Ehitusfoorum

tere.
huvitv kui tihti peaks või vöiks küttesüsteemi puhastada.põrandakütte-radika-ühesõnaga kogu trass.igatahes suvel kui mul seoses ühe toa tapeetimisega tuli korraks 1 radikas seinast lahti ühendada,tuli sealt seest küll mingit musta ja rövedat hollust.nii et....
kuidas teistel kogemused selles vallas

keegi pole vist sellise asjaga kokku puutunud..

Nii harva kui vaja

Tervitus.
Mul sama mure et vaja süsteem tühjaks saada ja läbi pesta. Hetkel ionkatel ja tuleb maasoojuspump. Jama selles et süsteemis ringleb mingi spets vedelik ja see oleks vaja nüüd kätte saada ja süsteem pesta. Kas õhuga saab seda välja suruda? On kellelgi äkki mingeid häid ideid, rõõmuga kuulaks.

Kalvis kirjutas:Nii harva kui vaja

miks vöimalikult harva

Liigse pesuga halvendad küttesüsteemi, märksõnaks katlakivi ja korrosioon.

Oskab keegi öelda umbes kui palju on vedelikku süsteemis. All on 100 m2 see põrandas ja üleval on 7 radikat. Oleks vaja see ionkatla vedelik välja lasta ja selleks otsin mingit mahutit. Ise ei kujuta ette palju seda vdelikku seal olla võib. Ja ehk kellelgi on ka mingit tünni pakkuda? Tartumaal.

warm house kirjutas:Oskab keegi öelda umbes kui palju on vedelikku süsteemis. All on 100 m2 see põrandas ja üleval on 7 radikat. Oleks vaja see ionkatla vedelik välja lasta ja selleks otsin mingit mahutit. Ise ei kujuta ette palju seda vdelikku seal olla võib. Ja ehk kellelgi on ka mingit tünni pakkuda? Tartumaal.

Kas tahad selle sodi tünni lasta ja pärast süsteemi tagasi???

Veikko kirjutas:

warm house kirjutas:Oskab keegi öelda umbes kui palju on vedelikku süsteemis. All on 100 m2 see põrandas ja üleval on 7 radikat. Oleks vaja see ionkatla vedelik välja lasta ja selleks otsin mingit mahutit. Ise ei kujuta ette palju seda vdelikku seal olla võib. Ja ehk kellelgi on ka mingit tünni pakkuda? Tartumaal.

Kas tahad selle sodi tünni lasta ja pärast süsteemi tagasi???

Ei. On vaja lihtsalt süsteemist välja lasta. Ei tea kas seda päris kanalkasse tohib lasta. Ja ehk keegi soovib seda vedelikku keegi endale. Tean et kui mul süsteemi hooldamas käidi kunagi, siis küsiti selle jama eest 52 euri 20l. Endal mul seda vaja pole, sest tuleb maaküte. Jääb üle nii katel kui ka boiler, mis mõeldud keskküttele. Kui kellelgi huvi, antke teada.

Sa võid googlit kasutades ju vaadata, kuidas etüleen-glükooli käideldakse ning utiliseeritakse.

Mind on ka see põrandakütte süsteemi läbipesu huvitama hakanud.
Mul töötab süsteem juba alates 2007a sügisest, siis on just selle aasta kütteperioodist aru saada, et miskit ei ole nii nagu vanasti - soojusvaheti ei suuda anda sellist temp nagu enne (tegu maasoojuspumbaga) ja pump käib liiga pikalt, enne kui vesi vajaliku temperatuuri kätte saab. Kas kellelgi on eestis tegutsevate firmadega ses vallas kogemusi? Ootan tagasisidet. Pumba olukord sai sel sügisel kontrollitud (soojusvahetit ei puudutud).

madis0123 kirjutas:Mind on ka see põrandakütte süsteemi läbipesu huvitama hakanud.
Mul töötab süsteem juba alates 2007a sügisest, siis on just selle aasta kütteperioodist aru saada, et miskit ei ole nii nagu vanasti - soojusvaheti ei suuda anda sellist temp nagu enne (tegu maasoojuspumbaga) ja pump käib liiga pikalt, enne kui vesi vajaliku temperatuuri kätte saab. Kas kellelgi on eestis tegutsevate firmadega ses vallas kogemusi? Ootan tagasisidet. Pumba olukord sai sel sügisel kontrollitud (soojusvahetit ei puudutud).

Põrandaküttes ei ole kohe midagi vaja läbi pesta. Mis tüüpi soojusvaheti on kasutuses. Kas mudafiltrid on süsteemis kasutuses, sealt näed kui puhas on torustik.Kas pole mitte selle aasta väga külm nädal selle põhjuseks miks sa sooja ei saa korralikult.

kahjuks ei paigaldatud minu süsteemile mudafiltreid ja klapid, mis sulgevad torude ventiile on mitmel korral kinni jäänud ja olen neid mehhaaniliselt avanud. Samuti on kõikide kollektoril asuvate klaasist näidikute (15tk) klaasipind muutunud mustaks ja läbipaistmatuks (probleemiks ka ilmselt see, et süsteem koosneb erinevast materjalidest torudest). Eelmisel ja üleeelmisel aastal olid ka külmad ilmad, kuid soojuspumbast väljuv temp tõusis palju kiiremini, kui nüüd. Sel aastal pole sellist külma olnudki. Ilmselt oleks mõistlik mingid filtrid sinna vahele panna.

Madis, kas leidsid lahenduse? Ennast ka huvitab sama teema.

Veikko kirjutas: Põrandaküttes ei ole kohe midagi vaja läbi pesta.

Ei saa kohe kindlasti mitte täie kindlusega nii öelda.

ffs kirjutas:

Veikko kirjutas: Põrandaküttes ei ole kohe midagi vaja läbi pesta.

Ei saa kohe kindlasti mitte täie kindlusega nii öelda.

No mida siis saab seal pesta? Kui küttesüsteem lekib pidevalt siis kindlasti soojusvaheti varsti lupja täis, kui süsteem koos saviveega täita siis ka tekib läbipesu vajadus.

Sel juhul ju ei saagi öelda, et seal kindlasti midagi pesta pole vaja? Kui soovitatakse isegi kinniste ja leketeta radiaatorküttesüsteemide korral ikkagi 3-5 a tagant soojusvaheti läbipesu teha, siis ega põrandakütegi põhimõttelt niivõrd erinev ei ole. Ei ole ainult katlakivi see, mida eemaldada vaja, küttesüsteemides tekib musta värvi setet, tihti on kogu vesi üsna mustavärvi tooniga.

ffs kirjutas:Sel juhul ju ei saagi öelda, et seal kindlasti midagi pesta pole vaja? Kui soovitatakse isegi kinniste ja leketeta radiaatorküttesüsteemide korral ikkagi 3-5 a tagant soojusvaheti läbipesu teha, siis ega põrandakütegi põhimõttelt niivõrd erinev ei ole. Ei ole ainult katlakivi see, mida eemaldada vaja, küttesüsteemides tekib musta värvi setet, tihti on kogu vesi üsna mustavärvi tooniga.

Mis must sete saab tulla põrandaküttesüsteemist kus on ju suurem maht materjale plast torud. Loomulikult kui inimesed endale tööd otsivad siis võivad nad seda ju teha. Ma saan aru, et suuri radiaatorsüsteeme ja suuri katlaid pestakse läbi. Kuid eramajas kindlasti pole vaja pesta. Eramajades suurim probleem on läbijooksu soojavee katelde soojusvahetid, neid kindlasti vaja pesta (kuid see sõltub kas on kasutuses ka veepehmendus)

Põrandakütte puhul seda musta setet vast tekib jah vähem, kuid mingil määral ikka kui osaliselt on kokkupuude terasega. Kuulu järgi suurem probleem peaks olema vees tekkiv "elu", mille jaoks põrandakütte vee temperatuur on just sobiv.

Põrandakütte vesi normaaljuhul ei vahetu ja seega seal ka mingit elu ei teki - elu alge saab lihtsalt varem või hiljem otsa ja selle vähese sette korjab mudafilter ringlusest välja. Kui süsteemis on roostetavast materjalist torud/radikad, siis on ka nendes see musta vee põhjus. Seda ka ainult juhul kui süsteem siseselt koguaeg hapnikku juurde saab, mis roostetamist võimaldab. Samas kui juba on roostetavad radikad ja neis pidevalt läpipesemisega vett vahetatakse, siis ka see uus "puhas" vesi jälle hapnikku juurde toob, mis jällegi uuesti roostetamist võimaldab.

Hapnik satub süsteemi koguaeg läbi plasttorude (mitte metallist vahekihti omavad, nagu alupex) ja paisupaagi kummimembraani, see on füüsika ja selle vastu ei saa midagi teha.

ahsoooo..

palun arvutused ja matemaatika siis ka

Mille kohta täpsemalt matemaatika (või hoopis füüsika) eratunde vaja on?

Et palju ajas hapnikku läbi toru süsteemi satub ja mis on selle mõju korrosioonile.

Läbi plastiktoru ja ka läbi paisupaagi membraani läheb õhk vee sisse. Kui palju täpselt, sõltub "100-st asjast", aga kindel on see, et satub ja ei tohiks kellelgi ka kahtlust olla, et hapnik põhjustab korrosiooni?