Ehitusfoorum

Tere

Vaja valida uuele majale küttesüsteem ja olen lõhkise küna ees.
Maja 2 korruseline, kokku 130m2, puitkarkass, kubatuurilt väike.
1 korruse põrandas 15cm penoplasti ja 20mm küttetorud, seinas 25cm Paroc kivivilla.
2 korrusel on hetkel 22mm OSB, kaldlagedes 30cm kivivilla, pennide vahel 40cm
1 korrusel õhkküttekamin.

Kuna katlaruumis korstent ei ole, siis jääb üle elektriküte.
Hetkel laual 2 pakkumist:
Starleveli elektrikatel (9kw katel, pumbad, põrandakollektor, 150l boiler, paigaldus) ca 2000€
Maasoojuspump (Junkers TM 90-1, pumbad, põrandakollektor, maakollektor, paigaldus) ca 9000€

Kuna maja on väike, siis kas maasoojuspump üldse tasub ennast ära?
Kas teisele korrusele panna põrandaküte või radiaatorid?
Kas mõelda hoopis võimsa õhksoojuspumba peale ning märgadesse ruumidesse paigaldada elektriküte, kuid kas eluruumides siis põrand külmaks ei jää?

Sul on ka varian panna veesärgiga pelletkamin.
Näiteks midagi sellist http://www.lanordica-extraflame.com/en/ ... idro_p8954

Sander Rõõmus kirjutas:Sul on ka varian panna veesärgiga pelletkamin.
Näiteks midagi sellist http://www.lanordica-extraflame.com/en/ ... idro_p8954

Kuule kaminamüüja,lase esmalt oma kaupa vähemalt 50 aga veel parem kogunisti 70% alla,alles siis tasub asja üldse kaaluma hakata.
Kena jõulu kõigile.

koduehitaja kirjutas:Vaja valida uuele majale küttesüsteem

Kuna tegemist on uue majaga, siis on sellel eeldatavasti ka projekt olemas - milline on porjektiokohane aastane kütte-energai vajadus?

koduehitaja kirjutas:Kuna katlaruumis korstent ei ole,

Miks ei ole katlaruumis korstent
Kas gaasitrass jääb kaugele?

koduehitaja kirjutas:Hetkel laual 2 pakkumist:
Starleveli elektrikatel (9kw katel, pumbad, põrandakollektor, 150l boiler, paigaldus) ca 2000€
Maasoojuspump (Junkers TM 90-1, pumbad, põrandakollektor, maakollektor, paigaldus) ca 9000€
...
Kas mõelda hoopis võimsa õhksoojuspumba peale ning märgadesse ruumidesse paigaldada elektriküte,...?

Maasoojuspump.

madis64 kirjutas:

koduehitaja kirjutas:Hetkel laual 2 pakkumist:
Starleveli elektrikatel (9kw katel, pumbad, põrandakollektor, 150l boiler, paigaldus) ca 2000€
Maasoojuspump (Junkers TM 90-1, pumbad, põrandakollektor, maakollektor, paigaldus) ca 9000€
...

Maasoojuspump.

Miks? Kui pikaks prognoosid 7000 € lisainvesteeringu tasuvusaega.

Projekti valmis 2007. Seal ei ole sõnagi kütte energia vajadusest.
Projektis on küttesüsteemiks elektrikatel ja õhkkütte kamin. Kuna 2007 olid maasoojuspumbad üle mõistuse kallid, siis seda üldse ei kaalunudki. Nüüd on ajad muutunud.
Kuna ehitan laenuga siis 7000€ 20a peale läheb mulle iga kuu maksma ca 40€. Kas kompressor ja maakollektor üldse peab selle aja vastu?
Palju võib maasoojuspumba küttearve võrreldes elektrikatlaga soodsam tulla? Tutvusringkonnas kurdavad maasoojuspumba omanikud suurte arvete üle (150m2 külmadel aegadel ca 120 - 150€) samas elektrikatla omanikud väidavad elektrikuluks olevat maksimaalselt 17-200€ 140m2. Kummalisel kombel on paljudel maasoojuspumba omanikel vabanduseks kas kehv soojustus või on ehitus pooleliolev. Tundub, kui ostad kalli pumba, siis tavaliselt jääb raha puudu elamu valmis ehitamiseks.

2000 euri elektriküttele ja 7000 euri soojustusele lisaks siis maaküttest hind kindlasti odavam 20 aasta jooksul. Kindlasti hakkavad need maakütted 10 aasta pärast väsima ja vajavad uusi kompressoreid jne.

Kui oled väga "roheline" ja hoolid,et jääkarud ka " 2000 asta pärast hülgeid kütiks",pane maaküte.Kui nii "roheline" ei ole,kuluta tõepoolest see raha soojustusele ja oled igaljuhul perspektiivis rohkem omadega mäel,kui selle maaküttega.
Meil gaasiküte,seinas 20cm kivivilla ja põrandaaluseid ei tea üldse,kas ja mis seal on,ruute 150 ja küttearved üle 190euro pole läinud,samas toas ca 24 C. all põrandaküte,üleval radikad.
Kahel tuttaval on maaküte,esimene aasta,kui pandi oli üks neist küll pidevalt hädas,kuna see end pidevalt välja lülitas,lõi mingi veateate ette ( kui õigesti asjast aru sain),teine millegipärast enam ka väga ei kiida seda ,pigem üritab teisele teemale juttu viia-milleks ,ei kujuta hästi ette ja ega taha sõpru väga ebameeldivate teemadega tüüdeata ka.Igaljuhul,meil on alati soojem olnud,kuna ütlevad "küll on teil palav",kui külla on tulnud.

Katlaruumi moodulkorstna paigaldus pole küll nüüd mingi probleem. See laotakse sulle väga kiiresti ära ja ka üsna okey hinnaga.

rokikas kirjutas:Miks? Kui pikaks prognoosid 7000 € lisainvesteeringu tasuvusaega.

Miks - otse-elektriküte tundub mõistlik ainult juhul kui kasutatakse ainult elektriŕadiaatoreid s.t. puuduvad investeeringud torustikku, katlamajja jne.

Tasuvusaega ei oska prognoosida kuna pole teada maja soojavajadus.

Lisaks maasoojuspumbale saab panna õhksoojuspumpasi. On palju odavamad, kuigi mõned kiiksud on ka neil.

Veikko kirjutas:2000 euri elektriküttele ja 7000 euri soojustusele lisaks

Sooviks näib ju olevat vältida 7 kEUR-i investeerimist.

madis64 kirjutas:otse-elektriküte tundub mõistlik ainult juhul kui kasutatakse ainult elektriŕadiaatoreid s.t. puuduvad investeeringud torustikku, katlamajja jne.

Kui ma omale ehitaks siis just kindlasti paigaldaks torustiku/radikad/jne. Annab hiljem suurema valiku/muudatusvabaduse.

madis64 kirjutas:Tasuvusaega ei oska prognoosida kuna pole teada maja soojavajadus.

"Mõttemängude" harrastamiseks oletaks et küttekulu näiteks 100 kwh/m2./a. Ei ole väga palju ega ka eriti vähe. Selline "harju keskmine" vist. 130 m2. * 100 kwh = 13000 kwh. aastas soojust. Maasoojuspumba COP 3 ehk nii et kas 13000 kwh otseelektrit või ~4333 kwh "maakütteelektrit". Aastane võit nii ~8666 kwh. Palju me elektri hinnaks arvestame?

madis64 kirjutas:

Veikko kirjutas:2000 euri elektriküttele ja 7000 euri soojustusele lisaks

Sooviks näib ju olevat vältida 7 kEUR-i investeerimist.

Kuid see ei ole mitte kuidagi võimalik ilma rahata saada - soodne küttesüsteem, olematud arved jne.

Energia.ee lehe järgi 18 000 kwh aastas maksab 1600 euri. Maksta kuus 130 euri küttele ei ole eramajas küll nüüd väga kallis kuluartikkel.

Kas see 18000 kwh sisaldab ka olmeelektrit? Või 13000 kwh kütet + 5000 kwh olmet? Kui nii siis 4333 kwh kütet + 5000 kwh olmet oleks ju veel parem. Miks mitte iga aasta ~8666 kwh energiat säästa.
Kui võtame elektri hinnaks 0.1 €/kwh (hetkel pigem 0.8-0.9 €/kwh. aga eks see tõuseb pea) siis aastane sääst maaküttega 8666*0.1 = 866 €.
Maakütte paigalduse lisakulu 7000 € / 866 € = ~8 aastat on tasuvusaeg selle elektri hinnaga. Siis hakkaks juba säästma võrreldes otseelektriküttega. Kui elektrihind tõuseb tunduvalt siis loomulikult varem. Kui maakütte pumbal mõni tõsisem (kallim) rike peaks tekkima peale garantiiaega .....
Või siiski paigaldada korsten ja näiteks pelleti katel? Maaküttest tunduvalt odavam paigaldada ning saadava soojuse hind pole samuti hull vähemalt hetkel?

koduehitaja kirjutas: Kas mõelda hoopis võimsa õhksoojuspumba peale ning märgadesse ruumidesse paigaldada elektriküte, kuid kas eluruumides siis põrand külmaks ei jää?

Kui tuleb sund vent aga see veel valmis ehitatud ei ole siis võid ka sedatüüpi seadmete kasutamist kaaluda http://www.fsk.ee/pages/et/ohksoojuspum ... udelid.php
Kui põrandad soojustatud siis ei jää need kuigivõrd külmaks. Aga eks kõik on suhteline ning paljuski maitseasi.

rokikas kirjutas:Kui võtame elektri hinnaks 0.1 €/kwh (hetkel pigem 0.8-0.9 €/kwh. aga eks see tõuseb pea) siis aastane sääst maaküttega 8666*0.1 = 866 €.
Maakütte paigalduse lisakulu 7000 € / 866 € = ~8 aastat on tasuvusaeg selle elektri hinnaga. Siis hakkaks juba säästma võrreldes otseelektriküttega.

Rehkendus tundub õiges suurusjärgus olevat - kui aastas säästaks 8000 kWh elektrit ning elektri hind (lähtehinnaks 0,09 EUR/kWh) tõuseks igal aastal 3% (aga elektri vabaturg on ju lähenemas, mis vaevalt nii tagasihoidliku tõusuga piirdub), siis tabelarvutus näitab, et 9 aastaga on sääst ca 7,5 kEUR.

Asjal tundub ikkagi jumet olevat.

madis64 kirjutas:... tabelarvutus näitab, et 9 aastaga on sääst ca 7,5 kEUR.

Asjal tundub ikkagi jumet olevat.

Ei pruugi küll nii olla, aga kas paljud kommenteerijad ei ole mitte arvanud, et ca 10 aastaga hakkavad need kompressorid ja muud vidinad füüsiliselt ja moraalselt vananema? See on vist nagu autodega- praegu ostad uue, igavesti ökonoomse jne, aga 10 aasta pärast, võrreldes uute mudelitega on tohutu bensuõgard ja hakkab vaikselt üha rohkem tagavaraosi nõudma, kuigi sellega võiks vabalt veel oma 10 aastakest ja rohkem ringi kimada. Lihtsalt hommikune väike uitmõtteke.

Eks selle tehnika füüsilise vastupidavusega ole selline tume lugu jah. Maasoojuspumbal neid vidinaid ikka tunduvalt rohkem mis kooleda võivad ning sellega tasuvusaega pikendavad. Elektrikatlal ...vidinaid minimaalselt ja kõik kokku maksab ~600 € http://www.starlevel.ee/public/files/Hi ... katlad.pdf
Moraalne vananemine Tahame või ei aga peame siiski täna ja tänaste teadmistega/tehnoloogiaga valiku tegema.

Lihtsam ja lollikindel võimas ja kvaliteetne õhksoojuspump(majale vähemalt 200 m2, siis on tootlik) ja elektriradiaatorid. Õhksoojuspump tuleb panna nii, et esimesele ja teisele korrusele saaks soe liikuda. Kuna soojuspup toodaks suurema osa soojust ära siis toa radikad ainult toetaks natuke kalli elektriga. Suvel vastupidi jahutus ka olemasd. Selle süsteemiga puudub täielikult oma töövajadus. Jäävad ära katla, korstnapühkimised, katlamaja väljaehitamine, puukuurid jne.

Kui ikka plaanid maasoojuspumbaga, tuleks kogu maja selle peale panna. Tasuvusaeg tuleb lühem. Poes on väga odava hinnaga müüa puhureid ja õliradiaatoreid, mida saaksid vajadusel alati juurde lisada kui soojuspump ei jäksa mingil põhjusel.
Kui aastane sääst oleks 8000 krooni siis see on ühe õhksoojuspumba hind ja tasuvusaeg alla 5 aasta on küttesüsteemidel väga hea näitaja.

Kalvis kirjutas:Kui ikka plaanid maasoojuspumbaga, tuleks kogu maja selle peale panna. Tasuvusaeg tuleb lühem. Poes on väga odava hinnaga müüa puhureid ja õliradiaatoreid, mida saaksid vajadusel alati juurde lisada kui soojuspump ei jäksa mingil põhjusel.
Kui aastane sääst oleks 8000 krooni siis see on ühe õhksoojuspumba hind ja tasuvusaeg alla 5 aasta on küttesüsteemidel väga hea näitaja.

Maasoojuspumbale ei ole küll vaja lisaks elektriradiaatoreid ja puhureid panna, need ikka pannakse õhksoojuspumpale kui see suurte külmadega jõuetum.

Tegelikult oli mõeldud mu kommentaar, et ei ole vaja ehitada maasoojuspumbale paralleelselt elektrikütet ega isegi mitte ehitada osaliselt. Viimane lause oli mõeldud, kui inimene kahtleb siis jõuab ta alati neid hiljem lisada. Ise arvan, et seda vajadust tal ei tekigi.

Junkers TM 90-1 sisaldab varuküttena tenni , mis on samaväärne elektrikatlaga.
Samuti on olemas paak 185 l. jne. See asi kokku on hinnaga 5800.-EUR.
Seega küsitakse torustiku vedamise ning maakontuuri eert 3200.- EUR.

Kui panna nt eeltoodud maasoojuspump siis tõesti kaotavad kõik need 2000.- maksvad elektrikütte osad mõtte. Seega on algataja küsimus kas 7000.- lisaks investeerides on maasoojuspump mõistlik.

Arvan et mõistlik oleks osta 3800.- kallimalt maasoojuspump ja ise maakollektor paigaldada.
Oletame et maakollektori paigaldus on 1000.- , siis on hinnavahe 4800.-
Maasoojuspumba lisainvesteeringu tasuvus 4800/800 = 6 a.

Mis puutub naabritesse ,kes maasoojuspumbast kasu ei saa ;
Praegugi on käes pakkumised kus samale kliendile on üks firma pakkunud 200 m2 majale 500 m kontuuri ja teine 40 tk spiraalkollektorit. Arvata võib kelle pakkumine on soodsam ja kellel parem.

Elektrikütte ja maasoojuspumba vahele jäävad veel õhksoojuspump (lisa 1000-1500 EUR 6...9 kW) ja õhk-vesi soojuspump (lisa 2000 EUR 9 kW).

See 8666 kWh kokkuhoidu aastas on reaalne kuid hea maakontuuriga on COP 3 vist maasoojuspumbale tänaseks päevaks ajalugu ja hea vaid majandusarvutustes.