Ehitusfoorum

Plaan on 30cm paksune ja tuhaploki laadesest materjalist tehtud välissein katta seest poolt selliselt:
Isoveri tuuletõkkeplaat, kipsplaadi karkass, selle vahele 5cm kivivilla. Peale 2 kordne kipslaat.
Avaldage arvamust, kas selline idee võiks olla ehitisele ohutu ja mõistlik?
Välisseinte soojustamist seestpoolt ei soovitada, sellepärast paksemalt ei tahaks teha, samas kipsplaadi karkassi vahele nagunii võiks midagi panna, et lausa trummina ei kõmiseks.
Väljast soojustamist majale tehtud ei ole.

Ei ole seest soojustamine ohutu ega mõistlik. Kooliraha on pärast valus maksta kui seenekorjamise aeg käes.
Vaata www.isover.ee näiteks villaga väljast soojustamise võtteid. Võid kasutada ka vahtplastist krohvisüsteeme (vahtplast+krohv välisseina)

on kellelgi konkreetseid näiteid tuua kas ja kuidas selline seestpoolt narva ploki villaga vooderdamine kastepunkti soojustuse ja ploki vahele nihutab?

Oma kogemus. Maal on köetav juurdeehitus (katlaruum, värkstuba) laotud Narva plokist lapiti 30cm. Välisviimistlus lubikrohv. Kunagi kaetud seest kipsplaadiga, mille all on puitkarkassil 5cm mineraalvill. Kipsi all polnud kilet ega muud aurutõket.
Novembris kakkusime tõstetava värava paigaldamiseks osa seina ja kipsvoodrit maha. Nüüd selle kastepunkti jutu järgi oleks pidanud vill olema läbi vettinud ja karkassi vahe hallitust täis. No ma ei tea - täiesti kuiv oli.
Ainus koht kus hallitus kipsi purenud oli, olid aknapaled kus "soojustuseks" on legendaarne viisnurga isolatsioonplaat.

Ja ruumides on elutoimeline õhuniiskus täiesti olemas, kuivavad riideid, vaaritatakse jms. Ainus vent käib läbi katla korstna.

Nojah... üldiselt ma tean, et seestpoolt soojustamine vale on, kuid tegemist on kortermajaga, mille suhtes ei ole esialgu lootust välist soojustuskihti saada. On veel erinevaid muid variante, nagu SPU plaadid ja mingid teised poolsulundiga Soome plaadid, mis toimivad ka aurutõkkena. See nõuaks juba sundventilatsiooni ja spets lähenemist, et niiskus kuskilt läbi ei läheks. Lisaks on nad kallid ka.
Mingis mõttes hingavam materjal tunduks turvalisem.
Eks igasugune seest soojustamine nihutab niiskuspunkti, samas arvestada tuleb ka aastase tsükliga, et kui seal talvel on külmem ja niiskem aeg, siis suvi peaks seina ära kuivatama. Samas jälle talvised sulamised ja külmumised ehk ei ole ka materjalile head, kui sisse kondenseerunud vesi külmudes midagi lõhki hakkab ajama. Õnneks tuhaplokk on natuke sooja pidavam kivi, kui mõni teine.

maalt aga hobust pole kirjutas: Novembris kakkusime tõstetava värava paigaldamiseks osa seina ja kipsvoodrit maha. Nüüd selle kastepunkti jutu järgi oleks pidanud vill olema läbi vettinud ja karkassi vahe hallitust täis. No ma ei tea - täiesti kuiv oli.

Kiire arvutus näitab sellise konstrui jaoks 0,7l vee kondenseerumist
kütmisperioodil ruutmeetri kohta, samas kuni 2,2l vee aurumist suvel.
Novembriks ei ole sinna seina suurt midagi veel jõudnud pidama jääda.

See kolm klaasi vett kaob tuhaplokki ka kevadeks suht nähtamatult.

See jutt ei ole kindlasti siin teemaalgataja julgustuseks seestpoolt
soojustama hakata. konkreetsele konstruktsioonile tuleks teha konkreetne
arvutus ja siis hinnata olukorda ja valikuid.

meelvi kirjutas:See nõuaks juba sundventilatsiooni ja spets lähenemist

Miks "kips seina ja elu ilus" lahendus ei nõua sundventi ja arukat lähenemist?

Eeldan siinjuures, et eesmärgiks on töötav süsteem ja tõsine soov.

Miks ka mitte, ega sundventilatsioonis midagi halba ei näegi, sest ega kips ka just kõige paremini ei hinga. Korteris on ahjuküte, mis peaks ka niiskust reguleerima.

vist oli kuskil alar piirfeldi artiklis, kus oli toodud näide, et kui pliidil läheb pannkook kõrbema, kas siis jäädakse ka lootma seina hingamisele või tehakse aken lahti.

Sattus täna üks sait teele ette.
http://www.u-wert.net/

Tundub, et see hakkab asendama mu senist
tabelarvutuses tehtud niiskusrežiimi ennustit.

Indrek Rebane kirjutas:Sattus täna üks sait teele ette.
http://www.u-wert.net/

Tundub, et see hakkab asendama mu senist
tabelarvutuses tehtud niiskusrežiimi ennustit.

Mis tolku sellest tabelist, kui seal nii mõndagi meil kasutatud materjali võrdluseks ei ole.

Ah et kui kõiki maailma materjale sealt ei leia siis järelikult mõtetu tabel.
Millest sa täpsemalt puudust tunned? Kui väga tahta siis saab ka sealsete materjalide "näitajaid" muuta e. muuta sind huvitavaks materjaliks.