Ehitusfoorum

Oleks vaja isoleerida 700 liitrine akupaak.Pole enne kunagi sellist tööd teinud aga tahaks ise hakkama saada.Millise villaga on seda kõige otstarbekam teha ja kuidas tööprotsess välja näeb,et ka tulemas oleks viisakas.Olen piisavalt näinud käkerdisi mida isegi oma katlamajja ei tahaks.
Tänud ette!

Kõige lihtsam on teha akupaagi ümber kast,ja see siis puistevillaga ära täita.Termomeetritele paned 75 kanalitorud otsa,et nad näha oleks.

Endal tegin selle fooliumiga kaetud rullvillaga ja ühendused teipisin fooliumteibiga.

Ise tegin kah fooliumiga katud villaga. See on siis selline kus on kivivill, peal on foolium ja siis kõige selle peal on võrk. Kandilise tünni puhul sai selle võrguga kõik tükid omavahel kokku ühendada pealmise tüki külge ja nad ei libisenud enam kuskile ära. Liitekohad panin armeeritud teibiga kinni. Kivivilla ja klaasvilla kohta ei hakanud erinevusi uurima, sest kivivill oli poes kohe olemas ja pealt võrguga kaetud klaasvilla ei suutnud kuskilt leida. Võrk aga oli villa kuju hoidmiseks ja kinnitamiseks väga hea lahendus. Ma ei usu, et seal villade puhul ka mingeid suuri erinevusi on. Odav see vill muidugi ei olnud aga kuna mul oli katusevahetamisel kõik kelder vett täis siis algul kütsin tünni sedasi, et seal polnud mingit soojustust ümber. Puhtalt seepärast, et kelder natukenegi kuivemaks saada. Peale villa ümberpanekut püsis tünn nädal kauem soojana. Aga mul pole ka kõik torud katla ja tünni vahel veel soojustusega kaetud. Kindlasti on ka mingeid veelgi paremaid lahendusi.

Sõbral panin 2 kihti 50mm võrguga kivivilla.Esimene kiht ilma fooliumita ja pealmine kiht fooliumiga.Poest osta see konks,millega armatuuri sidumiseks traati kokku keerutatakse ja sellega saad ühenduskohad ilusti kokku keerutada.Teibi mõttest ei saa aru,kuna korralikult paigaldades lähevad villa ääred tihedasti üksteise vastu.Torude jaoks on ka poes spetsiaalset koorikut müüa.Tööl katame eristatud torud ja tünnid veel 0,5mm alumiiniumplekiga.

Kasutan juhust ja küsin kas peno ka kõlbab selle koha peal kasutada? Annaks ju tahvlitest päris korraliku kastimoodi moodustise kujundada.

Teoorias jah. Praktikas võib see vaht sul kuumaga ära sulada või viletsamal juhul üldse põlema minna. Mina sellise asjaga kohe kindlasti ei tegeleks.

Ma olen näinud kuidas lõigati sektoriteks EPS 50 ja pandi see vahuga sinna paagi külge. Ja siis kui oli vaja seda sealt kätte saada oli valus porr....põlema või sulma aei olnud läinud, mingit temp ikka kannatab. Aga arvan et katlamajale esitatavates tuleohutusnõuetes on selline tegevus rangelt keelatud! Mõtlen Peno kasutamist....

Üks kodanik lasi sinise soojustuse höövli alt läbi ja saadud puruga täitis kasti ja paagi vahe ära .Nüüd juba kuus aastat olnud.

Mul akupaak nagu siil!Seitse väljavõtet ja kõik erinevate nurkade peal.Need sai keevitatud nii,et oleks mugavam ühendada ja ei peaks vedama midagi üle-ümber paagi.Kõige lühem ots on 9cm paagist,teised on pikemad.Eks tuleb mingi aeg ehituspoode külastada ja see töö ette võtta.Nagu netist leitud piltidelt olen aru saanud siis mõnel pildil tundub nagu oleks kogu vill veel alumiinium teibiga üle teibitud.

Mitte pole üle teibitud vaid selline vill on müügis kohe.Vill+foolium+traatvõrk.On ka sellist,millel seda võrku pole ja see on ka praktiliselt poole odavam.

Ma teipisin sellepärast, et ei olnud poes müügil võrguga villa seega ostsin tavalist fooluimiga kivivilla. Paigaldus on vähe raskem, kui võrguga villaga.

dumbuser kirjutas:Teoorias jah. Praktikas võib see vaht sul kuumaga ära sulada või viletsamal juhul üldse põlema minna. Mina sellise asjaga kohe kindlasti ei tegeleks.

Aga mis selle siis nii kuumaks ajab või põlema süütab? Katel on isloeeritud, kõik turud isloeeritud, suitsuviik korstnasse isloeeritud... Katlamaja sisetemperatuur nagu toas.

Külaline kirjutas:Aga mis selle siis nii kuumaks ajab

Vesi.
EPSi kasutustemperatuur -200 - +85 C. http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=77

rokikas kirjutas:Vesi. EPSi kasutustemperatuur -200 - +85 C. http://www.reideniplaat.ee/index.php?op ... &Itemid=77

Tänan info eest! Kuulan praegu lihtsalt maad. Viidatud info ei ole ise ka päris veenev. Olen sellele lausa vastupidist kuulnud e. peno akupaagi isolatsioonina ca 10 aastat juba olnud. Seni ei mingit märki muretsemiseks. Võta sa siis nüüd kinni, kel õigus!

Põlema ta sul seal kindlasti ei lähe, kui just vastu katel ei pane, küll aga võib deformeeruda (mis antud juhul pole vast probleemiks) ning eraldada mingil määral mürgiseid gaase, mis on juba märksa tõsisem probleem.

Täna sai just kodus uuele akupaagile vill ümber pandud.Kui kedagi huvitab,siis on ka pildid olemas aga ise neid siia lisada ei oska.

jan kirjutas:...ning eraldada mingil määral mürgiseid gaase, mis on juba märksa tõsisem probleem.

Mürgised gaasid võivad seal küll tekkida!
Kas kellelgi oleks võimalus siia mõned pildid enda tööst üles panna?

EPS ja kuumus http://www.eps-eriste.fi/document.php?D ... th_eps.pdf http:// www.eumeps.org/show.php?ID=4471&psid=hmotjteo
Laiemat infot http://www.eumeps.org/documents_4460.ht ... e8219add88

pole küll akupaak aga ikkagi väike näide, kuidas lõpptulemus võiks olla. akupaagile muideks soovitatakse plekist kest ümber panna aga kes see tahab kulutada.

Jäspi päris kallid roostevaba boilerid 300 liitrit, on üle lastud vahuga ja siis kogu see silinder omakorda kandilises plekkkestas.
Samuti on eestis mitu firmat, mis akupaake vahuga katavad. Jääb väga kõva vaht. Olid väljas viimasel ehitusmessil. Teevad nii kohapeal, kui enda juuresTallinnasseda tünni katmist. Ainult kliendi juures peab ruum ventileeritav olema.

Samuti oli saksast toodud vanemal 700 liitrisel roostevaba akupaagil soojustus lahti käiv ja neljast osast. Seest peno ja pealt roheliseks värvitud alumiiniumplekk. Lisaks veel 2 pooleks lõigatud ringist otsatükki. Kogu asi tõmmati kinni plastikvitstega ( korduvkasutusega)

Nii et pole seda peno vaja karta midagi, kui õge tehnoloogia on.

Tupsu kirjutas:Nii et pole seda peno vaja karta midagi, kui õge tehnoloogia on.

Kui sa lähed näpuga uuristama neid "peno"sid siis ilmselt avastad et need ei olegi "penod" (EPS) vaid hoopis teised "vahud" millel on ka teised omadused.

Kodune akupaak ja pioneerist tulevad torud.Akupaagile 50mm võrguvill ja tollistele torudele 30mm seinaga villakoorik+0,5m alumiinimumplekk.

http://img692.imageshack.us/img692/2833/pb130016i.jpg
http://img208.imageshack.us/img208/7665/pb140021.jpg
http://img577.imageshack.us/img577/4342/pc160083.jpg
http://img534.imageshack.us/img534/124/pb130013d.jpg

rokikas kirjutas: Kui sa lähed näpuga uuristama neid "peno"sid siis ilmselt avastad et need ei olegi "penod" (EPS) vaid hoopis teised "vahud" millel on ka teised omadused.

Pole vaja näpuga urgitsema mina. Ma olen kaluri peresse sündinud rannaküla poiss ja vene aegse võrguujuki materjali tunnen ikka veel ära.
Samasuguseid ümmargusi ja kandilisi plaate kasutati vene ajal ka ujuma õpetamisel ujulates.Ning juba siis oli asja rahvapärane nimi PENOPLAST.

See, et tänapäeval on peno saanud natuke teise tähenduse, ei muuda asjade olemust.

LIhtsalt selle teema lugejal võib jääda mulje, et igasugune vahu baasil isolatsioon akupaagile on saatanast. Aga tegelikult kasutatakse kõva vahu baasil akupaakide isolatsiooni tööstuses juba aastakümneid. Konkreetne saksa paak oli pärit endise DDR piimatööstusest ja üks vahuga kaetud Jäspi boiler on mul ka üle 20 aasta vana.

Enda paagile lasen selle vahu ümber panna sellel suvel. Praegune tehase poolt ette nähtud poroloon koos oma lukuga kinnitatava pealiskattega annab ikka palju sooja läbi.

Kuidas sa selle vahu paagi peale saad? Kas mingi firma pakub sellist teenust? Oleks ka väga huvitaud sellest, praegune 5 cm villa pole ikka nii hea.