Ehitusfoorum

Tere

Plaanis on vanem palkmaja seest korrastada ja küsimus tekkis seoses põrandatega, kuna põrand on külm. Kunagi 8 aastat tagasi olin põrandate tegemise juures ja valati u. 10 cm betooni, peale tehti siis karkass( kas on õige sõna?:)), kuhu vahele vill 5 cm ja peale mingi plaat 3 cm paks umbes. Kõige peale tuli laminaat. Nüüd kui plaanis kõik uuesti teha siis kas põrandad tuleks samuti uuesti teha?? Põrandapind on kokku 40 m3. Kui tuleks uuesti teha siis kuidas oleks kõige õigem?
Ise olen võhik ehituse alal ja kindlasti palkan korraliku ehitaja aga enne seda sooviks natuke ennast harida.


Ettetänades,
HKK

See sõltub sellest, mis on antud põranda all. Juhul kui põranda all on umbes meeter tuulutatavat osa, ei ole mõtet seda osa täitma hakata vaid teha prussidest põrand välisõhu kohale. Kui on madal vundament ja tuulduv osa jääks madal, siis oleks kergem teha betoonist. Bet põrand siis selline: pinnas; 15-20 cm tihendatud liiva; EPS80(100) kaks kihti 50mm, et vuugid ei kattuks; kile; armatuurvõrk; betoon 70mm; parketialusvaip; parkett.

Betoon valati mulla peale. Alla Pandi muidugi kile.

Selline põrand peaks suht külm jääma, sest betoon juhib maapinnalt külma edasi ja 5cm villa on väga vähe. Antud juhul on kindlasti ka bet plaat vastu vundameni valatud, seega on see plaat samal temp väljas olevaga. Külmale betoonile tekiv kondents muudab villa märjaks. See põrand ei kesta kaua, on külm ja hallitus.

Kahjuks Teie ei eksi üldse. Nii külm ja hallitus on hetkel probleemiks.
Tööd oleksid siis järgmised, et põrand ülesse, 20 cm mulda välja ja liiv asemele ja ülejäänud nii nagu Teie soovitasite? Kas kohe betooni peale tuleb see õhuke alusvaip ja vaiba peale parkett?
Eelneva põranda ehitasid ka kogenud ehitusmehed aga endal puudusid teadmised. Loodan seekord leida paremad.
Suured tänud Teile, et vastasite.


HKK

betooni peale tuleb kohe aluskate.Eelnevalt tuleks lasta ikka betoonil korralikult kuivada, et niiskus olex minimaalne. Betooni lõpliku kuivamise saavutab kui arvestada 1cm kohta nädal. Liiga kiire kuivamine toob kaasa betoonisse mõrad, selle vältimiseks kaetakse betoon suvel kilega. Lisaks jälgida eriti vundamendi ja valatava bet vahelist eristust, et ei jääks külma silda. Soovitaks panna kui rahakott kannatab 15mm naturaalparketi(ca20€/ruutm), mis jääks jala all palju soojem kui laminaat. Aluskattena soovitaks sinna alla sellist, kus kahe kihi vahel on sellised vahtpolüsterooli kraanulid. Odavam laminaadi hind algab ca 7eurost, parem laminaat 12€. Parketi hind algab ca 20eurost. Plaanisin endal ka laminaati panna aga kuna hea ja meeldiva laminaadi hinna vahe ei olnud nii suur otsustasin parketi kasuks ja ei ole siiani kahetsenud.

Plaanin ise samuti parketti kuna soovin, et põrandal kannataks ka palja jalaga käia. Suur aitäh põhjaliku info eest.

Tuli veel meelde üks oluline asi. Nimelt on maja all väike kelder ja keldri lagi betoneeritud ja vundamendiga kokku valatud. Seega tekib külma sild? Kas sellega tuleb lihtsalt leppida või on lahendus ka siia? Keldri lagi on osalise tulevase põranda pind ehk kuidas see oleks soovitav lahendada et minimaalne soojuskadu oleks?
Olen igasuguse info eest tänulik.

HKK

Kui võimalik, siis võiks põrandat tõsta nii palju, et ka sinna saaks soojustuse. Kui tõstmine pole võimalik, siis äkki oleks lihtsam ka see lagi lammutada ja uus lagi juba valada niipalju madalamalt. Sõltub samuti kuhu see kelder jääb, st kas ta külma ja kütmata ruumi alla ja asukoht majas, piirnemine välisvundamendiga ja kui suur on keldrilae pindala.

Keldrilae lõhkumine ja uuesti ehitamine läheks väga kulukaks aga õnneks on ruumi niipalju, et saab vabalt põranda kõrgema teha. Keldri pind on kuskil 5m2 ja piirneb välisvundamendiga. Esialgse plaani järgi tuleb laepeale köök.
Küsimus tekkis veel seoses vannitoa põrandaga. Plaanis on panna el. põrandaküte aga kuidas vannitoa alune põrand tuleks lahendada? Vannitoa põrand piirneb samuti välisvundamendiga.
Olen tänulik taas vastuse eest ja loodan, et närvidele ei käi oma küsimustega:)

Elentino kirjutas:b Aluskattena soovitaks sinna alla sellist, kus kahe kihi vahel on sellised vahtpolüsterooli kraanulid.

Duplex on nimi

Juhul kui põranda saab kõrgemale teha, siis pole mingit probleemi. Tähtis on, et ei jääks külmasildasi sisse. Vannitoa põrand tuleks teha sarnaselt teiste põrandatega, et saaks eristatud EPS-iga (vahtpolüsterool) külmast vundamendist. Teisest põrandast tuleks eristada kasutades näiteks deformatsiooni linti, mida tuleb kasutada ka teiste põrandate ja seinte ühenduskohtades. Nagu teistegi põrandate puhul tuleb vannitoa põrand soojustada epsiga nii, et saaks vundamendi ja betoonpõranda vahele korraliku soojustuse. See sõltub olemasoleva vundamendi ja tehtava betoonpõranda kõrguste vahest( kas saab soojustusega katta, või jääks põrand liiga kõrgele) Juhul kui jääb liiga kõrgele, tuleks vaadata kaugele ulatub vundament sisse poole võrreldes seinaga. (kas kannatab panna seespoot vundamendi vastu püstiselt näiteks 50mm paksune Eps, mille kõrgus oleks sama, mis valatav betoonipind ja hiljem saaks kasvatada seina sissepoole sama võrra). Muu põranda bet valamisega pole muud erinuvust kui tuleb kasutada põrandaküttele sobivat kuivbetooni ja paigaldada põrandakütte kaabel. Põrandakütte kaabeli olen valinud sellise kus on 18W/m ja arvestanud 1ruutmeetrile minimaalselt 200w. Koos kaabliga olen ka ostnud termostaadi, mis reguleerib seda põrandakütet. Hea kui on termostaat kohe käepärast, sest sellega on kaasas termo andur, mis paigaldatakse rüü sees bet põranda keskele. Olen selle juhtme juba enne valamist sinna rüüsse lükanud. Soovitan ka kasutada devi küttekaabli paigaldus lint. Hea juhend on devi.ee lehel.

Lugesin juhendit Defi.ee lehel ja sealt ka küsimus. Kaabli peale tuleb panna 3-5cm betooni aga põrandad tuli teha ju nii, et liiv, EPS 80 ja peale 70 mm betooni. Kuidas see kaabel siis vannitoa põranda alla tulema peaks? Kas 70mm asemel tuleks valada hoopis 50mm?

Seal on mõeldud, kui on aluspõrand all. Teie põranda puhul on ühe kordne valamine 70mm kihina. Selleks tuleks armatuurvõrgule kinnitada küttekaabel. Abiks on kasutada selleks küttekaabli paigalduslinti. Enne betoonivalamist tõstetakse armatuurvõrk kanduritega 30/35mm kõrgemale EPS-i pinnast. Jälgida tuleb valamise ajal kaablit ei vigastataks. Vigastuse korral kaabel ei toimi. Saab ka kahes osas valada, aga see töömahukam ja kallim.

Vannitoa põrandale kasutaks muid segusid, mida saab kordades õhemalt paigaldada ja kuivab kiiremini.