Ehitusfoorum

Tere. Mure seisneb selles, et vana uks on kinnitatud traatidega. Üks hobikorras pottsepandusega tegelev sõber soovitas uut ust kinnitada samamoodi traatidega. Väitis, et kruvid ei jää pidama. Kuna endal selle koha pealt kogemus puudub siis mõtlesin siit natuke uurida kas ja kuidas seda ust sinna täpsemalt kinnitada tasub. Tegemist on pottahju/pliidiga. Ülemistest aukudest saab ilusasti panna traadiga sest koldes olid šamotid juba nii katki, et tuleb välja vahetada, kuid tuharestist allapoole on olukord normaalne ja neid alumisi traate sealt kätte saada suhteliselt võimatu. Kas üritada nüüd selle vana traadi otsade külge keerata või lihtsalt mingite kruvidega panna?

Tänud juba ette igasuguse info eest. Pikk

Kui sa kruve ei usalda, pane siis traadiga. Ülevalt ju pole probleemi üldse traadiga panna. Alla aga pead ikkagi panema kruvi, aga ära pabista, alumine osa ei saa mingit pinget. Lahtise ukse raskusjõud mõjub ülevalt väljapoole ja ukse allosas tahab teda hoopis kivide sisse vajutada.

Pane ikka traadiga, see vanakooli kinnitus hoiab hästi. Valdavalt on ukseavas potid lõigatud ja kruvi läheb potiplaadi ja täitekivi vahele savi sisse kus ta hoiab ainult iseennast mitte ust. Kui oled vana ukse eemaldanud siis kraabi alumiste traatide ümbert võimalikult palju savi ära, seo vana traadi külge pikendused, pinguta ära ja uks püsib jälle kindlalt. Kui sa ukse alumie ääre kinnitad nõrgalt siis ta hakkab sealt järgi andma ja pikapeale loksuma.

Väga kosutav on lugeda, et pottseppmeistrid soovitavad ikka traati kasutada! Traadi saab tõesti kasvõi mitme kivi taha keerata ja uksele saab ka aukke juurde puurida vajadusel kui pole just augu kohal sobivat vuukki. Igasugu kruvid on vaid hädakorras parandamiseks, sest nähtud küll neid ripakil uksi, mis koos kividega loksuvad.
Antud juhul kui tuharuumi ei ole mõistlik lammutada, neediks ise ( alla) ukse külge plekiribad, mis vabalt telliseni ulataks ja alt paneks küll kruviga või kuumakindla tüübliga erandkorras.
Ise olen pannud pliitauksele alla paisumiseks ka villariba ja küljed lihtsalt saviga. Loomulikult ise niisutan ka kive enne ukse paigaldamist ja savitööd.

Ülevalt peaks pliidiuks kinnituma pliidi(ääre)raua taha.
Ukse küljes on vastavad nagad olemas.

Arvan ma...

Minul kinnitati pliidiuks pottsepakodaratega. Ilmselt siiski mingi jalgrattakodaratega, sest jalgrattapoest ma need sain. Need olid umbes 25-30 mm pikkused 2-3 mm läbimõõduga traadid otstes kruvid.

Tänud kõigile vastajatele. Elu esimene pliidiparandus on praktiliselt seljataga. Natuke segu jäi puudus, seetõttu jääb finiš homseks. Panin siis iseenese tarkusest traadiga, sest arvasin ka, et peaks parem saama, kui kruvidega ning kuna võimalus seda teha oli suhteliselt lihtne siis...
Kahte ülemisse auku said aetud uued traadid, alumistesse sai pandud jupp uut traati ja see siis vana traadiga keerdu aetud ning savi sisse mökerdatud. Samuti sai segu aetud ukse ja pottide vahele. Niipalju, kui käega õnnestus. Igatahes tundus, et sai piisavalt tihedalt. Tegin mõned pildid kah. Kiitke või laitke. Ise olen hetkel rahul

Enne:










Ja pärast:






Jään siis ootama mida valesti tegin või mida paremini oleks pidanud tegema, et järgmisel korral kunagi kauges tulevikus targem olla

Väga huvitav pliit!
Ega ometi kummiga?

Kas see all on ahjuuks?
Et saab soemüüri ilma pliidita kütta?

Tuharest võta uuesti lahti ja pane ilma savita.
Ja jäta deformatsioonivuuk selle ümber nii vähemalt pool senti või veel parem rohkem.
Paisuv tuharest teeb üsna palju pahandust!

pikk88 kirjutas:... Samuti sai segu aetud ukse ja pottide vahele. Niipalju, kui käega õnnestus. Igatahes tundus, et sai piisavalt tihedalt...

Pikk elab vast Tartus.
Kõiki töid ei ole soovitav väga kvaliteetselt teha. Ukse ettepanek on üks nendest. Natuke võiks uks liikuda, siis on tal paisumiseks ruumi.

Tartust pärit jah.
Alumine on ahjuuks jah. Ning kummiga pliit-ahi peaks see siis olema, kui nüüd seda asja niiviisi nimetatakse.
Uksevahele sai segu aetud selle mõttega, et kui tukid juhuslikult pliita alla hõõguma jäävad siis ei hakkaks peale siibri kinni panekut nii kergesti vingu sisse ajama. Eks ta natuke liikuma jäi ilmselt niikuinii. Selle tuharestiasja eest tänud, homme likvideerin sealt savi vähemaks.

Tegelikult tekkis nüüd selline küsimus, et kui see tuharest sinna ilma savita lihtsalt "asetada" siis millega või kuidas välistada seda, et see mõne puuhaluga lükates kogemata alla tuhamulku ei kuku?

Jätad paraja deformatsioonivuugi.
Eest toetab ukse küljes olevale kandurile, selle kanduri suuruse järgi vaatad.

Valesti
1.tuharest peab liikuma
2.Ukse vahelt võta savi ära ja pane vill
3.Saviga ladusid samotid.Liiga suured vuugid.
4.Koldes püsti samotid. Pead need siduma panema muidu kaua ei kesta.Praegu saad siduda traadiga,lõikad ülesse sooned.
Soovitaus on see.

Ma olen lõiganud tuharestile kettaga randi, kus ta sees istub ja teine pool toetub kas ukserandile või aretan ette mingi lati alla kui tahan kollet madalamaks lasta teinekord.
Püstiseid kive on lihtne siduda kui puurida augud igale kivile, sinna papinaelad ja nende ümber traat keerutada.Ainult, et välisvoodrit ja shamotte ei tohiks jäigalt ära sillata.

pikk88 kirjutas:... Uksevahele sai segu aetud selle mõttega, et kui tukid juhuslikult pliita alla hõõguma jäävad siis ei hakkaks peale siibri kinni panekut nii kergesti vingu sisse ajama...

Ega siis ving pole mingi pudru, mis piludest välja ei mahu. On värvitu ja lõhnatu gaas, mis igast pilust läbi tuleb. Kui ukseraami ja kivi vahelt ei saa, siis ukse ja raami vahelt ikke saab. Rääkimata pliitaraua äärtest.

Njah.. Nüüd kive siduda traadiga natuke hilja, sest täna sai pliidiraud peale pandud. Püsti said kivid pandud sellepärast, et enne olid ka nii ja mõtlesin, et pole vajadust ise uut asja leiutama või kive lõikama, panin samamoodi tagasi. Eks järgmine kord olen targem. Samas said nad sinna suhteliselt tihedalt paika nii, et isegi ilma savita püsisid kohapealt. Paigast ära ikka ei kuku, seega peaks selle ahju eluea lõpuni see kolle ikka vastu pidama...Nagu ma igast teemast näinud olen siis nüüd vist ongi popp ja noortepärane panna kolde ja välisvoodri ning ukse vahele villa. Kui vanasti pandi savi, siis miks nüüd villaga parem saab. Või õigemini, miks saviga niipalju kehvem saab? Ehk viitsib keegi lollile natuke asja seletada. Saan aru, et paisumisruum tekkib tänu sellele aga kas midagi muud veel on kasu villast seal?

Pikk

pikk88 kirjutas:... Kui vanasti pandi savi, siis miks nüüd villaga parem saab. Või õigemini, miks saviga niipalju kehvem saab? ...

Vanasti olid ka inimeste nõudmised palju väiksemad. Mäletan, et meie peres paikas ema igal aastal pliitat. Toppis ikka savi siia-sinna. Ahju plekil ei püsinud mõne koha peal värv kohe mette peal. Nüüd tean, et seal all polnud enam kive ja tuli käis vasta ahjuplekki.
Tänapäeval naelutatakse selline pottsepp häbiposti, kes selliseid asju teeb. Ja häbipost on kõikvõimas, üle maailma.
Ise tehes võib teha igatsugu asju. Keegi teine sind naelutama ei hakka.

Seda, et häbipost on kõikvõimas, seda ma täitsa usun ja olen ka natukene oma lühikese elu jooksul juba näinud aga niikaua, kui see savi koos kividega oma õige koha peal on peaks ju kõik korras olema? Kuna pliidiomanik ise oli ülimadalate nõudmistega siis seetõttu riskisingi üldse proovida, pealegi on ju alati võimalus uuesti teha, kui midagi väga nusseti peaks minema

Eks ka väga heal ahjumeistril võib vigu tulla teinekord, ega teda, siis kohe häbiposti pea panema. Lihtsalt mingu ja parandagu oma viga ära.
Ise arvan, et malmraamiga pliitauks nii väga kohutavalt ei paisu tingimatta ( malmi ja tellise paisumised on suht sarnased, uks saab siiski otsest kuumust rohkem) ja olen näinud väga vanu pliitasid, kus uksed saviga ees ja püsivad. Need siiski meistri tehtud ja isehakkajatel tasuks muidugi villa usaldada rohkem .Koldekivide taha võib ka lainepapi vabalt panna.

Mis, aga puudutab seda ahjukollet pliitas, siis Soomes on see päris tavaline nähtus ja kuna tutvustan põdrasõpradele tihti seda foorumit, siis nemad on just imestand Eesti pliitasid,et ei ole leivaahjusid sees, kuhu tuli sisse tehakse. Tartus muidugi neid on ja ka Veski raamatus õpetus olemas.

Mulle paistaks nagu pildilt, et vuugid on paar millimeetrit, mis on OK.
Kes see pliidi kolde jaoks ikka hakkab koldesegu ostma

Ma ei usu, et see savi seal ukse vahel midagi halba teeb.
Mureneb ja kukub ise ära

Saan aru, et paisumisruum tekkib tänu sellele aga kas midagi muud veel on kasu villast seal?

Pikk[/quote]

sa ise ju kardad ,et ukse raami vahelt tuleb vingu sisse.Villaga oleks kindlasti kindlam olnud ja pliidi raud on ka ikka villa peal parem kui savi peal,saad iga kell teisaldada ja samotid ära siduda.

virgor kirjutas:Saan aru, et paisumisruum tekkib tänu sellele aga kas midagi muud veel on kasu villast seal?

Pikk

sa ise ju kardad ,et ukse raami vahelt tuleb vingu sisse.Villaga oleks kindlasti kindlam olnud ja pliidi raud on ka ikka villa peal parem kui savi peal,saad iga kell teisaldada ja samotid ära siduda.[/quote]

Ok, sellega olen täitsa nõus. Vingu kohapealt sai ennast natuke valesti väljendatud. Tegelikult pidasin silmas põlemise ajal tekkivat suitsu aga nüüd loogiliselt järele mõelda, siis niikaua kuni on tõmme olemas, läheb kõik korstnasse ja sisse ajama ei saa kohe kuidagi hakata. Lihtsalt pea ei tööta koguaeg nii nagu peaks
Kuid nagu ma aru saan, siis ei juhtu selle pliitaga mitte midagi hullu tänu sellele, et villa asemel sai rohkem savi pandud. Ajab see ka asja ära...

Tänud kõigile vastajatele nende kommentaaride eest.

Urgitsesin resti ümbrusest segu vähemaks nii, et nüüd peaks saama see tuharest liikuda/paisuda küll:


Ukse külge sai tuharest kinnitatud nii, et puurisin augud ja keerasin terastraadist konksud:


Kohustuslik lõpupilt ka


PS. Keegi tundis huvi, mis segu sai kasutatud. Seguks oli Uninaksi savi ahjusegu. Pakendil oleva info järgi pidi kõlbama kolde remontimiseks ja ehitamiseks, kuna see oli omanikul juba ära ostetud siis ei olnud mul ka erilisi valikuvõimalusi selles osas, kuigi lugesin siit foorumist mingi teise teema alt, et see ei pidavat kõige parem kraam olema...

Tere jälle.

Käisin just oma kätetööd imetlemas. Uks püsib veel ilusasti ees ja kivid on ka koldes oma koha peal. Küll aga oli sinna ahjuvõlvi peale määritud savile mõrad sisse löönud ja see oli kõik seal võlvi peal lahti tulnud kivide küljest. Millest see tingitud võis olla? Sai seda segu liiga õhukeselt pandud? Ohtlik ei tohiks see vist ahjule eriti olla sest võlv ise on ju ka šamotist laotud.

Eks päris raske ongi ahju ( pliitat) seest krohvida, aga kui pinnad ennem niisutada ja kasutada võrku ja paksematele kohtadele kivikilde, siis saab isegi püsima aastateks. Kivi ja krohv ei paisu samas rütmis ja selleks peab siduvus ülihea olema. Ise ma panen sellisesse kohta krohvi sisse ka asbestikiudu, aga see on KEELATUD Sinul.