Ehitusfoorum

Tervitus!
Üks mu tuttav lasi majale uue puidust välisukse paigaldada ja nii, et lahti käib sisse. Varikatus on küll olemas, aga kuna maja asub mere ääres, siis iga tuulega on uks märg ja vesi valgub mõõda ust alla. Olen varem näinud, et sellised uksed turbuvad iga vihmaga ja ei sulgu, ega tule lahti normaalselt.
Soovitasin kohe uks ringi keerata, ennem kui asi ligunema hakkab, aga võibolla tänapäeval ongi normaalne, et höövel on käepärast riiulis pidevalt või võtmehoidja küljes . Mida keegi teine sellest ukse lahendusest arvab?

Ütleme nii et omale ei paigaldaks sedasi. Höövel üks asi aga pakun välja et varsti kuuled kuidas ta sai pikalt madistada et uks üldse lahti saada sest oli kinni jäätunud.

Ukse või lengi/paku pundumise tingib ikka vale materjali valik või kehv viimistlus, käelisus või avanemissuund siin rolli ei tohiks mängida.

Nii palju kui mina neid sisse käivaid välisuksi olen näinud, alati on üllatusi olnud. Veidike leevendust on pakkund see, kui ukse alla tehakse väike plekist nina, mis suurema vee suunab üle uksepaku.
Praegu kui seda tihendit siin ukse vahel vaatan, siis hakkab kahju kohe, sest see vaid päevade küsimus, et ta jäätub ja ainult ribad jäävad meenutama seda illu...

Sisse avanevale uksele tehakse lävepakk kaldega välja ja alt uks mantiga, selliselt vesi sinna koguneda ei tohiks. Tihendid, (korralikud) võimaldavad küllalt suuri töövahesid ukse ja lengi/paku vahel, hii et peaks need uksed käima jääma küll. Loomulikult mantliga välja avanev on parem lahendus.

kle Robi
sina soovitaks kõik meie kliimavöötmes asuvad sissepoole avanevad aknad ja rõduuksed jne. jalamaid ümber pöörata, et muidu "turbuvad" üles nagu vä? Tegele ikka jõukohaste probleemidega.
Normaalne uksetegija küsib enne avanemise asjad järgi ja vastavalt sellele on ukselehe ja lävepaku konstruktiivne osa.
Põlve otsas nusserdajatest ma ei räägi, nende toodang läheb p.se moel või teisel, varem või hiljem.

Küsimus ei ole selles, et kuidas tehakse õigesti sisse käiv uks ja milline on toimiv sissekäiv aken, vaid kui on tavaline välisuks lihtsalt tagurpidi pandud ja vesi jookseb tuppa ja tihendi vahele jäätuma.Lihtsalt huvitas, et kas keegi on ka kimppus olnud sama probleemiga?

Lihtsam uks ringi tõsta kui maja teisele poole ust ehitada.

Muidugi! Ütlen edasi!

Milleks selline jama on tehtud? Kui uks tehakse, siis tehakse ka välispind ilmastiku kindlamaks ja vargakindlamaks.

Ma üritan ka sedasama küsida siin. Selle ukse saab koos lengidega eest ära kruvida väljast, rääkimatta muust.

Mine igaks juhuks kontrolli - kas tal on ka snepper õue pool ehk?

Jõudu!

Miks mulle tundub ülaltoodud pilti vaadates, et uksepakk on õuepoolsest terrassilaudisest madalamal? Ehk siis tagasihoidlikult imestan, kas ikka ukse ümberpööramine siin kõiki muresid lahendaks...

Terv.

Lukk on ikka sees ja ust pole raske tõsta, sest küljeliistud veel lõplikult panematta. Seepärast ma teema tegingi, et ärgu teised nii tehku ometi.

Siin mõned põhjused, miks näiteks Siberi metsamajadel tehakse välisuksed sissepoole käivad.
-Et saaks hommikul välja, kui öösel on ukse taha meeter või rohkem lund tuisanud
-Kui ukse sisepinnal tekib kondents, siis väljapoole avaneva ukse puhul niriseb ta uksepaku vahele ja sinna ta jäätub...
-Karu ei olegi väga nutikas. Ta ei tule selle peale, et lihtsalt uks maha joosta, kui tahab tuppa tulla, vaid üritab küüned taha ajada ja ukse lahti kangutada.
Nii et igale majale välisuks vastavalt kohalikele tingimustele!

Tean, et teema vana, kuid mina lahendasin niiskuse küsimuse spetsiaalse alumiiniumist lävepakuga, mida inglise keeles kutsutakse "inward opening sill" või "macclesfield step". Selle pidin tellima välismaalt, sest Eestist ei leidnud.

Herizon kirjutas: ↑04 Aug 2022, 23:16 Tean, et teema vana, kuid mina lahendasin niiskuse küsimuse spetsiaalse alumiiniumist lävepakuga, mida inglise keeles kutsutakse "inward opening sill" või "macclesfield step". Selle pidin tellima välismaalt, sest Eestist ei leidnud.

Eestis on täitsa võimalik saada alumiiniumist soojakatkestusega lävepakku, sest selline vigur on komplektis Hörmani välisuksega.

Ja on ka omal kohaliku Uksevabriku, välja avanev ja õiget pidi paigaldatud välisuks kinni jäätunud.
Mitte vihmasaju pärast vaid ukseleht tõmbub külmaga nii kaardu, et toaõhus olev niiskus kondenseerub tihendi vahele, kus jäätub.

Tere!

Kas kellelgi on kogemust?

Kas sissepoole kâiva välisuksega majale saab ilusti kasutusloa ka?

Küsin sellepärast, et mitmes ehituspoes arvati, et kui väljapoole käiva ukse ümber keeran, et see sissepoole avaneks, siis ei saa kasutusluba, sest läheb tuletõkke nõuetega vastollu.

Tegemist on restaureeritava suvilaga, millel on originaalis sissepoole avanev uks ning väljapoole avanemiseks tuleks trepp ja käsipuu ümber teha.

Keh kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 21:12 Kas sissepoole kâiva välisuksega majale saab ilusti kasutusloa ka?

Kui maja on siiani olnud kasutusloa kõlblik, siis miks ta ei võiks olla ka edaspidi.

Keh kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 21:12 Küsin sellepärast, et mitmes ehituspoes arvati, et kui väljapoole käiva ukse ümber keeran, et see sissepoole avaneks, siis ei saa kasutusluba, sest läheb tuletõkke nõuetega vastollu.

No sa ikka oskad omale seaduseid tundvaid vestluspartnereid leida! Ehituspoes nõuandeid küsimas käies olid purjus või? Eks isegi olen johmase peaga lollusi teinud.

Keh kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 21:12 Tegemist on restaureeritava suvilaga, millel on originaalis sissepoole avanev uks ning väljapoole avanemiseks tuleks trepp ja käsipuu ümber teha.

Uuendused ehk kulunud asja vahetad välja veidi uuema vastu ja ega sa kogu suvila projekti ainult ukse vahetusega ei muuda. Ülejäänu jääb vist samaks. Või ei? Mõni aeg tagasi vastu võetud uue EhS-ga tekkis väga palju selle seaduse pügalate tõlgendamisega. Oliu tõlgendamisi, kus isegi siseviimitluses tapeedi vahetus tahtis nagu KOV ehitusministri nõusolekut. Mis teha, tolleaegne tapeet ei omanud selliseid mõjusid kortermaja sisekliimale nagu tänapöevased fliistapeedid. Tänapäevased fliistapeedid võivad rikkuda omal ajal ehitatud ja tol ajal kehtinud ehitusnormide Õismäe 16-korruselise maja soojusbilanssi,konstruktsioonid hakkavad selle tagajärjel murenema ja maja võib kokku kokkuda.

Keh kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 21:12 ... Küsin sellepärast, et mitmes ehituspoes arvati, et kui väljapoole käiva ukse ümber keeran, et see sissepoole avaneks, siis ei saa kasutusluba, sest läheb tuletõkke nõuetega vastollu. ...

Kas see on "üheväljapääsuga" hoone või kõrghoone?

Hoone välisukse kihid ja konstruktsioon on erinevad (peegelpildis), vastavalt sellele, et kas uksed avanevad sisse või välja.

ping kirjutas: ↑28 Veebr 2023, 23:14 Hoone välisukse kihid ja konstruktsioon on erinevad (peegelpildis), vastavalt sellele, et kas uksed avanevad sisse või välja.

Aitäh, kasutaja ping, hea nüanss teadamiseks võimalikuks ametlikuks vaidluseks igatsugu ametlikest tegelinskitega.

OT. Sai just hiljuti lõpetatud Jõhvis kahe korteri kapremont. Maja oli nn hruštšovka. Originaalis avanesid mõlelema korteri uksed sissepoole. Tellija tahtmisel hakkasid avanema väljapoole. Sai vaadatud ka trepikoja poolt, kus korteri naabrid olid samuti oma välisuksed juba vahetanud. Ma tean laias laastus ka neid evakuatsiooninõudeid ja õnneks oli naaberkorterite korraga uste avanemisel võimalus mõlemast korterist põgeneda ehk uksehinged olid ühes nurgas. Kuidas nüüd lahendada dilemmat seaduse ja reaalsusega? Kas tellija oleks pidanud renoveerima korteri tolleaegsete nõuete ja projekti järgi? Kui tolleaegse projekti järgi, siis kuidas see oleks vastanud tänapäevastele evakuatsiooninõuetele? Mind kui kõigest siseviimistluse tegijat see tegelikult ei peaks huvitama, aga mis teha, olen juba selline uudishimulik üldteadmiste mõttes. Kurat seda teab, kus seda teadmist võib vaja minna ja kus see võib kasulikuks osutuda. Seda tean küll, et mõningad üldhuvi teadmised või mis iganes mõtetute faktide väljatoomine ajusopist on mulle kasulik olnud positiivses mõttes. Arvan siiani, et maalri teadmised ei pea piirduma ainult pahtli/värvi lihvimise või pealeknadmise lihtsusega.

Korteri uks võib avaneda trepikotta kui ukse avatud asendis jääb vaba läbikäigu ala 1,5m (?).

ping kirjutas: ↑01 Mär 2023, 01:32 Korteri uks võib avaneda trepikotta kui ukse avatud asendis jääb vaba läbikäigu ala 1,5m (?).

Ma saan aru küsimärgist lause lõpus, sest ka eelmainitud kortereid oli ühel korrusel neli suletud uste korral oli korrusemademe mõõt 1,2x2,5m. Kas mõni agar päästeametnik ei või hakata "kiusama"?

Urmas kirjutas: ↑01 Mär 2023, 08:51

ping kirjutas: ↑01 Mär 2023, 01:32 Korteri uks võib avaneda trepikotta kui ukse avatud asendis jääb vaba läbikäigu ala 1,5m (?).

Ma saan aru küsimärgist lause lõpus, sest ka eelmainitud kortereid oli ühel korrusel neli suletud uste korral oli korrusemademe mõõt 1,2x2,5m. Kas mõni agar päästeametnik ei või hakata "kiusama"?

Sellest on ju mitmel pool ammu kirjutatud, et kuna nõukaaegsete kortermajade trepikodade laiused ei vasta kaasaegsetele läbipääsulaiuse normidele, siis ei tohi mitte ühegi korteri uks nendes majades avaneda trepikotta.

ping kirjutas: ↑02 Mär 2023, 01:29 Sellest on ju mitmel pool ammu kirjutatud, et kuna nõukaaegsete kortermajade trepikodade laiused ei vasta kaasaegsetele läbipääsulaiuse normidele, siis ei tohi mitte ühegi korteri uks nendes majades avaneda trepikotta.

Eeltooduga ei nõustunud Saaremaa vallavalitsuse kasutuslubade ja ehituskontrolli spetsialist Sander Kask ega Osaühing DP Projektbüroo peaprojekteerija Alar Oll lubades käiku 1988 valminud kortermajas väljapoole avaneva korteriukse, mis avanes enne sisse.