Ehitusfoorum

Tere.
Mure on selline ,et toas on pigi hais ja katel ei tõmba. Katla alumise ukse küljes on tõmbeõhu regulaarglapp.Seda saab avada umbes sentimeetri jägu, vahel ei saa sedagi. Hakkab kohe ülevalt pliidirõngaste vahelt suitsu ajama. Katlaks on Kalvis b4. Elan kahekortses majas, teisel korrusel. Korstna pikkus on u 7m. Enne mind on tehtud korsten katuselt pikemaks(2m) ja laiemaks (tellistest). Laiemaks tehtud paar senti.Keltrisse on tehtu tahma luuk. Sealt proovisin panin ajalehe põlema ja tõmbas nii, et mühises vaat, et tõmbab lehe korstnasse.Olen proovind mütsi panna aga ei aita.
Oskab keegi õelda kas tõesti on viga selles, et korsten on laiemaks tehtud? Äkki aitab korstna tõmbe ventilaator?

kustpoolt see korsten laiemaks on tehtud, seest või väljast (või siis mõlemalt poolt)? loogika ütleb et seest vist.

uudo kirjutas:kustpoolt see korsten laiemaks on tehtud, seest või väljast (või siis mõlemalt poolt)? loogika ütleb et seest vist.

Seestpolt. Kivid on teistpidi laotud kui altpoolt.

nagu ma aru olen saanud, siis siin foorumis on pasunakujulised korstnaotsad põlu all, seega kui rahakotis krõbisevat on, lapi uus korstnaots. kui odavamalt läbi saada, peaks mingi koonilise toru sinna sisse aretama, kuigi ma ei tea kas ja kuidas see tehniliselt võimalik on.

Tasuks korstnapühkija kûlla kutsuda. Mine tea, palju ja kuhu seda segu korstna juurdeehitamisel korstnasse kukkus. Las pûhkija puhastab ja vaatab asja ûle

Kui oled kindel, et keldris lõõr mis mühinal tõmbab on sinu lõõr siis eelnevate soovituste järgi uut korstent pole mõtet tegema hakata. Otsi viga vahemikust katlast korstna lõõrini.

Päevast.
Kenaon ka vaadata kas tahma puhastus luuk,seal korstna alumises otsasikka kinni on.
On ka juhuseid olnud kus tuleb lihtsalt see avaus kinni panna.))
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Kui teed ava lahti ja ajab sisse tähendab ju seda,etannad rohkem õhku,tuli muutub intevsiivsemaks ja ei mahu enam korstnast valja see suits.Kusagil on kitsas koht või takistus.Muidugi ei ole sa öelnud ka korstna lõõri mõõtu.Tavaliselt need valmis asjad ajavad vähe sisse.
www.hot.ee/kaminad

Opa kirjutas:Tasuks korstnapühkija kûlla kutsuda. Mine tea, palju ja kuhu seda segu korstna juurdeehitamisel korstnasse kukkus. Las pûhkija puhastab ja vaatab asja ûle

Lampiga vaatades on kõik Ok ja korstna hari läheb ilusti läbi.

meelisvaiksaar kirjutas:Päevast.
Kenaon ka vaadata kas tahma puhastus luuk,seal korstna alumises otsasikka kinni on.
On ka juhuseid olnud kus tuleb lihtsalt see avaus kinni panna.))
Lugupidamisega Meelis Vaiksaar

Luuk tundub ikka ilusti kinni olevat.

virgor kirjutas:Kui teed ava lahti ja ajab sisse tähendab ju seda,etannad rohkem õhku,tuli muutub intevsiivsemaks ja ei mahu enam korstnast valja see suits.Kusagil on kitsas koht või takistus.Muidugi ei ole sa öelnud ka korstna lõõri mõõtu.Tavaliselt need valmis asjad ajavad vähe sisse.
http://www.hot.ee/kaminad

Hari läheb ilusti läbi ainult sealt kus kitsamaks läheb takistab korraks.
Mõõtsin ära lõõri 10x10 cm ja see osa mis on laiemaks tehtud on kuskil 16x16 cm.

Tee uus korsten.

Oota nüüd, korstnalõõr on alt 10x10 ja ülevalt 17x17?

Pole ju midagi oodata. Selles olukorras, sellise küttekehaga, tuleks nati avaram ja kiiremini soojenev korstnalõõr ehitada. Vähemalt teisest korrusest alates. Viimase arvamuse eest vast radikaalide käest saan aga elu on selline... Muidugi võib suitsu välja imeda ja korsten hakkab hästi tööle, kui 350 kraadi sinna sisse lased , siis nagu unustab oma kitsa ristlõike ära.
On suuremaidki katlaid sellise lõõri taga ja sellest teen sihukesed järeldused.

taastaja kirjutas:Pole ju midagi oodata. Selles olukorras, sellise küttekehaga, tuleks nati avaram ja kiiremini soojenev korstnalõõr ehitada. Vähemalt teisest korrusest alates. Viimase arvamuse eest vast radikaalide käest saan aga elu on selline... Muidugi võib suitsu välja imeda ja korsten hakkab hästi tööle, kui 350 kraadi sinna sisse lased , siis nagu unustab oma kitsa ristlõike ära.
On suuremaidki katlaid sellise lõõri taga ja sellest teen sihukesed järeldused.

Täna sai siis laiem osa maha lõhutud. Sai pandud nati vanasse ja uute lõõri toru 10cm läbimõõduga ja katuselt alates nii palju kui sai toppisin villa vahele ja ladusin kivid ümber. Präägast tundub, et asi läks paremaks. Ahi hakkas kohe mühisema kui alt lahti teen. Sai pandud sink toru. Oskab keegi õelda mis toru oleks kõige parem ja peaks vastu seal?

On kahte liiki just korstnatoru - happekindel teras ja roostevaba. Viimane on veidi kallim, kuid ikkagi soovitan just seda, sest on peaaegu "igavene"

Kalvis kirjutas:... roostevaba.... sest on peaaegu "igavene"

Ehk oskab kasutaja Stupiduser täpsemalt seletada, mis roostevaba terasega juhtub. Igastahes pole peale suurt kuumutamist selle struktuur enam mette teps endine. Ja "igavene" toru saab otsa kiiremini, kui arvata oskame.

Eks see tsink pea ka mõne aja vastu. Olen neid isegi lõõridesse toppinud ja vaadanud, mis saab? Ja topelt seintega zn torudest, sees soojustus, korstnale sooje lõõripikendusi teinud. Kui aga tellid selle kuskilt, siis mõtekam paremast metallist see teha lasta. Vähemalt lõõrisisene osa. Mul endal on olnud suva, sest on olemas võimalus keerata kohe uue toru, kui vana otsab annab.

Kas ka korstendele mõeldud roostevaba teras? Saanud nii kivisütt, kusjuures kondentsi on jooksnud ka lahinal, kui punaseks kuumutamist ja seni pole midagi juhtunud, kuid silmaringi laiendamise huvides las seletab.

Kalvis kirjutas:Kas ka korstendele mõeldud roostevaba teras? ...

Enamus metalle muudab üle 700kraadi juures oma struktuuri.
Roostevabast tehtud autosumbutid võtavad kümnekonna aasta pärast juba magnetit külge ja lõpuks roostetavad ka augud sisse. Seal aga ei lähe toru kunagi punaseks, aga struktuur ikkagi muutub.
Metallkorstna üks nõue ongi, et peale korstnapõlengut tuleb teha ekspertiis sisetorule. Vajadusel vahetada.

Kalvis kirjutas:On kahte liiki just korstnatoru - happekindel teras ja roostevaba. Viimane on veidi kallim, kuid ikkagi soovitan just seda, sest on peaaegu "igavene"

Tavaliselt happekindel teras tavalisest roostevabast ikka jupi jagu kallim on (seal muule heale paremale lisaks veel molübdeeni näpuotsaga sisse visatud) - vt. näiteks Dahl-i hindasid:

http://www.dahl.ee/index.php?orderby=pr ... tstart=260

- oled sa ikka päris kindel, et korstnamüüjatel õnnestub kohalikele pärismaalastele roostevaba toru happekindlast kallimana maha parseldada?

motamees kirjutas:Roostevabast tehtud autosumbutid võtavad kümnekonna aasta pärast juba magnetit külge

Ferriitsed roostevabad terased võtavad magnetit külge lausa valtsimisliinilt tulles - ei peagi kümmet aastat ootama

http://www.mceproducts.com/knowledge-ba ... .asp?id=18

Seni on korstnafirmad oma roostevaba terast kallimalt müünud kui happekindlat. Väidetavalt nende jutu järgi peab nende roostevaba teras kauem vastu kui happekindel.
Igatahes ühel vanal mossel oli nõuka ajast poolenisti roostevaba summuti all. Muud osa vahetati ikka kaks korda eluaja jooksul ära, roostevaba osa läks ideaalkorras koos ära ussitanud mossega emexisse.

madis64 kirjutas:Ferriitsed roostevabad terased võtavad magnetit külge lausa valtsimisliinilt tulles - ei peagi kümmet aastat ootama ...

Ma räägin ikke neist sumbutitest, millele algul magnet külge ei hakanud. Oma käega proovitud asjad.
Aga sumbutid on ainult näiteks toodud metallide muutuvatest omadustest.

Kalvis kirjutas:Seni on korstnafirmad oma roostevaba terast kallimalt müünud kui happekindlat. Väidetavalt nende jutu järgi peab nende roostevaba teras kauem vastu kui happekindel.

Täitsa huvitav äri - müüa ca 30% odavamast materjalist (vähem legeerivaid elemente sisaldavast terasest) kaupa kallimalt seletades, et see peab kauem vastu - kas neil mingi tõendus sellele jutule ka leidub?