Ehitusfoorum

Tere asjatundjad!

Mõtlesin et võiks küsida nõu ennem kui omapead hakata materjali tellima. Käsil (planeerimise - lammutuse faasis) vannitoa kap. remont. Sinna vaja vedada uus veetorustik ja sealt edasi osutub otstarbekaks kogu veetorustik välja vahetada, kuna torustik on vanaduse põlves või teises elus juba omadega ehk terastorud enne IIMS (u. 75 aastat vanad).

Kahekorruseline maja, II korrusele kahele korterile vaja vahetada siis torustik alates keldrist. I korrusel juba vahetatud naabrite endi poolt. Ühtlasi on naaber ühendanud püstikud läbi oma tarbijate, mistõttu esineb veesurve langust mõnikord.

Olen otsustanud tellida Rehau Raubasic Press Pex(b) torud maaletoojalt ja pean tegema kindla nimekirja, mille alusel tehakse hinnapakkumine ja tarvikud tulevad tellimusel, kuna rehau torukraami enam Eestis ei pakuta avalikult. Saan tasuta lõunana vastavad rehau press tööriistad (tuttaval jäänud), sellest siis toruvalik.

Sai küsitud ka pakkumisi torufirmalt, kuid tööhind 40 eur/h ei ole meelakkumine. Mõningaid torukeeramisi varem tehtud, et teflonteipi või lina-unipaki ka natuke tunnen.

Skeemina mõtlesin teha keldrisse olemasolevast trassisendist kolmik naabrile ja II korrusele - panna vahele veel üks veemõõtja (hetkel üks mõõtja olemas ja naabriga pooleks hind), filtrid ja kollektor (neljane) ja sealt ülesse kaks püstikut 3/4 (pex) - üks toru ühele korterile ja teine toru teisele korterile - need suubuvad esiku põranda alt kõrvuti olevatesse vannitubadesse, kus jaotuvad kollektoritega igale seadmele oma 1/2 toru. Soojavee saamiseks läbivad püstikutorud veel boilerid (mõlemas vannitoas) ja soe vesi jaotub samuti kollektorist (neljane). II korrusele soovin ka paigaldada väiksemad veemõõtjad. Riputan ülesse ka skeemi ja saan anda täpsemaid vaateid. Skeemi-tegevuse kohta on tekkinud igasuguseid detailsemaid küsimusi:

- kas kahe püstiku 3/4 mõõdus vedamine on mõtekas II korrusele (2 korterit) või aitab ühest?
- kas võib panna vahele lisaks olemasolevale tallinna veemõõtjale veel enda 2,5m3/h veemõõtja + 1,5m3/h veemõõtja. Kas see lisatakistust ei tekita?
- on olemas messingist 3/4" 3 x 1/2"VK kollektorid. Oleks soov nende otsa leida paigaldamiseks mini kuulkraanid 1/2" SK/VK. Kas on olemas selliseid mis on erimessingust, et ära hoida elektrokeemilist või galvaanilist korrosiooni ajajooksul, mis esineb messingu ja terasest kraani vahel?
- Kui paigaldada kollektorile keermega kraanid ja sealt edasi pex hülsiga ülemineku liitmik, kas siis ei tohi kollektorit seina taha paigaldada? Kuidas siis panna kollektorid seinapeale ja vedada torustik seina tagant ja teha hüdroisolatsioon? Kollektorist edasi tuleks Rehau Raubasic Press PexB toru messingliitmikega (võib paigaldada seina taha).
- Kas tavalise 1,5m3/h veemõõtja võib paigaldada ka vertikaalselt (näidu korpust saab pöörata)?
- Oleks vaja asendada keldris veemõõtja juures vanal terastorustikul põlv-kolmiku vastu ja minna edasi uue torustikuga alguses messingkeerdliitmikega. Kuidas ühendada see koht korrosioonivabalt? Mingi malmist või isolatsioonimuhvi oleks vaja otsa panna 3/4" VK mõõdus terasest kolmikule?
-Kas messingjaotuskollektorist 3/4" - 4 x 3/4"VK vedades 3/4 püstiku torud 2tk 7m ei teki rõhukadu, survelangust? (tavaliselt kollektor 1" ja 3/4 harudega) ?

JÄTKUB..

Uploaded with ImageShack.us

http://imageshack.us/photo/my-images/685/torudcad.jpg/

1) Mina veaksin ülesse 3/4", aga teatavasti on kolmneljandiku tollist mõeldud sisemõõt torul, oleks see PEM toru, oleks tegu 25 PEM'iga, Kui Al-Pex, siis 25 alpex, kui metall siis 3/4, kui vask, siis 22mm jne....Kui mõõdust pead kinni, vii üks toru. Seal siis jaga ja erinevad mõõtjad!
2) Kui trassil olemas niiöelda müüja veemõõtja ja Te tahate naabirga saada selgust kes kui palju kasutab, võid vahele panna need mõõtjad küll. arvan et mõlemad võivad olla ka 1,5m3 tunnis ehk siis DN 15. Ei näe probleemi
3)Kollektori on saadaval ka koos kuulkraanidega, Dunven, DR-Sanitaartehnika müüvad neid kindlasti!
4)Võid ju paigaldada kõik seinasisse, tee vaid luugid et ligi pääseda kõigele ja ära hakka kollektorit seinale väljapoole panema sel juhul! Jääb inetu ja segav!
5)Veemõõtjat võid paigaldada küll nii!
6) Sellest kohast ma ei saa aru, mismõttes korrosioonivabalt? Paned põlve asemele kolmiku, lähed malmilt üle messingliitele, keermega, mida sa seal isoleerida tahad?
7) oleneb alati kõik peatrassi rõhust. Selles mõttes kas see tekkiv rõhukadu on tuntav või mitte!
Rõhukadu tekib, torustikes, kohttakistustel, veesamba kõrguses ja trassi pikkusel. Sinul trass tõuseb, kahtlemata kaob sul ära selle asja peale seal umbes 0,5-0,7 bar trassi survest....Kui tõus oli vist 7m? Oleneb paljudest nüanssidest, iga põlv, ahenemine jms on veele takistav tegur....Aga ma arvan et ära neid asju antud juhul väga südamesse võta. Kui sisse tuleb vähemalt 2,5....3bar, ei näe ma probleemi.

1) ajasin sassi liitmike keerme suurustega, torumõõt oleks RAUBASIC press 20 x 2,0 PEXb ja harutorud igale seadmele 16 x 2.0. Et siis ei ole 25 pex ja vean siis 2 püstikut 20 x 2.0, võibolla kindlam.
2) kui üleval on kaks korterit, siis peaks äkki panema 2,5m3/h mõõtja alla? ja üles eraldi korteritele 1,5m3/h mõõtjad? Olemasolev tallinna vee mõõtja on vähemal 2,5m3/h (suurem).
3) kas eraldi kraane ei saa paigaldada kollektorile (tuttaval olid mõned ilma kraanideta järgi). Saaks need kollektorid ära kasutada ja ei pea kalli raha eest ostma juurde.
4) presshülsidega on lubatud panna jah seina taha, kuid isegi kui kollektor on integreeritud kraaniga, tuleb pex toru ju sinna kraani otsa keermega? Keermetega ühendusi vist ei soovitata seina taha paigaldada? Võib muidugi natuke riskida ja vast ei juhtu midagi - teha kapp ümber ja mõelda kuhu vesi võib tilkuda, suunata ära.
5) vanad torud on ma ei tea terasest, rauast, malmist vms ja need ei tohiks ju messinguga kokku puutuda - galvaaniline korrosioon: VASK + RAUD. On vaja mingit plastikust jubinat vahele (nagu boileritele soojavee rauast väljundile pannakse otsa plastist või mingi muu mutter ja sealt edasi võib vaske sisaldavat liitmiku panna?
6)asukoht on nõmme ja ei ole veel veesurvet mõõtnud - renoveerimise käigus paneks ka manomeetri.

Kolmiku paneks vt. pilt:


Uploaded with ImageShack.us

Selleks peab kõik need jubinad lahti kangutama ja lootma et ma nad tervena tagasi saan paigaldatud...

Messing ja vask ei ole samad asjad,põlved on sul malmist,võid rahulikult messingjupid sinna otsa keerata.

Pead veel uurima....neile kollektoritele ons aada vastavad kiirliited....
dubleerida ei ole vaja mõõtjaid.
oksüdeerumise osas ära mõtle üle...
Manokas pane kindlasti.

Vabanda, aga ma arvan et osalt lähtud liiga põhjalikult ja osalt ei saa sa aru vee süsteemist! Mõtle loogilisel ja vajadusel joonista endale projekt 2D Välja, kuhu mis tuleb ja kus epaks sulgema ja kus peaks olema mõõtja....

Veemõõtja paigaldus on analoogselt: viewtopic.php?f=21&t=27438&start=0
Galvaaniline korrosioon: viewtopic.php?f=21&t=30811&p=164309&hil ... on#p164309
Boileri ühendamine ja paisupaak: viewtopic.php?f=21&t=24558&start=0

Põlved on malmist, aga torud? Mõtlesin selle näidatud põlve vahetada välja kolmiku vastu ja sealt edasi siis - üleminek 1"-3/4" ja veemõõduvärk ja filtrid, kollektor.... Või on parem panna põlve otsa kolmik?
Kollektorile pexile vastavad kiirliited - millised need on ja kas need sobivad rehau torule?
Sulgeb seal kus on kollektor ja seadistele, tarbijatele sel juhul eraldi kraane ei ole vaja paigaldada.
Mõtlesin panna mõõtja keldrisse (mis näitab kogu II korruse tarbimist) - siis panna väiksem korter ühte ja ka korter kahte? Ehk kokku 3tk. Keldrisse selleks, et naaber saab võtta kohe II korruse näidu ja arvestada selle maha kogu tarbimisest, et saada teada enda tarbimine. Ja ülesse selleks, et II korruse kaks korterit (mis praegu on koos), aga edaspidi oleks võimalik teha eraldi arvestus. Väiksed mõõtjad külmavee püstikutel enne kollektoreid.
Keldris samuti kollektor (neljane), kust saavad alguse 2 20-st pex toru püstikut ja võimalus hiljem teha toru aeda või mõjale. Püstiku külmaveetoru jookseb kollektorisse (8-ne) ja külgavast (20-se toruga) edasi boilerisse (vahepeale paigaldan ka vist survepaagi ja muu vajaliku). Tagasi tuleb 20-ne soojaveetoru oma vajalike jubinatega ja läheb külgavast kollektorisse (neljasest vist piisab). Kollektoritest jooksevad igale seadisele omaette 16-ne külmatoru ja kui vaja soojatoru. Ja analoogselt ka teine vannituba, kuhu ühendan omakorda kollektorid ja teise püstiku. Kui ma millestki üldjoontes aru ei saa, siis andke aga täpsemalt teada , see toru ju tuleb sinna pooleks sajandiks. On olemas paksud santehnika raamatud, kuid ei ole aega nendesse süüvida. Paar pilti ka milline võiks vannituba välja paista ja kuidas need torud enamvähem jooksevad:



Uploaded with ImageShack.us



Uploaded with ImageShack.us



Uploaded with ImageShack.us

Kui kiire sul on? Ma tulen jaanuari lõpu poole Tallinna, parem oleks kohapeal anda nõu! Kui kannatad anan teada ja siis ütlen mis ja kus täpselt!

Kiiret ei ole, vesi jookseb vanadest torudest edasi. Aga eks ma uuri siis, mis poelettide taga ka räägitakse nende kollektorite ja kraanide ühendamisest..