Ehitusfoorum

Tere

Tekkis mõte lisada ca. 150m2 köetava pinnaga ja kahe korruselisele gaasikütte ja plekk radikatega majale ka lisakütteks ja hubasuse tekitamiseks keskütte pliit ja võis siis üldse katlaruumi paigaldada ka puiduga köetav katel + akupaak. Hetkel kütan maja 24kw Viessmann Vitopend 100 turbo gaasikatlaga ja ka kaminaga, millel on pioneerpliidi küttekeha sees. Gaasikaktel asub ise maja all keldris eraldi katlaruumis ja kamin esimesel korrusel, samal kus köök ja nad on lähestikku. Lisaks oleks alla keldrisse teha ka eraldi puidukatel+ akupaak, mis töötaks vajadusel koos gaasikatlaga. Sooja tarbevett teeb soojusvahetiga gaasikatel ja on võimalus seda ka veel teha ca. 200L mantelboileriga, mis asub küttetrassil. Põhi küttetrass on peale katelt 25-se (kolmveerandise) metalltoruga ja sealt hargnevad plekk radikatesse ca. 15 mm välismõõduga vasktorud. Ümberehituse mõte on selles, et mitte väga sõltuda väga vene gaasist ja maamaja kööki peaks kuuluma ka puupliit ja puidukatel annaks sõltumatuse vene gaasist. Eriti hea oleks, kui saaks küttesüsteemi tehtud nii, et toimiks ise tsirkuleerimine, juhuks, kui elektrit pole aga kas see nii peenikeste torudega on võimalik, ei ole kindel. tegelikult võiks selle keskkütte kamina ka välja vahetada ja panna selle asemele mingi moodsam. Arvan, et ainult keskütte kaminaga ei küta maja ja akupaaki ära, kui just kamina tuba saunaks ei küta. Maja materjaliks tuhaplokk paneel+ 5cm peno väljaspool ja seespool 2,5 cm peno. Teine korrus on tehtud puitkarkassi peale ja soojustatud 25 cm villaga+tuuletõke. Aknad 3 kordse paketiga. Mida keegi arvab ja mis lahendusi veel välja pakub? Minu mõte oleks see, et kui igal olemasoleval küttekoldel tuli all on siis saaks sellega kütta ka keskkütet ja gaasikatel jääks varuvarjandiks või selleks ajaks kui ei viitsi ja ei saa puudega kütta.

Milline ja mis tüüpi puidukatel?
Milline ja mis tüüpi kesküttepliit?
Milline ja mis tüüpi keskütte katel?
Kui suur peaks olema akupaak?
Veel häid mõtteid ja teostusi?
Palju ja mida peaks sellise süsteemi puhul ringi ehitama?

NB! Vastan meeleldi küsimustele ja võin lisada pildimaterjali, kui kellelgi soovi on.

Rx

Palju sul on gaasi kulu külmematel talvekuudel. Normaalsem valik oleks pliit koos soojamüüriga kööki ja kõik. Puukatlal ei ole küll mõtet.

Või vastupidi, keskküttekatel + akupaak ja kõik. Võrreldes pliidiga on professionaalsem, sest pliidirauad (muu osa peab) ei pea pidevale keskkütte tüüpi kütmisele vastu. Kuid pliit ja soemüür on ka hea lahendus, eriti kui plaan on pliiti pliidina kasutada.
Võrreldes pliidi versiooniga, tuleb küttesüsteemiga rohkem võimelda, kuid lisada saab. Mis täpselt juurde lisatakakse ja palju maksab sõltub olemasolevast küttesüsteemist. Keskküttekatla lisamine võib pliidist odavam tulla, kui ka kallim.

Vali emma kumma süsteemi kasuks, kuid ehita välja vaid üks, kas pliit soemüüriga või keskküttekatel. Mõlemat korraga ära tee.

pliiti koos soojamüüriga ei saa kööki teha, sest pole sobivat kohta. Võin kööki panna ka tavalise väiksema puupliidi, keskkütte pliidi asemele. Puiduga keskkütte katel+akupaak oleks kindel plaan, kui selleks ei ole vaja küttetorustikku palju ringi teha. Ja kindalst tahaks jätta ka keskütte kamina süsteemile alles, lihtsalt oleks vaja see välja vahetada. Gaasi kulu oli kõige rohkem 2011 aasta jaanuar-veebruar, kui külmad ilmad olid ca. 400 m3 kuu ja 2011 jaanuarist-2012 jaanuarini kõik kokku 2000m3 selle sees on ka soe tarbevesi, mida gaasikatel soojusvahetiga teeb. 2011 aasta detsembris läks gaasi ca. 230 m3.
Arutaks siis teemat edasi sellise varjandina: puidu keskütte katel+akupaak+keskütte kamin ja sooja tarbevee ja abikütteks (kui kodust pikemalt ära olla ja kui kütta ei viitsi või saa) jääks olemasolev gaasikatel.

Iseenesest mina ei teeks midagi kuna gaasiküttele investeering tehtud juba. Miks sulle vaja seda puukütet, ega sa tosooja sealt odavamalt saa kui Putini gaasist. Küll saad sealt lisatööd ja ruumid paned kinni kola alla(paisupaak, katel, torustik) parem tee selle asemele veinikelder. Ainuke mõte kui midagi teha siis ahi koos leivaahjuga. Ahi oleks ka elektri äraolekul 100% töötav ja annaks sooja.

Ahju ka ei saa teha, sest majal kaks korrust ja 6 tuba+köök kütta ja sellest ei piisa kõikide ruumide kütmiseks. Mõtlen seda ümberehitust just selle pärast, et gaasi peale ei saa kindalt loota, näiteks (läheb jube kalliks või venelane keerab üldse kinni. Tegelikult gaas juba jaan. 2012 tõusis 15 %). Puid saan kindlasti odavamalt, kui ise viitsin metsa minna ja teha.

Siin kuskil on kütteinseneri arvutus, mille järgi halupuult saadava kWh hind oli suuremgi, kui maagaasist saadava kWh hind. Arvutus oli halupuu müügihinna järgi tehtud ja sisaldas ka süsteemi ehitusmaksumust. Kui oma aega kalliks ei pea või on teist koledal kombel üle, siis võib ju metsategemise ja katlakütmisega tegeleda. Nii ei hakka igavusest lollusi tegema. Vastasel juhul ei oska küll kuidagi selle plaani iva näha.
Suur ahi oleks minu poolest OK - avariikütteks (ei peagi kõik toad päris soojaks saama - avariiolukord ikkagi) ja kodule "südameks" sobib hästi.

Sul ei ole vaja ilmtingimatta keskkütte pliiti või kaminat. Võid täitsa vabalt ilma teha. Pliiti või kaminasse visatud puude jagu soojusenergiat on vaja vähem gaasikatlal kütta.

Tore kui inimesed on rahulolematud ja tahavad omale alternatiive. Tasuks enne ka arvutada, milline oleks tänaste kütusehindadega näiteks puidukatla investeeringu tasuvus. Oma füüsiline panus võib kasvõi arvestamata olla - võta seda kui trenni.
Kui näiteks praegu kulub aastas gaasi 30 000 krooni väärtuses, siis puiduga küttes oleks see summa ca 20 000. Sõltuvalt muidugi puidukatlast. Kasuteguri vähenemine -10% muudab seda numbrit tublisti.
Nende numbrite juures olid aluseks aastane energiavajadus ca 35 MWh/aastas, gaasi hind 7.5 kr/m3, kuiva kasepuidu hind 630 eek/rm ja keskmine kasutegur 86% (puidugaasi katel). Gaasikatla keskmiseks kasuteguriks on võetud 98% (kondensatsioonikatel).
Mis aga tänased hinnad on, ei ole viitsinud otsida.
Nüüd peaks muidugi juba eurodes mõtlema.
IMHO on see uue katla idee mõtetu. Viska parem puid kaminasse ja saad oma kütmisevajaduse seal rahuldatud.

Nüüd on mõttes panna vana keskkütte kamina asemele uus võimsam keskkütte kamin ca. 15 kw+akupaak ja samal ajal jätta ka gaasikatel lisakütteks, mis kütab siis kui akupaak ja kamin ei küta.

Kui suur see akupaak sul muidu plaanitud ?

endal u 140 ruutu maja ja 13 aastat tagasi, kui remonti sai tehtud, siis sai seest üsna tühjaks lõhutud ning on üsna avatud planeeringuga.
Et raha oli tollal vähe, siis sai pandud otseelektriküte - vidinad kõik kokku läksid 10 000 krooni.

Kui elekter veel ka odav oli, siis läks pidevalt 19 000 kWh aastas (kogu elektrikulu) seega ma saa aru, miks räägitakse 150 m2 maja puhul 35 000 kWh suurusest küttekulust?

Praegu plaanin ikkagi alla ühe suure ahju ehitamist.
Põhiline viga mis sai tehtud - oleks pidanud I k põrandasse ikkagi põrandakütte toru sisse valama, mis siis et keskküttesüsteemi jaoks raha tollal polnud. Nüüd seda sinna aretama hakata on valuline...
Sestap olen ka mõelnud, et äkki on tollel kütteliistul miski mõte... ?

Kas oskab keegi kommenteerida õhk-vesi pumbal baseeruvat salvestuskütet. Paks betoonpõrand ja miks mitte ka miski paks salvestav betoonist vahesein maja esimesel korrusel... sobiks näiteks ümbritsema avatud planeeringuga maja esimesel korrusel keskel paiknevat WC/pesuruumikompleksi... külaliste peeretamine ei kostaks kah nii hästi siis seltskonnale ära kui kipsvaheseinte puhul
See vaheseinaplokk võiks olla veel kuidagi soojustatud ja avatavate õhukanalitega...?

Asja juhitavus...? Ühe-kahe päeva ennustatava õhutemperatuuri eelnev sisestamine?

Mina ei panustaks suure inertsiga küttesüsteemi. Sügisel ja kevadel tõsine peavalu - päike välja tuleb, läheb kohe palavaks. Selleks ajaks, kui küttesüsteem päiksele reageerib, on juba hilja ja peaks jälle võimsust tõstma.

Tere
'
Kui maja juurde kuulub ka tükike mesa on halupuidu katlamaja ja akupaak hea lahendus.
Kui tahad küttepliiti paigaldada on võimalik see ka akupaagiga ühendada nii, et gaas alternatiiviks.
Ise tsirkuleerivat süsteemi kahjuks ei kannata ehitada.
Pead enda jaoks välja mõtlema mida sa tahad ja küll torumehed selle välja mõtlevad kuidas seda lahendada.

Edu

"külaliste peeretamine ei kostaks kah nii hästi siis seltskonnale ära kui kipsvaheseinte puhul "

Ütle naisele,et ärgu ostku pidulauale parim enne ärakukkunud asju oleksid edaspidi ühest probleemist kohe prii ).

"See vaheseinaplokk võiks olla veel kuidagi soojustatud ja avatavate õhukanalitega...?"
karta on,et kui selle monstrumi omahinda vaadata,kaldub asi mõttetuste valdkonda.Aga noh elavast fantaasiast on varemgi geniaalseid lahendusi tekkinud .

Üks lahendus oleks pelletikamin kui olete asjast huvitatud siis võtke ühendust.

Taavi
www.pelletikamin.ee
info@pelletikamin.ee
56239816

On sel teemal räägitud kuid kiire kokkuvõte
1. Öine salvestamine nõuaks võimsamat pumpa, kuid see maksab lisaraha ja mitte vähe
2. Põrandaküte toimib üsna edukalt hea salvestajana, olen katseid teinud, tavakülmaga võid põrandat edukalt 8 tundi väljas hoida ja peaaegu ruumi temperatuur ei muutu. Ja kütmata põrandakütte taha lükkamine paneb pumba kohe pöördesse ja imeb kogu küttesüsteemi salvestunud soojuse (radikad-boilerid-akupaak) lühikese ajaga tühjaks.
3. Suurim takistus on öine COP langus. Tänase ilmaga päeval -5, öösel -12, pea COP-id on erinevad ja kogu öise kütmise säästu kaotad langenud COP-iga.

Kui plaanid ikka akupaagi süsteemi siis soojapump osta vähemalt -20 kraadise küttevõimsuse järgi. Siis pole lisakütet vaja, kuid kasutad pumpa ka päeval. Kevad-sügiseks ajaks on sul lisavõimsus olemas. Teiseks vaata võimalikult hea COPiga just -20 kraadi juures. Siis saad võitu ka öisest odavamast elektrist.
Kuna soojuspumpadel on küttevõimsust vähem siis mingit megaakupaaki ära ürita. Seeest on enamusel taimeri funktsioon olemas, et päevaks saad automaatselt välja lülitada.

Kalvis kirjutas:Kuna soojuspumpadel on küttevõimsust vähem siis mingit megaakupaaki ära ürita. Seeest on enamusel taimeri funktsioon olemas, et päevaks saad automaatselt välja lülitada.

Mina oma aruga üritaks soojuspumbaga öise kütte plaanimisel just "megaakupaaki" süsteemi paigaldada. Teatavasti meeldib soojuspumpadele suht leiget vett teha st. mida madalamat tempi peab tegema seda parem COP. Seetõttu pigem näiteks x kwh-se soojatarbe korral akupaagis hommikuks 2000l 50C. vett mitte aga 1000l 70C vett. Veelgi parem kui 3000l 40C. vett.

Huvitav mitu w energiat saab ühest liitrist 70 kraadisest veest kui see jahutada temperatuurile 40 kraadi?


Mis asi too COP on?

Vastuse saad vist siit. http://et.wikipedia.org/wiki/Erisoojus http://en.wikipedia.org/wiki/Specific_heat_capacity
COP - http://en.wikipedia.org/wiki/Coefficient_of_performance

kyveltech kirjutas:Huvitav mitu w energiat saab ühest liitrist 70 kraadisest veest kui see jahutada temperatuurile 40 kraadi?

1 tonni vee tõstmiseks 50C võrra kulub 58 kw. Tee nüüd liitriarvestused ise.


Mis asi too COP on?

COP - inglise keeles politsei.

Veikko kirjutas:

kyveltech kirjutas:Huvitav mitu w energiat saab ühest liitrist 70 kraadisest veest kui see jahutada temperatuurile 40 kraadi?

1 tonni vee tõstmiseks 50C võrra kulub 58 kw. Tee nüüd liitriarvestused ise.


Mis asi too COP on?

COP - inglise keeles politsei.

Kui kW ja kWh omavahel segi aetakse, ega siis ei kipu ka muud teksti tõsiselt võtma...krt teab, kus miskid teised näpukad sisse lastud ja mida tekstiga tegelikult öelda tahetakse....

Nüüd ma ei saanud aru? Kes, mis näpuka sisse lasi ja miks? Ma küsisin seda eelnevat ehk siis watte liitrist selleks et teada kui on näiteks 1m3 70 kraadist vett siis mitu kwh energiat sellest saaks kui see jahutada 50 kraadi peale. Kuna ma ise pidevalt midagi valesti arvutan, siis mõtlesin seda siit küsida. Meil on siin arvutusgeneraatorid, miks ise näha vaeva vale tulemi saamiseks?

kyveltech kirjutas:Nüüd ma ei saanud aru? Kes, mis näpuka sisse lasi ja miks? Ma küsisin seda eelnevat ehk siis watte liitrist selleks et teada kui on näiteks 1m3 70 kraadist vett siis mitu kwh energiat sellest saaks kui see jahutada 50 kraadi peale. Kuna ma ise pidevalt midagi valesti arvutan, siis mõtlesin seda siit küsida. Meil on siin arvutusgeneraatorid, miks ise näha vaeva vale tulemi saamiseks?

1000 m3 vee temperatuuri kukkumisel 70 c pealt 50 c peale on eraldunud 23,2 kw energiat.

Selge!