Ehitusfoorum

Sooviks tellisahju krohvida antiikkrohviga.Kas tasub ise see töö ette võtta või ikka meistrimees tellida?

Kui enda oskustes kahtled, siis telli meistrimees.

Tere.
Esmalt kata pind plaadisegu (näiteks CM-17) kihiga ning sellele pane krohv.

Andres
53267676

Siin oleks ehk hea rohkem teada ahju kohta. Kas näiteks on suuremaid pragusid. Kui on,siis oleks mõtekas need tühjaks ennem kraapida ikkagi ja soojalt täis krohvida saviseguga näiteks.
Plaatimisegu kasutades oleks seda mõtekas tõmmata kammiga, et veel karedamat pinda saavutada. Lihtne oleks ka klaaskiudvõrkku kasutada hoopis, surudes selle märja plaadisegu sisse.
Ukse kõrvale olen ma ise soone kraapind krohvi ja ukse vahele, sest uks paisub nagunii ja segu hakkab hiljem pragunema. Uks on ju pandud kividega tasa ja paisub.Ja kui ahu puutub kokku seinaga, siis sinna oleks ka mõistlik kohe pragu kraapida, sest see tuleb nagunii, aga väga inetult ja sealt kust tahab.
Enne igasugust krohvimist ahi niisutada ja hoida niiskena alguses.

Kas krohvida võib ka nö töötavat pinda või peaks ettevõtmise edasi lükkama ajaks, kui enam ei küta? Kott lubikrohvi ootab seina määrimist endalgi.
Sama küs ahju/pliidi plaatimise kohta. Kuskilt lugesin, et põrandakütte peaks välja lükkama enne plaatimist.

koma2 kirjutas:Kas krohvida võib ka nö töötavat pinda või peaks ettevõtmise edasi lükkama ajaks, kui enam ei küta? Kott lubikrohvi ootab seina määrimist endalgi.
Sama küs ahju/pliidi plaatimise kohta. Kuskilt lugesin, et põrandakütte peaks välja lükkama enne plaatimist.

1. Lükka edasi, kui enam ei küta ja ahi jahtunud.
2. Loetust oled õigesti aru saanud ja nii peaksidki toimima.

koma2 kirjutas:Kas krohvida võib ka nö töötavat pinda või peaks ettevõtmise edasi lükkama ajaks, kui enam ei küta? Kott lubikrohvi ootab seina määrimist endalgi.
Sama küs ahju/pliidi plaatimise kohta. Kuskilt lugesin, et põrandakütte peaks välja lükkama enne plaatimist.

Mehed see on teooria.Praktikas olen krohvinud töötavat ahju ja plaatinud sooja põrandat.Mitte midagi ei ole juhtunud.Muidugi segu peab olema õige.Ahjule võrguga kiudkrohvi segu.Põrandale on põrandakütte jaoks oma segu.

virgor kirjutas: Mehed see on teooria.Praktikas olen krohvinud töötavat ahju ja plaatinud sooja põrandat.Mitte midagi ei ole juhtunud.Muidugi segu peab olema õige.Ahjule võrguga kiudkrohvi segu.Põrandale on põrandakütte jaoks oma segu.

Tore, et midagi ei ole juhtunud, aga kas sa mõelnud oled, miks ei soovitata. Antud juhul on selleks põhjuseks liiga kiirest kuivamisest tekkivad praod ja plaatide võimalik mittekorrektne kinnitumine. Kas sa vastvalminud ahju lubad ka kohe tule alla teha või lased alguses ikka normaalselt natuke aega taheneda?

virgor kirjutas: Mehed see on teooria......Mitte midagi ei ole juhtunud.

Kui sa klientidele teed tööd sellise suhtumisega Kas arvad et oled targem kui kõik tootjad kokku? Pealkiri sobib hästi siia http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... ate-mainet

Tean seda, et osad meistrid krohvivad just sooja ahju, nii, et aurab. Usun, et ju nad niisutavad ikkagi mitu korda päevas, sest ega kuiv segu ei kivistu. Pragudest ei maksa rääkidagi, sest selline kes praguliseks krohvib ahju, see harjutagu esialgu lihtsamatel asjadel. Ma olen ise näiteks lubjasegu niisutanud kaks nädalat peale krohvimist, 3 kuni 5 korda päevas. Lubjasegu kivistub enamvähem paari kuuga ja muutub, siis aastatega aina kõvemaks õhuniiskuse toimel. Ise segan lubjasehu ahjule 40 % ja lisan ka veidike PVA liimi.

Ahju peabki krohvima kuumana.

Põhjuseks see, et kuumana on ahju joonmõõtmed kõige suuremad.

"Ahjude viimistlemine
Vetonit Antiikkrohv sobib ahjude,
kaminate ja korstnate viimistlemiseks. Hea lõpptulemuse saamiseks
tuleb ahju enne viimistlemist kütta
nii, et uutel ahjudel eralduks liigne
niiskus ja taanduks ehituspinged.
Viimistletakse mahajahtunud ja
niisutatud pinda"
http://www.maxit.ee/media/34/fassaad/Ve ... _08-09.pdf

Jõudu tööle, kui pragulist ahjupinda tahad!

Eks Maxit kaitseb oma perset, et kuivamispragusid ei tuleks.
Kui kasvav ahi krohvile praod sisse venitavab siis ütlevad, et "noooh, aga mis Te siis arvasite, et krohv niipalju järgi venib ve"

Nagu ikka, tuleb valida kahest halvast vähem halb.

PS ega võib-olla ei tule ka külma ahju krohvimisel pragusid. Sõltub mitmest asjast

Ma ei ole kunagi küll ahju krohvinud aga eelkõige eelistan tootja juhendit kasutada (kaitsen oma perset ilmselt ) ning seetõttu soovitan ka teistel seda teha.
Lihtloogika ütleb et kui krohv ei suuda ahju soojuspaisumisega kaasa minna siis ei suuda ta ka ahju jahtudes piisavalt kokku tõmbuda. Jääb "rippuma" nagu dieedipidaja kõhunahk.

[quote="rokikas
Kui sa klientidele teed tööd sellise suhtumisega Kas arvad et oled targem kui kõik tootjad kokku? Pealkiri sobib hästi siia http://www.ehitusuudised.ee/article/201 ... ate-mainet[/quote]
Kus ma ennast kõige targemaks pidasin Sinu õnneks tegin isiklikult omale nii ja see sellepärast et oli kiiresti vaja ja mõtlesin ,et proovin Ega tõesti ei pea alati tootja või müüja juttu kuulama.Ole ka julge ja katseta mitte ära tee teisi maha

Pole mõtet jälle kilomeetripikkust vaidlust alustada, kes neid lugeda jõuab...
Asi on lihtsalt sellse, et kas on siiski mõistlik ahju kasutada krohvi kivistumise perjoodil. Arvan, et nädala päevad peale krohvimist võiks rahu ikkagi anda. Ise pooldan ka muidugi seda sooja ahju krohvimist, sest nägin seda isegi ühes Soome reklaamis. Tähtis on ikkagi niiskus säilitada.

Urmas kirjutas:

virgor kirjutas: Mehed see on teooria.Praktikas olen krohvinud töötavat ahju ja plaatinud sooja põrandat.Mitte midagi ei ole juhtunud.Muidugi segu peab olema õige.Ahjule võrguga kiudkrohvi segu.Põrandale on põrandakütte jaoks oma segu.

Tore, et midagi ei ole juhtunud, aga kas sa mõelnud oled, miks ei soovitata. Antud juhul on selleks põhjuseks liiga kiirest kuivamisest tekkivad praod ja plaatide võimalik mittekorrektne kinnitumine. Kas sa vastvalminud ahju lubad ka kohe tule alla teha või lased alguses ikka normaalselt natuke aega taheneda?

Kurat mina pole öelnud ,et ahi ei pea kuivama,Kus sa seda lugesid

Robi 1 kirjutas: Soome reklaamis.

Lisan "reklaami" siiagi http://www.nba.fi/fi/File/131/korjauskortti-14.pdf / http://www.nba.fi/fi/File/1021/vkk14.pdf

Vat selline materjal on alati huvitav! Krohvimisest seal midagi uut ei olnud, aga silma jäi, et poti klambrid olid vähe parema kujuga kui lihtsalt Eestis kasutatavad plekist haagid.
Tänud!

virgor kirjutas:Kurat mina pole öelnud ,et ahi ei pea kuivama,Kus sa seda lugesid

Võiks ju vastata ahju kohe kütmahakkamisele sinu sõnadega: "Mehed see on teooria, et kohe ei või hakata kütma vastvalminud ahju/pliiti.Praktikas olen ...Mitte midagi ei ole juhtunud...."
Millegipärast arvan, et see juhuslikult valitud tootja nõuanne/soovitus toetub praktikale:
"Praktilised nõuanded
Köetavate põrandate plaatimisel on soovitatav enne tööde algust tõsta temperatuur maksimumini, seejärel lülitada küte välja ning 1-3 ööpäeva pärast võib paigaldada plaadid..."
Allikas http://www.maxit.ee/media/34/plaatimism ... _03_08.pdf
Sellise sisuga soovitused on ka teiste põrandasegude tootjate tootejuhendis, ei viitsinud kõiki välja otsida.
Antiikkrohvi kohta andis viite juba Rokikas.
Vältimaks Koma2 poolt hilisemaid küsimusi, et mida ma valesti tegin, siis võiks esialgu ikka soovitada tal järgida tootejuhendeid, mitte ühekordset näidet praktikast.

virgor kirjutas:Ega tõesti ei pea alati tootja või müüja juttu kuulama.Ole ka julge ja katseta mitte ära tee teisi maha

Selles sul on õigus, et vahest peab julge ka olema. Mul endal köögitasapinna tagused seinaplaadid seisavad kinni vanade akrüüli ja silikooni jääkide najal, aga ma ei hakka kohe hõiskama, et plaatimissegud on teooria ja praktikas olen plaatinud ....-ga. Ei ole need plaadid viie aasta jooksul alla kukkunud ja loodan, et ei kuku kah. Kas saadame teooria pikalt ja võtame üldtunnustatud praktikaks?
Mida sa arvaks müüjast, kes oma praktikale toetudes poes soovitaks ostajatele sellist meetodit plaatide kinnitamiseks? Midagi pole juhtunud ju. Julge müüja või tuleks ta kohe vallandada?

Mina krohvisin oma ahju külmast peast.
Alumiseks kattekihiks kuumakindel plaadisegu, sinna sisse armeerimisvõrk ning silusin metallsilutiga ära, et võrgumustrit näha ei jääks. Liiga palju ja tugevalt siluda ei soovita, teeb võrgukiud "karvaseks". Kuivanud ahju käisin õrnalt pahtlilabidaga üle. Seejärel pintseldasin Caparolist ostetud mineraalkrohviga üle. Siiani pole mõranemist täheldanud.

Ega hästi tehtud ahjul ei tulegi pragusid ( on muidugi erandeid ja erinevad tellised võivad alati erinevalt käituda), sest ahi paisub suht ühtlaselt kui kuumemates kohtades teha seinad paksemad ja isoleerida kuumem sisu, külmast väliseinast.
Soojalt tasuks, aga krohvida just sellist ahju, milles olid juba väikesed praod. Vähemalt pikaajalised kogemused näitavad, et sellest on kasu ja praod enam tagasi ei pruugi tulla või jäävad suht märkamatuks ( kui just ahju sees väga suuri vigu ei ole tehtud igasugu valede võlvidega või raua väärtarvitamine).

Ma küsiks selle sooja/külma vaidluse peale hoopis teisema küsimuse.
Viidatud on siin igasugustele instruktsioonidele ja soovitatakse anda kivistumisaega enne kütmist. Mida aga teevad tehased. Paneel valatakse valmis ja lükatakse ahju. Hommikul võetakse "küpse" paneel ja saadetakse objektile. Eks need segud on ju kõik vähem või rohkem tsemendi paasil ja kivistumise protsessi nõuavd kõik. Kas see kuumus siis kivistamise kohe ära rikub?
Niiskuse puudumine rikub kivistumist, sellega olen nõus.

Olen külastand betoonitehast kus tehti paneele ja seal räägiti just seda, et kuumus soodustab kivistumise kiirust. Ainult, et jah, niiskus ei tohi kuskile kaduda ja kivistumiseks vajab ka õhku.

motamees kirjutas:Ma küsiks selle sooja/külma vaidluse peale hoopis teisema küsimuse.
Viidatud on siin igasugustele instruktsioonidele ja soovitatakse anda kivistumisaega enne kütmist. Mida aga teevad tehased. Paneel valatakse valmis ja lükatakse ahju. Hommikul võetakse "küpse" paneel ja saadetakse objektile. Eks need segud on ju kõik vähem või rohkem tsemendi paasil ja kivistumise protsessi nõuavd kõik. Kas see kuumus siis kivistamise kohe ära rikub?
Niiskuse puudumine rikub kivistumist, sellega olen nõus.

Tere! Ei tea kuidas täna, aga "vanalajal" mu mälu järgi paneelid tõsteti küll peale valu koos vormiga nö. ahju, suleti see ahi pealt hiigelsuure kaanega ja sisse lasti kuum aur. Tehastes olid need ahjud osalt tsehhis sees, osalt õues. Seda mäletan ka, et ei laetud masinatele värskelt vormist võetud betoontooteid, oli ikka järelvalve ja OTK tempel ja muud andmed, pidid betoontoodetel siiski peale olema löödud.
Kindlasti ei väljastatud tehasest nö. tooreid tooteid nagu paneelid, sillused, talad - Ok ehk mõned FBS plokid v. muud säärast. Andres