Moosikeetmist on ainult sügisel ning pesu on üldse põhjust öösel odavama elektriga pesta.

Kui kõiki tarbijaid ei saa korraga tööle lülitada, siis peakaitse väljalöömise vältimiseks on võimalik seada asjad tähtsuse järjekorda - näiteks tähtsaim asi on köögi pistikupesa - selle 2 minutit, mis veekeedukann sees on, võib praad ahjus ja kartulid potis inertsist edasi keeda.. hukka nad selle pärast veel ei lähe. Tähtsama asja tarvitamisel tõmbaks siis spetsiaalne prioriteedirelee vähemtähtsamate tarbijate toite selleks ajaks maha.
Süsteemi saab teha ka mitmeastmelise. Ajaviiteks nokitsesin korra 4-astmelise süsteemi - (seal oli peakaitse 1F 16 A):
- laevalgusel ja elutoapistikutel oli pidev toide (uued telekad ja valgustid tarbivad niikuinii üha vähem)
- kui köögi seinapesa vool läks üle 5A, siis tõmmati toide maha pliidil, elektriradikatel, ja boileril
- pliidi vool üle 5A tõmbas maha radikad ja boileri
- radikad lülitasid välja boileri.

Ehk siis boiler nokkis voolu teiste tarbijate vahelt, radikad siis kui köögis miskit ei tehtud ja pliit sai voolu siis kui kannuga parasjagu vett ei keedetud (kannuga samal liinil oli ka pesumasin - ehk siis ka see oli prioriteetne tarbija).

Seega pliiti/ahju ostes peaksid vaatama, kas see kannatab voolukatkestusi - mõni keerulisem elektrooniline ilmaime võib voolukatkestuse peale kas väljalülitatuks jäädagi või end lihtsalt ära nullida...

1x20 A võimaldab sul tarbida 20x230x24x30 = 3312 kWh kuus - sellistest numbritest räägivad need, kes kütavad maju otseelektriga jaanuarikuus - ja maksab see täna vähemalt 330 €.

Kogu küsimus taandub energiatarbimise hajutamisele..


Ahjaa - elektri eelised

Gaas tekitab põletamisel miskit täiendavat ollust - gaasipliidiga köögid rasvuvad vist kiiremini..
Gaas ostetakse sisse.. väliskaubandusbilanss negatiivne ja fossiilne CO2 muudkui lisandub (Elektrit võid soovi korral rohelisena osta ning varsti tulevad niikuinii päikesepaneelid...)

puudused
läheb kindlasti veel kõvasti kallimaks..

On 3 faasilisi pliite, need ei vaja niipalju peakaitset. On isegi 3x16 A peal pliiti kasutatud, kuid tuli kas ise mängida prioriteedi releed või pidigi see vahel olema.

Tuleb osta tänapäevane gaasipliit,mis sulgeb tule kustumisel gaasi pealevoolu ja pole sellel pliidil siis mingit ohtu.

Loll! Gaasipliit on igast küljest parem. Kui 1x nädalas süüa teed, näri burksi ...
SORRY!!!

Vastupidi, gaasipliit on hea ainult siis, kui korra kuus süüa teed. Kui igapäevaselt kasutada, siis see meie torustikust tulev gaas ikka sittab päris kõvasti.

Samuti on gaasipliidi ahjus perenaisel oluliselt raskem igasuguseid pagaritooteid küpsetada. Mõne tootja mõne mudeliga võib hea tulemus osutuda lausa võimatuks ülessandeks.

OK, vabandan, miniu viga, et:
- gaasiga SAAB wokkida
- gaasiga soojenevad asjad rutem, nii pliidil, kui ka ahjus
- gaas maksab vähem (kui ta juba kord majas)

Tupsu kirjutas:see meie torustikust tulev gaas ikka sittab päris kõvasti.

Mis aastal viimati kasutasid? 1998+ => no probleno. ~1960 oli "põlevkivigaas", mis sittas jah.

peebuste kirjutas:OK, vabandan, miniu viga, et:
- gaasiga SAAB wokkida
- gaasiga soojenevad asjad rutem, nii pliidil, kui ka ahjus
- gaas maksab vähem (kui ta juba kord majas)

- Induktsioonplaadi peal SAAB sama edukalt wokkida. Räägin oma kogemustest.
- Induktsioonplaadi peal soojenevad asjad rutem, kui gaasipliidil, samas saab väga täpselt temperatuuri reguleerida. Näiteks võid induktsioonplaadil panna piima pooleks tunniks keema või šokolaadi sulama, ilma, et see põhja kõrbeks.
- gaasiahju ja selle küpsetusomaduste kohta on kokafoorumites korduvalt öeldud, et ei soovitata vaenlasele ka mitte. Temperatuur ahjus ebaühtlane, koogil põhi kõrbeb, pealt toores, ääres ja keskel valmivad eri ajal. Reguleerimine alati ligikaudne ja paras loterii, kuidas toit välja kukub.
Tänapäevasel elektriahjul annad temperatuuri kraadipealt ette ja alati on tulemus ühesugune. Lisaks veel mugavusvarustus - pöördõhk, grillid-pruunistamised, pürolüüs.
- Gaas jätab lagedele-seintele ja tööpindadele pikema aja jooksul rasvase kihi, mida on võimatu puhastada.
- Gaasi vs. elektri hind toiduvalmistamisel ei ole küll see kulu- või kokkuhoiukoht majapidamises, kui just oma restorani ei pea.

Kui tõesti tahad snoobitseda ja elusal tulel wokkida, siis võib induktsioonpliidi ja elektriahju kõrvale paigaldada ÜHE gaasiwoki-põleti.

peebuste kirjutas:OK, vabandan, miniu viga, et:
- gaasiga SAAB wokkida
- gaasiga soojenevad asjad rutem, nii pliidil, kui ka ahjus
- gaas maksab vähem (kui ta juba kord majas)

Tallinna korteris tütrel hetkel ja praegu kasutusel. Mustamäel.
Pliit on tänaseks 5 aastat vana. Gaasiahi, gaasigrill. neli põletit.
Ning oleks tulnud tookord ikkagi elektriahjuga võtta. Ei viitsinud siis kilbist hakata uut juhet vedama.