Ehitusfoorum

tervist, plaanin majale juurdeehitust samasuguselt nagu vanasti ehitati kasvuhooned vastu olemasolevat maja seina. ehk siis ùlevalt sarikas ja põranda betoon ja kolm seina. üheks seinaks jääb olemasolev maja sein. kui ma nüüd uue puitkarkassil seina ehitan sealt 90 kraadise nurgaga majast eemale siis jääb vana maja sein seotuna uuest konstruktsioonist väljapoole ja nii jääb ju väga suur külmasild ehitatava hoone sisse, kas siis on vaja ka see nüüdseks juba sisesein ära soojustada nagu välissein? või kuidas see konstruktsioon ja soojustus lahendada, et jääks hea?

Mis on teiselpool seda siseseina? köetav ruum. Kütmata ruum?

köetav ruum on, hetkel on köök aga hiljem tuleb suuremat sorti koridor

navigator

Kui köetav ruum siis pole vaja midagi teha.

Väike pildi materjal ka
Kas niimoodi jääbki sinna külmasild ja hakkab jahutama siseseina?

Märgi sinna pildile (päris hästi tehtud muideks) kus see probleemne külmasild sinuarvates tekib.

See sinine osa siis ma arvan

Millest on tehtud vana sein?
Uue ja vana välisseina soojustus tuleb omavahel kokku viia.

Vana sein on kolmekordne punane tellis õhu vahega ja väljast krohvitud, kunagi hiljem on plaanis ka vana sein soojustada, siis saaks ehk seda külmasilda vähendada

Tiba keerulisem juhtum.
Kas oleks võimalik lammutada/lõigata vanasse seina vahe/auk/katkestus sinna kuhu tuleb uus sein. Ehk siis uus sein algaks vana seina seest .

Eks kuidagi on võimalik seda sinna seinale teha aga mitte rohkem kui ühe kivi paksuse, samas vundamendile ei saa ma seda üldse teha.

Ma ei saa enam mõmmigi aru, mida te taga ajate.
Kui olemasolev hoone on külm (3 kivi tellist pole tea mis soe seinalahendus) siis tuleb see soojustada.
Uuest ehitatavast seinast pole midagi mainitud ega millest ta koosneb. On selgusetu, kas küsija küsib selle ühendamist vana seinaga või soovib ei tea mida.
Nagu ennist ütlesin uue ja vana vahele jäävat vana seina pole vaja soojustada ja kui ei meeldi, lammuta kasvõi maha. Hoone küttekulude seisukohast ei muuutu midagi.

Vana sein on poolteist kivi müür ja ehitusfüüsika ütleb, et külmasild on garanteeritud, st, et tulevikus on juurdeehituse toa poolne nurk talvel härmas ja sinna sissepoole soojustuse lisamine võrduks karu-teenena endale.
Sõlme lollikindlat lahendust kirjeldas juba Rokikas.

Lootsin, et uuest seinast mainitakse ka midagi. Mis on selle konstruktsioon? Praegu on ikka infot liiga vähe, kuid arvan, et su külmasild on väljamõeldis.

Kalvis kirjutas:Lootsin, et uuest seinast mainitakse ka midagi. Mis on selle konstruktsioon?

Soovitatav on ikka KOGU teemat lugeda.

navigator kirjutas: kui ma nüüd uue puitkarkassil seina ehitan

Kalvis kirjutas: Praegu on ikka infot liiga vähe, kuid arvan, et su külmasild on väljamõeldis.

navigator kirjutas:Vana sein on kolmekordne punane tellis õhu vahega ja väljast krohvitud

Kui tellissein ulatub katkematult õuest tuppa siis mina hindaks seda küll üpris oluliseks külmasillaks.
Vaata ka lisatud pilte.

Muidugi tekiks sinna oluline külmasild. Mõnevõrra aitaks lahendus, kui sinna sisenurka ehitada tuulekoda või näiteks sahver. Sellisel juhul külmasilla teekond pikeneks.
Aga see jälle ei sobi arvatavasti muudel kaalutlustel.
Sellisel juhul jääb rokikase pakutud ja Maik-i heakskiidetud lahendus. Külmasild läbi lõigata ja soojustused kokku viia.

Lihtsalt diletandi arutlus. Nurgaga maja, L tähe kujuline, väljas soojustus puudub, sees köetakse= olukord 1.
Ehitame L-i nurka seina ja läbi selle ukse, muidu sama = olukord 2.
Eespool kõlanud väidete valguses on soojavajadus olukorras 2 suurem, kuna tuleb kompenseerida "külmasilla" tekitatavat täiendavat soojuskadu.
Keegi viitsiks selgitada- miks nihkub liitekohas temperatuuriskaala sissepoole ?
Imelik.

navigator kirjutas:Vana sein on kolmekordne punane tellis õhu vahega ja väljast krohvitud

rokikas kirjutas: Kui tellissein ulatub katkematult õuest tuppa siis mina hindaks seda küll üpris oluliseks külmasillaks.

Oletan et mingi erinevus soojapidavuses/soojusjuhtivuses siiski on.

Kui olemasolev tellissein on soojustamatta siis pole mingit vahet, kas nurk on või mitte.

Ma saan aru et laupäeva õhtu aga ....
Vahest tundub nagu eri kommentaatorid loeksid nagu erinevaid foorumeid.

Selge. Saan täiesti aru mis vahe on soojusjuhtivuse erinevusel. Minu näites, olukorras 2, pikendati lihtsalt seina siseruumi, ehk soojusjuhtivuslik sild on olemas. Muutis see kuidagi (antud välispiirde osas) temperatuuride paiknemist?
Küsimus taandub - kas kokkupuute kohas on temperatuur
madalam-, kõrgem- , või sama võrreldes olukorraga 1 (samadel tingimustel)? Nüüd mõelgem veel olukorra peale, kui küsija
müüri poolitaks ning eraldaks soojusisolatsiooniga. Mis juhtub?
Kas sel juhul on oluline isolatsiooni paiknemise asukoht müüritises?
Õhkvahega selge (arvan et ka teemaalgatajal), et välisõhku sisekonstruktsioonidesse uitama ei lasta.
Vanasti nõuti juurdeehitustelt ka projekti olemasolu (enam mitte?).
Kaldun arvama, et Kalvis mõistis olukorda õieti.
Miks nii arvan? Katsun seletada. Soojuslikul isoleerimisel, isoleeritakse kogu konstruktsiooni välisperimeeter nii, et see omandab ühtlase temperatuurijaotuse ( mis rahuldab energiatõhususe-, konstruktsioonide ohutu toimimise- ja vastuvõetava sisekliima nõudeid). Seejuures on oluline ainult väliskeskonnaga piirnev konstruktsiooni pindala (mitte välispiirdega seotud sisekonstruktsioonide hulk ega pindala).
Ehk ei ole kuulnud, et sisekonstruktsioonide kohale pannakse rohkem soojustust või need eraldataks soojusisolatsiooniga välispiirdest? Piire peaks ikka jahtuma võimsusega, mida mõjutab tema välispindala kuna piirde soojusjuhtivust eeldame konstantsena ning temp. vahe peaks olema mõlemal juhul sama.

Toon näitena kaks analoogset t-kujulist välisseinte ristumiskohta.
Seinte soojusjuhtivused on võrdsed.
Kuna aga seinad koosnevad erinevatest materjalikihtidest, ja materjalide soojusjuhtivused pole ühesugused, siis ühel juhul tekib külmasild.
Mõista-mõista, kumbal pildil on tegu külmasillaga ja kumbal mitte?

Tänan Vuuk et tegid "puust ja punaseks". Nüüd ehk räägime kõik ikka samast asjast.
Millised on herr Imeliku ettepanekud/nõuanded teemaalgatajale tegutsemiseks? Kuidas on mõistlik liita vana (3*õhkvahega tellissein) ja sellega ristuv uus (puitkarkassil) sein?

Kihiline sein. Seina väliskihis katkestus, ehk soojusjuhtivuse muutus. Soojustuse abil temperatuuriskaala nihutamine külmemale poole.
See on see mida loen Vuugi "puust ja punaseks" jooniselt. Tänud. Mõte arusaadav.
Kui norida siis - mis on siseseina jäetud soojustuse ja õhkvahe mõte?
Katsun siis selgitada enda mõtet. Teemaalgataja ei maininud soojustusest sõnagi. Õhkvahe oli küll
olemas ja välisvoodri ning õhkvahe katkestamise vajadus on "siililegi selge". Kui nüüd soojustus puudub, siis on arvata, et oluline külmasild pole ainult välisvooder vaid ka osa müüritisest. Sel juhul pole oluline kas see müüritis kulgeb läbi maja või lõpeb nurgas (külmasild on ja jääb, kuna soojustus puudub).

rokikas kirjutas: Tänan Vuuk et tegid "puust ja punaseks". Nüüd ehk räägime kõik ikka samast asjast.
Millised on herr Imeliku ettepanekud/nõuanded teemaalgatajale tegutsemiseks? Kuidas on mõistlik liita vana (3*õhkvahega tellissein) ja sellega ristuv uus (puitkarkassil) sein?

Ühinen tänusõnade ja järeldusega. "Herr Imelik" on sellel alal diletant ega jaga soovitusi .
Imelik.

Ühe isikliku "tundmuse" ütleks. "Herr" ei teeks maja välispiirde samu kihte erinevatest materjalidest.
Imelik.