Ehitusfoorum

Tervist lugupeetavad!

Kas on keegi kohanud soojuspumpa, kus "jahutatava osa" rolli mängiks päikesekollektor? "Tavaline õhuradikas" võiks ju lisaks olla. Kas sellisel viguril oleks mingit mõtet?

Ma ei saanud küsimusest aru?
Kas mõtlesid:
a) soojuspumba sisendis on päikesekollektor. Olen kuulnud.
b) päikesekollektor jahutajana. Võibolla isegi öösel toimiks, kuid selleks on palju paremaid viise. Nii et pole kuulnud

peebuste kirjutas:Kas on keegi kohanud soojuspumpa, kus "jahutatava osa" rolli mängiks päikesekollektor? "Tavaline õhuradikas" võiks ju lisaks olla.

Midagi sellist pead silmas:

http://www.calore.ee/teenused/

?

Või soovid paneele integreerida ÕSP-iga? Kui jah, siis kahtlane, kas paneelide rõhuarvutus ÕSP-i töörõhule tehtud on.

Just nimelt ÕSPi mõtlesin jah, päikesekollektor muidugi peaks selle tarvis konstrueeritud olema, mitte tarbevee vms oma. Kuna ÕSP püüab kõigest väest ilma maha jahutada, siis võiks ju sellisest asjast abi olla, kui väljas niigi külm on? Või ei ole?

Praegu tean sellist lahendust (variant a) vaid maasoojuspumbal.

peebuste kirjutas:Just nimelt ÕSPi mõtlesin jah, päikesekollektor muidugi peaks selle tarvis konstrueeritud olema, mitte tarbevee vms oma.

Meelde tulevad omaaegsed päikesepaneelid, kus plekkradiaatorid värviti mustaks ja klaasi alla isoleeritud kasti paigutati - töötas ju küll.

Sa peaksid ainult leidma tasapinnalise plaadi kujulise soojusvaheti, mis ÕSP-i töörõhku välja kannataks ning mida mustaks värvida saaks (soojusvaheti sisepind peab ilmselt ka puhas olema, millest sodi ei eraldu), selle isoleeritud kasti soojuskiirgust tagasipeegeldava klaasi alla paigutama, külmameestel laskma selle ÕSP-ile taha ühendada ja meile tulemustest foorumis teada andma.

Järelikult tuleb soojuspumba välisosa paigaldada kasvuhoonesse. Sinna tuleb ka "installida" võimalikult palju mustaks värvitud plekkradikaid ja nendest kõrgemale (isevoolsuse tekitamiseks) "akupaak" (näiteks 1m3. plastiktünn mis villaga isoleeritud). Kuna vesi külmub siis oleks kasutada piiritust .
Päike paistab - õhk kasvuhoones soojeneb+mustades radikates olev piiritus samuti ning kui üle jääb hakkab "soojendama" "akupaaki". Päike "kaob" - "akupaak jahtub ning soojendab kasvuhoone õhku.
Soojuspumbale soodsamad/soojemad peaks need tingimused olema küll. Pluss sademeid ning tuult ei oleks.
Kuidas vältida kasvuhoone muutumist klaasist külmikuks tuleb veel tiba läbi mõelda
Lihtne see leiutamine

rokikas kirjutas:Järelikult tuleb soojuspumba välisosa paigaldada kasvuhoonesse. Sinna tuleb ka "installida" võimalikult palju mustaks värvitud plekkradikaid ja ...

Ära ironiseeri siin midagi - soomlased on kasvuhoonete kütmiseks ladunud ka otsaseina mustaksvärvitud 200-liitriseid veetünne täis - asi see nendesse slavestuvat energiat siis kontrolleri abil vajaliku soojusvaheti sisendiks kasutada pole.

Ega see päris ainult iroonia ei olnudki. Kui mul oleks maja kõrval vana aga terve klaaskasvuhoone (et ei peaks suurelt investeerima) siis ma vist isegi kaaluksin selle mõtte katsetamist. Midagi hullemaks ei tohiks ju välisosale minna. Tõstaks selle "helikopteri" kasvuhoone lae alla (soojem ehk) ja paneks ka muu "tipptehnika" (tünnid/radikad) paika. Eks siis saaks teada kuidas ja kas midagi paremaks läheb.

rokikas kirjutas:Tõstaks selle "helikopteri" kasvuhoone lae alla (soojem ehk) ja paneks ka muu "tipptehnika" (tünnid/radikad) paika.

Kui "helikoper" on ÕSP-i välisosa, siis ma seaksin ühe tünni automaatika poolt reguleeritava temperatuuriga "boileriks", mida toidavad soojaga ülejäänud tünnid ning sinna tünni uputaks freooni torusoojusvaheti või aretaks tünnikomplekti külge vesi/freoon plaatsoojusvaheti, mis asendaks siis ÕSP-i välisosa õhk/freoon soojusvahetit.

See kipub juba minema minu arusaamistest liialt kaugele. Sellise "päikesevesi" - õhk(vesi) soojuspumba ehitamine toimivaks tiba keerulisem kui minul teadmisi/arusaamist jagub.
Kohe kipuvad kerkima kiuslikud küsimused. Palju seda energiat sinna "piiritusse" päevaga salvestub? Mis saab siis kui keskööks ei ole sealt suurt enam midagi võtta. Ja nagu ikka see kiuslik küsimus - palju see "päikeseküttesoojuspump" maksma läheb?

Originaalse/tavalise soojuspumba välisosa (helikopteri ) paigaldamine kasvuhoonesse lihtsam/lollikindlam/odavam. Saab päikeselt lisasoojust siis tore aga kui ei saa siis töötab nagu tavapäraselt (küll ilma tuule ja sademete mõjutusteta) ning midagi ei jää kütmata. "Piiritusejärv" aitaks ehk lihtsalt salvestada/pikendada päevast päikese soojust.

Ei usu et keegi lugupeetavatest viitsiks hakata tünne mustaks värvima ja selle tarbeks kasvuhoonet ehitama. Nii et jutuks see jääbki,

Päikesepaneele saab kasutada külmakandla (külmaaine või ka primaarkontuuri vedelik) soendamiseks.
Saab kasutada kuni külmaaine temperatuur tõuseb kompressori jaoks liialt kõrgeks nt +20 C.

Kas asjal on mõtet ? Õhk-õhk soojuspumba puhul (selline asi nagu meie inimesed mõtlevad, siis tavaline split ,vaevalt).
Mõte on seda suurem, mida võimsam on tarbimine ja täiuslikum olemasolev või ehitatav süsteem.
Paraku on tänasel päeval pikesepaneeli tasuvusaeg veel suht pikk.

Seega võiks võtta nii need kasvuhoones olevad tünnid kui ka päikesepaneeli ja selle mahuti abil soendada soojuspumba primaarkontuuri . See on selgesti arusaadav kui tegemist on maasoojuspumbaga kuid tegelikult on olemas ka õhk-vesi soojuspumbad, millele õhusoojus võetakse mitte soojusvahetiga otse õhust kõlmaainele vaid õhust vedelikule ja seejärel vedelikult külmaainele.

Seega saab igamees sellist süsteemi ehitada kuid eramaja omanikule läheb see kallimaks kui maasoojuspump.

Tegelikult ongi maja kütmiseks õige päikesepaneeli soojus soojuspumba sisendisse anda ja selliselt oluliselt nii päikesepaneelist saadavat soojushulka suurendada kui ka soojuspumba parameetreid paremaks muuta.

Coolhouse kirjutas:Ei usu et keegi lugupeetavatest viitsiks hakata tünne mustaks värvima ja selle tarbeks kasvuhoonet ehitama. Nii et jutuks see jääbki,

Ära selles nüüd küll kindel ole. Ei või iial teada mida "hullud" teevad. Kui veel rahalise kasusaamise lootus on ....
Küsiks parem kas sellise "süssaga" (välisosa kasvuhoones + "mustad tünnid") on üldse lootust mingit positiivset tulemust saavutada. Puhtalt energiakulu/saaki silmas pidades. Jätaks hetkel kasvuhoone + tünnide maksumuse kõrvale.

rokikas kirjutas: Ära selles nüüd küll kindel ole. Ei või iial teada mida "hullud" teevad. Kui veel rahalise kasusaamise lootus on ....
Küsiks parem kas sellise "süssaga" (välisosa kasvuhoones + "mustad tünnid") on üldse lootust mingit positiivset tulemust saavutada. Puhtalt energiakulu/saaki silmas pidades. Jätaks hetkel kasvuhoone + tünnide maksumuse kõrvale.

Ma pigem kaldun arvama, et sllime süsteem hakkab rohkem energiat tarbima
Võtame näiteks praeguse ilma. Päikest pole juba mitu päeva korralikult näha olnud, temp on õues +2 - +4 C
Kui ÕÕSP (õhk õhk soojuspump) välisosa asub õues (nii nagu ettenähtud), siis temasse sisenev välisõhk on ka +2 - +4 C.
Kui nüüd välisosa isoleerida väliskeskonnast (panna kasvuhoonesse), siis ta jahutab kasvuhoone varsti seest maha (päikest ju pole ja ega see kasvuhoone kubatuur pole ikka võrreldav muu maailmaga). Seega võib meil tekkida tõenäoliselt olukord, kus õues on endiselt +2 - +4 C aga kasvuhoones on juba -10 C!!! Mis edasi saab fantaseerige juba ise ...

Sellised kahtlused ja mõtted tekkisid mul!!
Aga lootust on, et ma eksin ;-)

Külaline kirjutas:Kui nüüd välisosa isoleerida väliskeskonnast (panna kasvuhoonesse), siis ta jahutab kasvuhoone varsti seest maha (päikest ju pole ja ega see kasvuhoone kubatuur pole ikka võrreldav muu maailmaga). Seega võib meil tekkida tõenäoliselt olukord, kus õues on endiselt +2 - +4 C aga kasvuhoones on juba -10 C!!!

Eks see oht on tiba olemas jah. Kas just 12-14C aga mõne kraadi võrra ehk tõesti. Aitaks kui kasvuhoonel oleks näiteks alaserv kohati avatud. Temperatuurid ühtlustuks paremini. Ülevalt (helikopterist) tulev külmem õhk langeks alla ning seguneks väljast tuleva soojema õhuga. Seda loomulikult siis kui "piiritusejärv" jahtund ning soojendavat päikest ei ole. Tore kui neid alumisi avasid juhiks automaatika vastavalt sise/välis temperatuuridele.
Hakkab juba keerulisemaks kiskuma

Pakun et tuul ja vihm on ÕSP puhul ebatähtsad näitajad (igaljuhul ei halvenda nad kasutegurit). Õhu liikuvus ja veesisaldus hoopis suurendavad soojusjuhtivust. Kasvuhoone ainuke mõte saab olla selles, et seal püsib kõrgem temperatuur kui õues. Milles ma sügavalt kahtlen (olenemata salvestatud soojusest ning piirete olemasolust). Lisaks maja küttevajaduseks, kulub salvestunud energiat ka selle suure ruumi temperatuuri hoidmiseks (mida ei ole mitte vähe ).
Tähendab, ainuke kadu süsteemist ei ole soojuspump.

Kahju, et siin ei avalda arvamust mõni kasvuhoone kasutaja. Sel aastal õitsesid mõnel-pool nov-s küll maasikad, aga tavaliselt kipub nov - veebr päikese kiirgussoojust sedavõrd vähe olema, et kasvuhoones külmub isegi pinnas, rääkimata soojuse ülejääkidest.

Otsisin netist ja leidisn vaid sellise variandi.
1. Soojuspumba välisosa on õues.
2. Läbi algelise päikespaneeli, kasvuhoone jne tõmmatakse eraldi ventilaatoriga õhk soojuspumba välisosale. (kui t "kasvihoones" langeb saab ventika anduriga välja lülitada.)

Imelik kirjutas:Pakun et tuul ja vihm on ÕSP puhul ebatähtsad näitajad (igaljuhul ei halvenda nad kasutegurit). Õhu liikuvus ja veesisaldus hoopis suurendavad soojusjuhtivust.

Sellele vaidleksin küll vastu. Tuulega lumega/lörtsiga kinnikititud "välisradikas" nüüd küll vist eriti hästi kasutegurile ei mõju.

Külaline kirjutas:tavaliselt kipub nov - veebr päikese kiirgussoojust sedavõrd vähe olema, et kasvuhoones külmub isegi pinnas, rääkimata soojuse ülejääkidest.

Ja kasvuhoone kõrval maapind jäätub... . Aga millal kasvuhoones kevadel maapind sulab? Aga kasvuhoone kõrval?

Coolhouse kirjutas: 2. Läbi algelise päikespaneeli, kasvuhoone jne tõmmatakse eraldi ventilaatoriga õhk soojuspumba välisosale. (kui t "kasvihoones" langeb saab ventika anduriga välja lülitada.)

Eks variant seegi.

rokikas kirjutas:Palju seda energiat sinna "piiritusse" päevaga salvestub?

Kui solar.planet.ee poleks oma saiti parooli alla pannud, siis saaksid sealt teatud tulemusi näha (üleval olid veel mõnda aega tagasi ka oktoobrikuu graafikud)

rokikas kirjutas:Mis saab siis kui keskööks ei ole sealt suurt enam midagi võtta.

Siis lülitab automaatika soojuspumba primaarkonruuri ümber sellele kontuurile, kust sellel hetkel midagi veel võtta on.

rokikas kirjutas:Ja nagu ikka see kiuslik küsimus - palju see "päikeseküttesoojuspump" maksma läheb?

Ilmselt üsna palju.

Midagi näeb siingi http://www.sirrai.com/html/Sivu03Bseuranta.html

Tegelikult tekkis päris sportlik huvi selle kasvuhoone-"piiritusetünnid"-soojuspump "aretise" toimivuse vastu. Omahind ju soodsatel asjaoludel suht olematu (peale soojuspumba loomulikult). Kasutegur ..

rokikas kirjutas:Kasutegur ..

Mitte kasutegur, vaid soojustegur oleks ehk õigem termin - kasutegur ei saa üle 100% oma definitsiooni järgi tõusta, kuid "soojustegurit (soojuspumpade puhul COP-iks nimetatu) võiks defineerida kui "siseruumidesse väljatud soojusenergia suhet süsteemi poolt tarbitud elektrienergiasse".

Nii et kui 7-kraadise välisõhu juures antakse ÕSP-ile COP-e ligi 5, siis kui suudad "tünnimajandusega" soojendada sisendkontuuri 7 kraadi peale, siis peaksid iga ÕSP-i poolt tarbitud 1 kWh kohta ca 4,5...5 kWh soojusenergiat saama (jätame praegu tünnivedeliku ringluspumba elektrikulu välja).

Soojusenergia ligikaudse koguhulga annaks sulle paneelide poolt salvestatud päikeseenergia kogus konkreetses kuus - ega seda ÕSP-is juurde ei teki.

madis64 kirjutas:Soojusenergia ligikaudse koguhulga annaks sulle paneelide poolt salvestatud päikeseenergia kogus konkreetses kuus

Eks see olegi oluline. Kõik muu on vaid "delo tehniki"

madis64 kirjutas:kasutegur ei saa üle 100% oma definitsiooni järgi tõusta

Saab http://www.junkers.ee/files/20110707070 ... s%20EE.pdf väidetavalt kasutegur kuni 109%

rokikas kirjutas:

madis64 kirjutas:kasutegur ei saa üle 100% oma definitsiooni järgi tõusta

Saab http://www.junkers.ee/files/20110707070 ... s%20EE.pdf väidetavalt kasutegur kuni 109%

Definitsiooni järgi ei saa - kes kahtleb, võib alustada koolifüüsika õpikust või kasvõi Vikipeediast:

http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutegur

See, millele sa viitad, kuulub rohkem "loomingulise raamatupidamise" tüüpi tegevuste hulka.