Palju küsimusi talumaja renoveerimise kohta.

[rbr]

Tere kõigile siinse foorumi kasutajatele.
Nimelt on kevadel plaanis hakata renoveerima 40-dal valminud palkmaja.Maja saab uue eterniitkatuse,soojustuse+voodrilauad,taastatud aknad,uus veranda ja trepp.Töö teostaks ise paari sõbra abiga.Aga kõik see on tekitanud väga palju küsimusi.
Katusega on asi selge,kes-kus-miks ja kuhu.Paneme siis ülejäänud ritta.
1) Välisvooder,millega kohe mitu küsimust.Esimene asi roovitus,kuna plaanis panna 100mm vill,siis oli mõte kasutada 50*75 materjali,aga mis sammuga see panna?Kas 60cm või 120?Roovile kinnitub ka tuuletõke ja hiljem 3 rida lauda,et kinnitada püstvooder.Omale tundub 60cm samm mõistlikum,kuna 3 rida lauda saaks tihedamalt kinnitatud ja seega ka voodrilaud paremini püsima + paigaldusel vedrutamist vähem.
Närilisetõke,mis see on kuidas seda paigaldada?Ma võin eksida aga paigaldatakse vist koos voodriga.
Leidsin ka hea joonise http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10829ee/k12.jpg kuid selle kohta küsimus,kas seda tuuletõkkel ülalt-alla asetsevat lauda on vaja?Kuna on plaanis 150mm laia lauda kasutada,siis alumiste laudade vahe jääb 100mm,mis peaks ju piisava tuulutuse tagama.
Kas on mõtet teha 150mm hööveldamata laiale lauale freesiga laua tahakülge 2 soont nagu voodri ja põrandalaualgi?Kui ongi siis kas 50mm vahe oleks soonel mõistlik,ehk siis jaguneks laud tagand 3ks 50mm osaks?Kui sügava ja kui laia soone peaks tegema?Ei ole ju kunsttükk need freesist läbi lasta,erinevas suuruses freesid naaberkülas olemas ja teen ikkagi endale ju.
Naelad-kruvid kinnitamiseks.Kas kruvidega roovikinnitus oleks mõistlik tegu?Hea mugav küll aga teadupärast on kruvid päris kalgid ja seina mängides võivad need ju pooleks minna,või on olemas juba mingid spetskruvid?200ne tsinknael peaks sellise koha peal vist parem olema.
Kui jämedat ja pikka tsinknaela soovitate voodri löömiseks?Kruvi ei kujuta mina kuidagi sinna ette,kuigi olen kuulnud,et tänapäeval juba ka kruvi kasutatakse voodrilaua juures.
Momendil voodri kohta vast rohkem küsimusi pole.
2)Akendega ka väikesed mured.Nimelt nende asukoht,kuivõrd mõtekas oleks nad välja tõsta?Millegipärast on tunne,et fassaadi üldpilt jääb ilusam kui aknad välja tõsta+väiksem võimalus vihmaveel seinavahele pääseda.See vist küll rohkem maitseasi.Aknapõski tuleb teha mõlemal juhul,vahet pole siis,kas sees või väljas.Soojustuseks seina ja lengi vahel kasutaks pehmet villa,kuna on õnnestunud näha 5+ aastat vana makrofleksi,mis on maja ja aknavahel nagu vettinud käsn-ka puit millega see makro kokkupuutus oli niiske ja mädanema hakanud.
3)Lugedes läbi pika ja targa jutu vundamendi soojustamisest sai selgeks see,et kui puudub hüdroisolatsioon pole mõtet seda peno sinna hallitama panna(vundamendi ja peno vahe siis),hetkel kuivatab peale sadu tuul vähemalt vundamendi ära,penoga ei kuivata seda vahet miski,vastuväiteid?
Kuna seinapaksus kasvab,kasvataks tugevdaks ka natuke vundamenti järgi.Valaks olemasoleva ca 100mm laiemaks,selle sisse paneks ka natuke võrku,omale jäi silma 5*150*150*1500*3000 peaks vist piisama?
4)Nüüd veranda vundamendist.
Ma ei tea mis põhjusel,aga selle paekivist vundament on hakanud ära vajuma ja veranda ise pole ka miski imeasi enam.Teeks siis kõik uue.Selle karkassiks saab 5*200 materjal,millele lisandub paksuseks 50*75mm roov,tuuletõke 13mm ja vooder 2*22mm-siit küsimus,kui paksu peaks selle vundamendi valama?Kas see karkass peab toetuma 100% vundamendile või võib ta ka nt 50% toetuda ehk siis kannaks ainult 100mm ja saaks vundamendi õhema teha?
Kas 8*150*150*1500*3000 armatuur on piisavalt tugev selle vundamendi sisse?Või vaja 10mm paksusega armatuuri?
5)Veranda.Selle karkassosa tegemine on enamvähem selge,välja arvatud sarikad,kas keegi saab juhendada-viidata mõnele materjalile veebis?Kasutaks sedasama 5*200mm puitu,kuna veranda ca 1500mm pikk,peaks 3st sarikast täiesti piisamasinna.Lihtsam on vist veranda jaoks nn elemendid valmis teha,püsti ajada ja kinnitada,püstmaterjali samm 600mm.Kogu karkassi puidu Immutaks ära ka-kuid mis oleks hea vahend selle jaoks?Vundamendi ja elemendi vahele paneks tõrvapapi-50mm vill-tõrvapapi.
6)Trepp.Kuna see veranda hakkab täitma ka esiku rolli,siis tahaks teada kui kõrge see trepp teha vundamendi ja karkassi piiri suhtes.Sooviks võimalikult palju vältida trepilt sademeveega tekkivaid kahjustusi karkassile,seinale ja uksele.Kõige lihtsam oleks vist metallist sõrestik trepp hankida aga maamajal näeb kuidagi odav ja armetu välja minu arust.
Küsimusi sai väga-väga palju,kuid ma loodan,et siin on piisavalt heatahtlikke ja abivalmis inimesi,kes aitavd noorel perel oma kodu ilusti korda seada.Tänud teile juba ette,kes te aitate selle suure töö väärt nõuga korda saata.

[pikk88]

Soojustuse kohta ei oska ma esialgu midagi tarka öelda, küsiks ainult, et milleks sa seda maja soojustad? Kas palgid nii läbi? Oletan, et tegu püstpalkmajaga. Kui paks see palgiosa on? Kui on juba üle 15-16 cm lai siis piisab ehk juba ainult tuuletõkkest, eeldusel, et palk korralik...
Milleks neid sooned sinna tahaküljele freesida tahad? 150mm laud pole ju teab, mis lai laud. Kardad, et lööb lõhki või tõmmab kõveraks? Alati ju võimalik (ja minu meelest ka lihtsam) natuke materjali valida...
Akende asukoha kohta arvan, et see ilmselt rohkem maitseasi. Ise pigem panusta korralikkudesse vihmaplekkidesse, kui hakkaks vaeva nägema akende liigutamisega väljapoole...

[rokikas]

Nimelt on kevadel plaanis hakata renoveerima 40-dal valminud palkmaja.

Ümarpalk või ..... Kas seina pind sirge või reljeefne?

plaanis panna 100mm vill,siis oli mõte kasutada 50*75 materjali

Kuidas täpsemalt see karkassi tegemise plaan oli?
Üldjuhul ikka 600 mm. samm.
Näriliste tõrje näidist näed näiteks siin http://www.elementmajatehas.ee/tooted/p ... a-element/

Leidsin ka hea joonise http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10829ee/k12.jpg kuid selle kohta küsimus,kas seda tuuletõkkel ülalt-alla asetsevat lauda on vaja?Kuna on plaanis 150mm laia lauda kasutada,siis alumiste laudade vahe jääb 100mm,mis peaks ju piisava tuulutuse tagama.

Tuulutusliist/laud on seal kohustuslik.

Kas kruvidega roovikinnitus oleks mõistlik tegu?Hea mugav küll aga teadupärast on kruvid päris kalgid ja seina mängides võivad need ju pooleks minna,või on olemas juba mingid spetskruvid?200ne tsinknael peaks sellise koha peal vist parem olema.

Saab pikkade naeltega ja saab ka pikkade kruvidega aga miks mitte metallnurki kasutada. Lihtsam, kiirem, kindlam, võib ka juhtuda et lõppkokkuvõttes odavam.
Kui saad/viitsid siis tõsta aknad väljapoole. Soojapidavus paraneb. See vettind makro mida näinud oled on siis ilmselt ligunenud vees ehk midagi on nendel akendel väga valesti olnud tehtud.
http://www.puuinfo.ee/index.php?id=30#kinnitus

[vuuk]

1)100 vill ja 50*75 karkassimaterjal. See on õige lähenemine.
Miks ma nii arvan? Loogiline võiks ju olla, et 50*100 on õige prussi mõõt. Vanal majal ei ole reeglina olemasolevad seinad sirged ja kui pruss on villa paksusest mõnevõrra kitsam, saab selle rihtimise eesmärgil "lohu" kohalt tuua nurgikutega eemale, "muhu" piirkonnas lähemale, või vastu. Lõppkokkuvõttes jääks prussi tasapind alusseinast lohukohtadel villa paksune. Osades kohtades vill pigem pisut kokkusurutuna. (paremini kokkusurutavad võrreldes kivivilladega on klaasvillad) Selle lahenduse puhul ei jääks soojustuse sisse rihtimisega kaasnevaid tühimikke ja kanaleid, mis aitab vältida konvektiivset õhu liikumist seinakonstruktsioonis. Prussi tagant tühimik täita vahuga või takuga, (mis kellelegi sümpaatsem materjal tundub olema)
Samm 600 - see sobib 565mm villa ja 1200mm laiuste tuuletõkkeplaatudega moodulisse.

Leidsin ka hea joonise http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10829ee/k12.jpg kuid selle kohta küsimus,kas seda tuuletõkkel ülalt-alla asetsevat lauda on vaja?Kuna on plaanis 150mm laia lauda kasutada...

Ülalt alla 22x50 liistul on lisaks tuulutus vahe tekitamisele on veel üks hea argument. Tuuletõke paigaldada nii, et pikiservad toetuvad vertikaalkarkassile. Vertikaalne liist katab tuulekindlalt tuuletõkkeplaatide pikivuugid ja fikseerib ka keskelt. Tuuletõkkeplaatide liitekohad vaja nii kui nii tihendada, liistu paigaldamine läheb kiiresti. Vastasel juhul kulub ressurssi kinnitamisele ja vahekohtade "mökserdamisele ikkagi. Lisaboonusena parem tuulutus.

2)Akendega ka väikesed mured.Nimelt nende asukoht,kuivõrd mõtekas oleks nad välja tõsta?...

Välja ehk soojustuse tasapinda tõstmise kasuks räägib 2 argumenti: 1)soojustuse tasasapinnas vähendab külmasilla osakaalu (see oleneb küll ka akende ja seina konstruktsioonist)
2)puitvoodrite puhul on Eestis traditsiooniliselt olnud ikka aknad välisfassadiga tasapinnas (avaküljed puitfassaadidel on uuema aja mood ja mõjub visuaalselt võõrapärasel - maitse asi muidugi) ja vahekohad kaetud piirdelaudadega. Praktilise külje pealt vaadatuna, saab väljast lihtsamini tehtud ja väheneb sademete sattumise risk seinakonstruktsiooni sisemusse. Võib ju vaielda, et õige veeplekkide paigalduse lahenduse puhul on vee satumine konstruktsiooni välistatud. Tõsi küll. Aga paraku näeb kõikjal ka valesid lahendusi olenemata, kas tegijateks isehakanud diletandid või ennast ehitajaks kuulutanud prohvid.
Sellega ma esialgu piirduks, las teistele jääb ka sõna öelda.

[rbr]

Pikk88,
seina keskmine paksus on jah 15-16cm,tegu siis tahutud palgiga,palk korralik.Minu väike loogika kiiks lihtsalt selline,et kui juba teen siis suskan selle villa ka vahele ära juba.See ca 300 euri ei ole rahasäästev argument,eriti kui see hiljem küttekuludelt kiiresti tagasi tuleb.
Sooned mõtlesin sisselasta jah vältimaks kõverust,kuigi ma ei tea ja ei ole kuskil näinud seda püstvoodripuhul tehtavat-ka rootsis,norras kus püstvooder väga levinud on ja kattelauad 200mm laiad on.Võimalik tõesti,et see rohkem ülepingutus on aga aega seda teha ju on ja tükki küljest ei võta.

Rokikas,
Tegu tahutud palgiga 15-16 cm paksu seinaga.Roovi paneksin ülalt alla ja vast ikkagi 600mm sammuga.Aitähh närilisetõkke lingi ja tuulutusliistu info eest.

Vuuk,
sellepärast 50*75 saigi valitud,et vill täidaks ka seinas olevad palkide liitekohtade lohud,rullvill on siis plaanis seina panna.Vat seda ma ei teadnudki,et roovi tagus ka täidetakse,tänud teavitamast.Kas selleks sobiks ka 50mm paksune rullvill kust ribad lõigata?
Akendega on nüüd kindel,et need väljapoole lähevad.Sinu 2 argumenti niikuinii,nägusam ka minu arust ja ma saaksin aknalauad mida hetkel on ainult 50mm ehk,naisel hea lilli kasvatada siis.

Vundamendiga seotud küsimustele ka keegi miskit kosta oskab?Saaks jälle sammu edasi.

[pikk88]

Vot ise ei oska nüüd seda soojustuse teemat kommenteerida, et kas ja kui kiiresti tagasi teenib ennast. Eks see oleneb ilmselt ka sellest, kas tahad seal majas igapäevaselt sees elada või ainult suvemajana kasutada. Lihtsalt üks tuttav, kes igapäevaselt käib Norras vanu palkmajasid taastamas väitis mulle, et 15 cm seina saab tuule-ja soojakindlaks ilma igasuguse villa ja ka tuuletõkketa: Kuna mul enda majale 99% tõenäosusega plaanis niikuinii tuuletõke seina panna siis ei uurinud ka rohkem selle kohta, et miks ja kas või kuidas... Eks enne panekut peab natuke täpsemalt järele uurima, et kas tasub sinna seda villa panna või ei...

[rokikas]

Vot ise ei oska nüüd seda soojustuse teemat kommenteerida, et kas ja kui kiiresti tagasi teenib ennast.

Ajaviidet nädalavahetuseks http://www.hkhk.edu.ee/soojafyysika2/pi ... amine.html

....(paremini kokkusurutavad võrreldes kivivilladega on klaasvillad) Selle lahenduse puhul ei jääks soojustuse sisse rihtimisega kaasnevaid tühimikke ja kanaleid, mis aitab vältida konvektiivset õhu liikumist seinakonstruktsioonis. Prussi tagant tühimik täita vahuga või takuga, (mis kellelegi sümpaatsem materjal tundub olema)

Klaasvilla kasutades võiks ka kaaluda selle http://isover.ee/ee/Toote/?intProductID=21541 toote kasutamist.

[maik]

Rulli-vill ei sobi!
Reeglina paigaldatakse seina plaat-vill.

[pikk88]

Tänud rokipeerule, tõotaski muidu igavaks kakkuda nädalavahetusel
Lihtsalt rääkisin edasi seda mida olen teiste "autoriteetide" suust kuulnud

[rokikas]

Pole tänu väärt. Ikka tore kui saab aidata.
Eks kui nüüd teed omale viite sisu selgeks siis saad neile "autoriteetidele" ise tarkust jagada.

[rbr]

Huvitav,pehmetel villadel on ju tootetutvustuses,et sobib seina.Veel keegi oskab-tahab seda teemat kommenteerida?

[maik]

Pehmel-v. erinevalt plaat-v. on oma vajumis %, ja on vägagi tõenäoline, et mingi aja möödudes mõjub kahe-roovi vahele paigaldatud pehme-v.paanile maa külgetõmbejõud, st. märkimisväärset soojakadu tuulekasti jäävas sõlmes.
Ei mäleta täpselt, aga isegi plaat-v. paigaldamisel on vajalik teatud kõrgusel kahe roovi vaheline horisontaalroov, et toetada villa.
Müügimees võib silmagi pilgutamata sulle pehme-villa "Dormeo" madratsi pähe maha müüa.

[paneelikas]

Klaasvilla puhul on paigaldus igavene porno, eriti kui veel rullivill siis pead lõikama, kui aega just jalaga segada pole siis katsu ilusaid täisnurkseid tükke lõigata.
Reikade vahele pressimisel natuke rohkem vajutad siis on soojustuskihis lohk sees, kui juhtub mingi vedelam partii olema siis ei taha seinas püsida ka.
Võtad ikka kinnise kivivilla paki, kile ümbert ära, tükid lähevad naks ja naks paika

[pikk88]

Pole tänu väärt. Ikka tore kui saab aidata.
Eks kui nüüd teed omale viite sisu selgeks siis saad neile "autoriteetidele" ise tarkust jagada.

Tegelikult pidasin silmas seda, et väideti nagu 15 cm palkseina peaks juba ise piisavalt sooja pidama. Põhiline häda tavaliselt siiski selles, et varad/tapid kehvasti tehtud ja maja ära vajunud ning laseb tuult läbi, mis jahutab ka elamist. Selle probleemi peakski lahendama kas tuuletõke või siis teise variandina maja lahti kakkuda ja uuesti kokku pannes need vead likvideerida... Sinu antud lingi katsun sellegipoolest läbi uurida. Võimalik, et siis minu arvamus muutub

[rokikas]

Müügimees võib silmagi pilgutamata sulle pehme-villa "Dormeo" madratsi pähe maha müüa.

See toob kohe meelde aastatetaguseid "lollusi" mida enam meenutada viisakas ei ole. Äärmuslikel juhtudel sai ka selleks otstarbeks neid kasutatud . Hommikul ....Pigem ei mäletaks.

[rokikas]

Tegelikult pidasin silmas seda, et väideti nagu 15 cm palkseina peaks juba ise piisavalt sooja pidama.

Eks kõik on suhteline. Võrreldes 25 mm. kuuriseinaga on 15 cm. palki päris hea aga võrreldes soojustatud seinaga ....
Valikute küsimus.

[pikk88]

Seda kindlasti aga nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis teema autor pole ju selgitanud, kas sellest tuleb aasta ringi kasutatav elumaja või suvila

[Külaline]

Seda kindlasti aga nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis teema autor pole ju selgitanud, kas sellest tuleb aasta ringi kasutatav elumaja või suvila

Palkmajana kasutatav suvila on siis plaanis soojustada....siis milleks? Oi-jaa, 6 tolli palki on ju piisav soojustus seda laulu ju enam kaasaegsel laulupeol ei laulda...

taastaja

[rbr]

Hehh,isegi üllatusin praegu,et nii tähtis asi mainimata jäi,elan ikka aastaläbi sees,ei ole ma veel nii halajale oksale saanud,et suvilat lisaks jõuaks pidada
Teeks ikka ennem ühe kenasti korda ja siis kunagi äkki on jaksu ka teise jaoks,kui on.
Aga mida arvata samast,50*75 roovist 600mm sammuga püsti,selle täiteks esimene kiht 50mm pehmet rullvilla ja selle otsa teine kiht 50 mm tahvelvilla?Reaalse reika kõrguse jätaks u 80mm palgist,esimene kiht pehmet villa täidaks siis palgi kumerused-liited jne,et ei jääks õhuvahesi.Siis tahvelvill otsa ja nii,et jääb rooviga ühte tasapinda,siis tuuletõke jne.Ma ei tea miks aga omale tundub hetkel selline lahendus mõistlik.Parandaga mind kui ma eksin.
Seniks tänu senise arutelu eest,igaljuhul natuke targemaks olen juba saanud

[pikk88]

No isegi rullvilla jaoks peaks panema risti reikad vahele, muidu pidada ära vajuma. Eks see oleneb muidugi ka paigaldamisest, kuid olen näinud kipsseina, millel alguses vill oli korralikult pandud ja paar aastat hiljem, olude sunnil kruviti üks külg lahti ja ülemistesse servadesse olid vajunud 2-5 mm praod sisse(Tookord oli küll seina pandud kolm kihti 5cm villa, ehk avaldas ka see oma mõju). Et kui sa nüüd plaanisid panna esimese kihina rullvilla katuse alt kuni vundamendini ühes tükis siis see pole küll hea plaan... Ilmselt oleks kasulikum teise ja esimese kihi villatükkide liitekohad panna veel sammuga nihkesse...

[pikk88]

Seda kindlasti aga nagu ma juba eelnevalt mainisin, siis teema autor pole ju selgitanud, kas sellest tuleb aasta ringi kasutatav elumaja või suvila

Palkmajana kasutatav suvila on siis plaanis soojustada....siis milleks? Oi-jaa, 6 tolli palki on ju piisav soojustus seda laulu ju enam kaasaegsel laulupeol ei laulda...

taastaja

Oletame, et tegu oleks suvilaga, sellisel juhul mina isiklikult ei näeks tõesti mitte mingit mõtet soojustamisel. Ja seda, mis laulud tänapäevasel laulupeol kõlavad ei oska sulle küll öelda, ma liiga vanamoodne inimene selleks

[rokikas]

HOIATUS!!!! Järgnevate väidete tõele vastavust ei garanteerita ja uskumine ning kasutamine omal vastutusel. Kui räigelt puuse pandud siis andke teada ning parandame koos ära.

kas ja kui kiiresti tagasi teenib ennast.

Ja seda, mis laulud tänapäevasel laulupeol kõlavad ei oska sulle küll öelda

Aga proovime võtta väikse viisijupi üles . Eks siis näeb kuhu jõuame.
150 mm. puitu = U - 0,86
150 mm. puitu + tuuletõke 12 mm. http://www.ehituskaup.com/tuuletokkeplaat-12mm.html = U - 0,72
150 mm. puitu + vill 100 mm. + tuuletõke = U - 0,25
150 mm. puitu + 100 mm. puitu (100*50 karkass)+ tuuletõke 12 mm. = U - 0,46

Et neist hunnikus suurtest uudest mingit inimesele mõistetavat sisu võluda piilume siia http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf.
Võttes aluseks Tallinna normaalaasta kraadpäevad (4220) ja tasakaalutemperatuuriks +17C siis tundub et 150 mm. palkseina m2. lahkub "maailmakõiksusesse" ~87 kwh. soojust aastas. (4220*24*0,86)
Kui nüüd lisame seina 100 mm. villa ja tuuletõkke siis "jalutab" sealt välja vist ~ 25 kwh/m2./a. Võit nagu oleks ~62 kwh/m2./a.
Sama loogikaga saab ka kõik teised välisperimeetri osad ja konstruktsioonid läbi vaadata.

[pikk88]

HOIATUS!!!! Järgnevate väidete tõele vastavust ei garanteerita ja uskumine ning kasutamine omal vastutusel. Kui räigelt puuse pandud siis andke teada ning parandame koos ära.

kas ja kui kiiresti tagasi teenib ennast.

Ja seda, mis laulud tänapäevasel laulupeol kõlavad ei oska sulle küll öelda

Aga proovime võtta väikse viisijupi üles . Eks siis näeb kuhu jõuame.
150 mm. puitu = U - 0,86
150 mm. puitu + tuuletõke 12 mm. http://www.ehituskaup.com/tuuletokkeplaat-12mm.html = U - 0,72
150 mm. puitu + vill 100 mm. + tuuletõke = U - 0,25
150 mm. puitu + 100 mm. puitu (100*50 karkass)+ tuuletõke 12 mm. = U - 0,46

Et neist hunnikus suurtest uudest mingit inimesele mõistetavat sisu võluda piilume siia http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf.
Võttes aluseks Tallinna normaalaasta kraadpäevad (4220) ja tasakaalutemperatuuriks +17C siis tundub et 150 mm. palkseina m2. lahkub "maailmakõiksusesse" ~87 kwh. soojust aastas. (4220*24*0,86)
Kui nüüd lisame seina 100 mm. villa ja tuuletõkke siis "jalutab" sealt välja vist ~ 25 kwh/m2./a. Võit nagu oleks ~62 kwh/m2./a.
Sama loogikaga saab ka kõik teised välisperimeetri osad ja konstruktsioonid läbi vaadata.

Tarkus tuleb
Vähemalt minul küll

[rokikas]

Puust ehitamiseks http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10829ee/ http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10605ee/ http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10820ee/ http://www.rakennustieto.fi/rtnet/10793ee/

[rbr]

HOIATUS!!!! Järgnevate väidete tõele vastavust ei garanteerita ja uskumine ning kasutamine omal vastutusel. Kui räigelt puuse pandud siis andke teada ning parandame koos ära.

kas ja kui kiiresti tagasi teenib ennast.

Ja seda, mis laulud tänapäevasel laulupeol kõlavad ei oska sulle küll öelda

Aga proovime võtta väikse viisijupi üles . Eks siis näeb kuhu jõuame.
150 mm. puitu = U - 0,86
150 mm. puitu + tuuletõke 12 mm. http://www.ehituskaup.com/tuuletokkeplaat-12mm.html = U - 0,72
150 mm. puitu + vill 100 mm. + tuuletõke = U - 0,25
150 mm. puitu + 100 mm. puitu (100*50 karkass)+ tuuletõke 12 mm. = U - 0,46

Et neist hunnikus suurtest uudest mingit inimesele mõistetavat sisu võluda piilume siia http://www.kredex.ee/public/Eesti_kraadp_evad_3.pdf.
Võttes aluseks Tallinna normaalaasta kraadpäevad (4220) ja tasakaalutemperatuuriks +17C siis tundub et 150 mm. palkseina m2. lahkub "maailmakõiksusesse" ~87 kwh. soojust aastas. (4220*24*0,86)
Kui nüüd lisame seina 100 mm. villa ja tuuletõkke siis "jalutab" sealt välja vist ~ 25 kwh/m2./a. Võit nagu oleks ~62 kwh/m2./a.
Sama loogikaga saab ka kõik teised välisperimeetri osad ja konstruktsioonid läbi vaadata.

Tarkus tuleb
Vähemalt minul küll

Sa pole ainus,ma lohutan end sellega,et mul aega kevad-suveni õppida-lugeda-targutada,tore kui ainult postitajaid oleks