Ehitusfoorum

Peagi seisab ees sauna ehitus.
Saun on osa majast, kus välisseinaks on puitkarkass 50x200. See on penot täis. Kuidas see sein seest teha? Samuti pesemisruum? Leiliruumis tahaks peale panna voodrilaua. Pesuruumis vast glasuurplaadi.
Mis sinna alla panna? see nn. niiskuskindel kips ei ole kuidagi paljulubav?!
Kas eestis ei müüda tsementplaate? USAs olid sellised, nagu kipsplaadid, mingi tsemendisegu oli nagu võrgu sisse pressitud ja paksus oli sama, mis kipsil.
Kas "juudiplekk" voodrilaua all on hea mõte? Pidi leili vastikuks ja teravaks tegema...
Saunaahju hakatakse kütma teiseltpoolt seina. Kuidas lahendada leiliruumi vent? Välisseina auk sisse ja vsjoo?
Küsimusi tekib kindlasti veelgi. Alustage omaltpoolt seni.

Luja plaat sobiks plaatide alla väga hästi, fooliumi kohapealt võib sul isegi natuke õigus olla, kuid soojuskadu on kindlasti pisut suurem ilma fooliumita. Leiliruumi ukse alla jäta vahe ja lakke ka üks ventava.

Kui sa oleksid natukene puitkarkassi ehitades rohkem mõelnud siis sa sauna kohas ei oleks seina vahtplasti toppinud vaid oleksid pannud villa. Nüüd pead hookus-pookust tegema. Vahtplast eritab mürgiseid aineid kuuma saades. seega tuleb sul sissepoole panna palju villa (vähemalt 10 cm), et temperatuur alla saada. Samuti peavad kõik auru ja muud tõkked olema kvaliteetsed, muidu on jälle kuum kohe vahtplasti juures.

Muidu poleks rohkem vaja kui vill katta fooliumiga, distantsliist (sinna jääv õhuvahe peab olema tuulduv) ja sisevooderdus. Üsna hea idee on fooliumi alla panna teinekord kõva villaplaat (tuuletõkke villaplaat), see väldib fooliumi rebenemisest tekkivat ohtu. Pärnu tuuletõke ei kõlba, sest see eritab samuti suurema kuumuse käes mürke. Kuid niiskuskindel kipsplaat sobib (kurjad naised saunas teadsid rääkida, et kuumuse käes kipsplaat kaotab oma tugevuse ja teeb halbu nalju).

sulle sobiv lahendus võiks olla nii, et paned 5x5 cm villa (kihid rist üksteisega), selle peale kas niiskuskindel kipsplaat või tugev villaplaat siis foolium siis distantsliistud ja sisevooderdus.

ilma fooliumita läheb kõik õhuniiskusest pakatav aur ju otse seinakonstruktsiooni.

saun nüüd valmimas, aga pole veel kütta saanud.
kuidas teete teie? Kas peale sauna teete kõik uksed lahti et õhk jookseks ühest ruumist teise ja ühtlustuks või jätate leiliruumi ukse kinni et see võimaliklt kaua soe püsiks. Mõni ütleb et nii kuivab kõige kiiremini

mul nii,et peale veeprotseduure uksed valla ja mõned halud veel ahju, lööb soojabussu sisse ning kuivatab ruumid ära.

Kumbi kive peaks eelistama, kas väiksemaid või suuremaid?
Poes on neid soome graniitkive kahte sorti.

oi ei pojake, need kivid, mis poes müügil ei kõlba küll kuhugile. Ikka head maakivid parmad, noh nii keskmise õuna suurused. Asi selles, et olen ise võtnud juba ligi 2 aastat tagasi suuna saunade ja vnnitubade peale ja tean, et siiski jah parimad kivid oma maa pealt parimad, kuid vaata, et tavalisi paekive ei vali. ei anna sooja

maru raske on leida ühtlaselt tumedaid kive.
punased kipuvad üldse ära pragunema.
kunagi oli mingi teema, et põllult korjatud kive ei tohiks üldse kasutada. ma ei mäleta, mis neil häda oli. Õiged kivid pidi saama vaid rannast.
Või oli see hoopis vastupidi.
A mis sel soome kivil siis viga on, miks need ei kõlba?

Aga mismoodi siis tegid sauna?

On jah raske leida. Omal ajal sai ühe kerise jagu kivide jaoks "läbi sõelutud" ühe kolhoosiaegse suure põllu äärne kivikuhi. 2 päeva kulus vist...
nn "raudkivi" olla vist hea, kui õieti mäletan. Pragusid ei tohi sees olla, peab olema "raske" (so suure erikaaluga). Suurusega on lihtne - mida suurem kivi, seda kauem soojeneb ja seda kauem ka jahtub. Suurde külasauna kõlbavad suuremad, omale väiksemad (ma paneks suurema õuna mõõtu - keskmine eesti "ubin" on pisut niru ja kipub paari kapatäie peale juba lihtsalt susisema).

probleem on küll väga tühine aga ütlen oma kogemuse - kui sauna valmis sain korjasin põlluservast kerisele kivid, polnud neil viga midagi, siis olin Soomes tööl, kus toimusid lõhkamistööd ja sealt korjasin ise kivid (samad mis poes), vahetasin välja ja nüüd paar aastat need. Ei ütleks, et olulist vahet, ehk need murtud kivid vähe nägusamad. Kui keegi nüüd tõesti mingid laborikatsed teeb leiab ehk muudki vahet aga tavakasutuses pole vahet midagi !

henrikn kirjutas:Aga mismoodi siis tegid sauna?

nii umbes tegingi, nagu plaanisin.
Leiliruumi kohas väljast sisse>kare voodrilaud>tolline tuulutus>ehituspapp>200karkass, mille vahel 100+100 fassaadipenokas>50karkass, mille vahel kivivill>juudiplekk>tolline tuulutus>saunavoodrilaud.
Pesuruumis tuleb otse penoka peale tolline roov, millel peal on roheline kips, mis on niiskustõkkega üle ujutatud ja nurgad hüdrotõkkega lisaks. See kõik üle plaaditud.

kui kellelgi mingeid huvitavaid mõtteid kivide suhtes ei ole, siis ostan vist väikesed graniidid ära, selle mõttega et kuumenevad hk kiiremini ja ühtlasemalt, kui suured...
põllukive ma siiski koguma vist ei hakka

Hiid kirjutas:kui kellelgi mingeid huvitavaid mõtteid kivide suhtes ei ole, siis ostan vist väikesed graniidid ära, selle mõttega et kuumenevad hk kiiremini ja ühtlasemalt, kui suured...
põllukive ma siiski koguma vist ei hakka

põllukividega veel selline asi, et kui natuke vale kivi, siis vett peale visates võid lihtsalt kivipuruga vastu vahtimist saada ..

2korda2 kirjutas:On jah raske leida. Omal ajal sai ühe kerise jagu kivide jaoks "läbi sõelutud" ühe kolhoosiaegse suure põllu äärne kivikuhi. 2 päeva kulus vist...
nn "raudkivi" olla vist hea, kui õieti mäletan. Pragusid ei tohi sees olla, peab olema "raske" (so suure erikaaluga). Suurusega on lihtne - mida suurem kivi, seda kauem soojeneb ja seda kauem ka jahtub. Suurde külasauna kõlbavad suuremad, omale väiksemad (ma paneks suurema õuna mõõtu - keskmine eesti "ubin" on pisut niru ja kipub paari kapatäie peale juba lihtsalt susisema).

Rahvas räägib (a kes seda rahva juttu usub ), et võib korjata kive ka mererannast (mitte ainult võõrast rannast!!) - mida mustem kivi värvus vees, seda parem!

Ostsin poest soome omad.
Läks 170kg.

kuidas te sauna lae teete või kuidas seda tehakse?

praegu laes niiskuskindel minerit-plaat (tsementplaat). selle alla peaks nüüd tulema miskitsorti ripplagi - lõpptulemusena peaks lagi olema kaetud voodrilauaga.

kuidas edasi toimin - voodrilaua taha tuleb ju ka vill + foolium panna - kuidas ja mille külge ma need kinnitan?
lisaks tahaks lakke väikeseid led-valgusteid, need siis kinnituks voodrilauast ripplae külge.

Minul saab olema nii (ülevalt alla lugedes):
1. Üldine lae soojustus (30cm villa)
2. Ventilatsiooni- ja veetorude jms jaoks jääb vahe(katlaruum on teisel pool leiliruumi, sealt vaja torud majja viia)
3. vill (5-10cm) 5x10 puidu vahel (otstest seina kinnitatud).
4. foolium
5. liistudega tekitatav õhuvahe (2 cm)
6. voodrilaud

alla ei kuku see vill sealt karkassi vahelt või karkass painduma ei hakka?

No õhuvahe liistud hoiavad ju villa üleval. 5x10 pruss, mis vaevu 2 meetrit pikk, nüüd painduma küll ei hakka - selleks vaja sinna suurem raskus külge riputada.

kas prussid lased viltuselt kruvidega seina külge või kinnitad nurkadega või kuidas?

Ausalt öeldes pole seda veel mõelnud. Kuivõrd koormus suur ei tule, siis suurt vahet pole.

trumm kirjutas:alla ei kuku see vill sealt karkassi vahelt või karkass painduma ei hakka?

http://www.rautakesko.ee/est/kytevesi/n ... oleerimine

ehk siis, pane puitkiudplaat peale. Ville ei kuku ja foolium ei lähe katki.

aga veel selline küsimus

maja on aeroc ecotermist, leiliruumil 1 sein välissein ja 2 seina välisseintega ristuvad seinad.

kogu aeg on räägitud seestpoolt soojustamise kahjulikkusest. kui ma nüüd panen leiliruumile sissepoole villa... siis see on ju seestpoolt soojustamine?! äkki peaks sinna seina ja villa vahele mingi õhuvahe jätma?