Ehitusfoorum

Tere,
majal puitkarkass sein mis täidetud kipsiga segatud linaluudega ( mitte saepuruga nagu paljudel teisel) Selle sodi hoiab seina sees tõrvapapp mõlemal pool ning siis laudis. Küsimus selles - kas võin sissepoole laudisele kohe kipsi panna või pean mingeid asju veel alla aretama? Iseenesest oli selle laudise peal enne ka vanaaegne kipsplaat.

Foorumit lugedes pisut segaduses...

tõrvapapi näol on sul tegemist nii hüdroisoleeriva kui tuult tõkestava kihiga, seega mingeid pappe, pabereid, kilesid panna pole vajadust. kui sein on piisavalt sirge, et saab otse kipsi seina tõmmata ja lisasoojustust samuti ei plaani, lase käia.

Chef kirjutas:tõrvapapi näol on sul tegemist nii hüdroisoleeriva kui tuult tõkestava kihiga, seega mingeid pappe, pabereid, kilesid panna pole vajadust. kui sein on piisavalt sirge, et saab otse kipsi seina tõmmata ja lisasoojustust samuti ei plaani, lase käia.

selleks et vältida pragunemist oleks ikka hea mingisugune karkass plaadisammuga panna ja see omakorda toetaks kipsi vajutamisel.

Chef kirjutas:tõrvapapi näol on sul tegemist nii hüdroisoleeriva kui tuult tõkestava kihiga, seega mingeid pappe, pabereid, kilesid panna pole vajadust. kui sein on piisavalt sirge, et saab otse kipsi seina tõmmata ja lisasoojustust samuti ei plaani, lase käia.

aga kui plaanin lisasoojustust... ?

lugesin teemat vist natuke kiiruga ja sealt ka aps, puitkarkass sein ei ole nii jäik kui on kivisein. seega teatud tolerantsides selline sein liigub, pragude vältimiseks tuleks tõesti kipsikarkassi kasutada.
kui soojustada seestpoolt, tuleks ka kipsikarkass vastava sügavusega panna.

Kuda selle tõrvapapikihiga seal seinas lood saavad olema, kui ntx liiga palju soojustust seestpoolt lisada? Küsija pole senise soojustuse paksust maininud ja kaasaegsed soojustused on 3x soojapidavamad ning seestpoolt soojustades võib see sisemine tõrvapapikiht vabalt jääda seinasisese o-punkti piirimaile. See siis küll hea ei saa olema.

Tervist!

Vana teema küll, aga mul on samasse teemasse küsimus.

Minu majal sein siis seestpoolt väljapoole sellise läbilõikega: laudis - ehituspapp - saepuru - ehituspapp - laudis - õhuvahe - TEP-plaat

Välja jättes suurenenud pragunemisohu puitmaja suurema "liikuvuse" tõttu, siis kas võiks kipsi paigaldada otse laudisele? Laudis on iseenesest piisavalt sirge, et ebatasane pind ei tohiks takistuseks olla. Kas sõrestiku paigaldamisel kipsi alla on ka muid häid omadusi peale tasase looditud pinna loomise?

Ette tänades,
Anti

See, mis on piisavalt sirge on suhteline. Kogemused näitavad, et vanemad maja ehitati 2...3 cm vea piires. Võrdluseks tänapäeval tehakse c.a 10 korda täpsemini. Näiteks, hea on tapeeti panna, aga ka mistahes järgnevaid töid teoastada, kui vead on olematud. Tänapäeval võimaldavad täpsemat lõpptulemust peamiselt paremad tööriistad ja materjalid. Aga kui vead ei häiri, siis võib panna küll otse laudisele. Võib olla parem isegi vana kipsi mitte eemaldada ja panna pikemate kruvidega. Jääb 2 kordne kips. Vanale kipsile saab sooned sisse freesida ja peita sinna elektrikaablid.Vana maja ei tarvitse ka väga enam "mängida" seetõttu on ehk pragude oht väiksemgi kui uuel majal.
Samas, muidugi kui juba kord teha siis oleks mõttekas kaaluda ka ühtlasi lisasoojustamist. Arvan, et sellist seinatüüpi võiks edukalt soojustada ka seestpoolt.
Kui paks on olemasolev saepurusoojustuse kiht?

Tänud vastuse eest - soojustuskihi paksus on ca 15 cm ning tundub suhteliselt heas olukorras olema, tühjaks vajunud kohti ei ole siiamaani küll veel tuvastanud. Seinad, millel hetkel hakkan siseviimistlust tegema on tegelikult täiesti katmata - vanasti on olnud kokkuhoiupoliitika tõttu seinas laudise peal naelutatud ehituspapp millele liimitud tapeet - ehk siis ei ole seda kipsi mida seina jätta

Kui kaaluda lisasoojustust sissepoole, siis mis materjaliga seda peaks tegema? Soojustuskogemus praktiliselt puudub...

Veel üks küsimus torgatas pähe siinset foorumit lugedes - kas kipsplaadi alla oleks mõistlik paigaldada ka aurutõke?

Tänud taaskord,
Anti

Kui tegemist eluruumudega, siis tänapäevaseid norme arvesse võttes jääks 15 cm saepurusoojustust kindlasti väheks. Saepuru soojusjuhtivus on kirjade järgi ligi 2 korda suurem kui kaasaegsetel tehis-soojustusmaterjalidel. Peaks olema 25...30cm.
Targemad väidavad, et soojustamisel mineraalse villaga peaks olema ka aurutõke. Aga siis peaks ka enne ehitamist mõtlema ka sellele, et lõppkokkuvõttes kile ka järgnevaid tööoperatsioone tehes ning ekspluatatsiooni käigus terveks jääks. Aga aurutõkke vajalikkuse kohta konkreetsel juhul oskaks kindlamalt öelda insener Alar Piirfeld, kes on vastava ala spets.
Arvan, et kui sisse panna peno, siis aurutõkke vajadust ei oleks.

Aga, kuidas selle kipsplaadiga on lood. Kui panen ikkagi tolliste reikadega või mütsprofiiliga ja jätan õhuvahe kipsi taha, kas on tungiv vajadus panna kipsplaat kahekordselt.

Ei ole tungivat vajadust panna kahekordselt. Kahekordne kips vajalik siis kui projektikohaselt vastavalt tuleohuklassile peab olema. Aga jõukamad panevad. Lihtsalt mõnele meeldib Mersu, teisele käib ka Lada.
Kahekordne on toekam, helipidavam, tulekindlam ja pragude tekkimise tõenäosus väiksem.

Vuuk, asukohaga Keila lähedal, on valmis abistama nii nõuga kui tööjõuga. Olemas ka head kiired tööriistad, kvaliteetse töö tegemiseks.
Kipsplaat, OSB, Durelis, tsementkiudplaadid... paigaldus. Igasugused müüritööd.

Tel.:5011444
vuukehitus@hot.ee