Ehitusfoorum

mure selline.ostsin suvila maa ja nuud ei oska kuskilt peale hakata oleks vaja lahendada vee ja kanalisatsiooni probleem.raha vahe ja otsustasin selleparast salvkaevu kasuks-odavam.siit ka kusimus -kanalisatsiooni pean lahendama lokaalselt ehk siis tunn maase ja torud viivad uleliigse vee maapinda aga kas see joogiveele ei moju?

Mõjub. Selleks ongi nähtud ette teatavad meetrinumbrid, kui kaugel iga asi igast asjast asuma peab. ca 20 m oli vist kanali ja kaevu minimaalne vahe.

aga kustkohast sellise info saab.voi mis oleks lahendus,sest mul seal naabritel ka salvkaevud ja paagid maas.kahjuks ei saa nendega konsulteerida kuna olen momendil eestist ara ja pean asja interneti ja telefoni teel ajama.voi akki keegi teab monda asjalikku meest soovitada kes asja korda ajaks moistliku tasu eest krunt asub peipsi aares kauksis.

janu kirjutas:...,sest mul seal naabritel ka salvkaevud ja paagid maas...

Kui sul naabrid ligidal, siis kas sul üldse lubatakse teha kanalisatsioonile imbsüsteemi. Seda varianti lubati teha vist ainult hajaasustusega piirkondades. Kunagi sai uuritud selle kohta, aga hetkel ei mäleta, kus kohast ma lugesin neid tingimusi. Proovi märksõnu "imbsüsteem", "hajaasustus" jms. Kui Eestisse saabud, siis kõige lihtsam variant teadasaamiseks on astuda KOV-st läbi ja ametniku käest täpselt järgi pärida, mida võib ja mida ei või.
Urmas

Ahjaa veel, sealt, kust ma lugesin neid tingimusi, olid kirjas ka igasugused arvud imbsüsteemi paiknemisekaugusest looduslikest veekogudest ja mingitel tingimustel oli vaja veel Keskkonnameti luba.
Urmas

Midagi leidsin, aga...
Urmas

Külaline kirjutas:Midagi leidsin, aga...
Urmas

Unustasin viite lisamata http://www.evs.ee/tooted/evs-846-2003

aitahh urmas.natuke jalle targem.kui kellegil on veel mingit infot voi kogemusi siisehk saab varsti busle kokku.ette tanades janu.ma arvan et selle kohta on detail planeeringus ka midagi kirjas aga kahjuks ei joudnud seda vallast ara tuua.

Tere.

janu kirjutas:aitahh urmas.natuke jalle targem.kui kellegil on veel mingit infot voi kogemusi siisehk saab varsti busle kokku.ette tanades janu.ma arvan et selle kohta on detail planeeringus ka midagi kirjas aga kahjuks ei joudnud seda vallast ara tuua.

Planeeringus on ilusti kirjas kustkohast midagi võetakse ja kuhu mingi asi tagasi lastakse, kui üldse lastakse. Kui on juba det.plaaneering, siis reeglina kinnine tünn ja pasa väljavedu.

Toomas

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:Midagi leidsin, aga...
Urmas

Unustasin viite lisamata http://www.evs.ee/tooted/evs-846-2003

Sa leidsid jälle ühe standardi, mis "tavainimest kuidagi ei mõjuta"

Kuskil eraldi teemas võiks neid vist huvi pärast lausa üles loetlema hakata (täna pole enam aega, kuid ehkl homme viskan teema üles) ...

Standardi nõudeid tuleb täita nii uue kinnistu kanalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel, katsetamisel kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamisel.

Imelik.

Veidi eksid, standard on soovituslik. Kuid projekteerija, paigaldaja kui katsetaja saavad probleemideta õhtuti magada, kui nad on järginud standardit, standardi järgijat ei saa kohtus süüdi mõista ega pappi välja nõutada trahvi või kahjutasuna. Sama ka omanikul: KOV-i ei saa keelduda ega trahvi teha kui on tehtud standardi kohaselt.

Kalvis kirjutas:Veidi eksid, standard on soovituslik.

See lause "Standardi nõudeid tuleb täita nii uue kinnistu kanalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel, katsetamisel kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamisel." on pärit ju siit http://www.evs.ee/tooted/evs-846-2003
Too palun mõni viide kus saaks lugeda et standardi järgimine vabastaks igasugusest selle tegevusega kaasnevatest tagajärgedest/vastutusest.

Väga lihtne vastus - EV on seadus, määrus tähtsam ükskõik millisest standardist ja mitte ühelgil standardil ei ole seadusandlikku võimu va. arvatud juhul, kui seadusetegija on selle viite omale seadusesse sisse kirjutanud. Otseseid viiteid standarditele on mõningates seadustes. Kui toodud standardit ei ole viitena seaduses, on ta vaid soovituslik. Igatahes viidet evs 846 standardile ei olnud solki käsitlevas veeseaduses (võimalik et mõnes seotud määruses siiski on), kuigi seal olid mõned teised standardid (näiteks veeproovidega seotuid asju oli)
Teisele poolele vastamine on liigmahukas, ma ei saa ega hakka sulle paksult seadustest kopi pastet tegema ja siis veel paar A4 jagu selgitusi ning näiteid juurde tooma, kus nii on olnud ja nii läks. Lisaks veel kohtupraktika. Ütleme lühidalt, kui tahad, et asjad toimiksid, tasub standardeid järgida ning iga asjapulk saab rahulikult magada.

Lisasin ühe näite tõesti eestis juhtunust standardite kohast.
Mingi firma tellis kalli lao ja võitjaks osutus Hollandi firma. Ehitati valmis ja mingi aja pärast põles maha. Põhjuse tegi ekspertiis kiiresti kindlaks- ülekoormus elektriahelas. Taheti ehitajalt kahjutasu välja nõuda ja EVS järgi ta oli valesti ehitanud, kuid selgus, et 1. Lepingus oli kirja ja ka muid EL standardeid. 2. Selgus et hollandi standard lubaski leebemaid nõudeid ja eestis seda mitte teades pidigi asi varem või hiljem maha põlema ülekoormuse tõttu. Seejuures oli hollandi firma täiesti õieti ehitanud hollandi standardite järgi. Ehitaja, projekteeria pääsesid kahjutasust, tellija oma viga oli, et ei nõudnud eesti standardeid. Üks sarnane näide on veel.

jah uks asi on muidugi standardid ja load aga hoopis teine asi on,et minu kaevu ja imbsusteemi maksimaalne vahe tuleb tsirka 50 meetrit ja pohjavesi usna korge.ja kusimus ongi,et kas see imbsusteem ei hakka moiutama minu joogivett?aitah

Palju asjalikum küsimus. Igasugune imbsüsteem reostab oma ulatuses pinnast. Sellepärast pole mitte kuskil lubatud teha imbsüsteemi kohta, kus solk pääseks otse põhjavette. Keelatud on imbsüsteemid nii liivapinnase kui kõrge põhjavee taseme korral.
50 meetrit on piisav kaugus tavalise pinnase korral ja tavalise põhjavee taseme korral (sügavamal kui 2 meetrit).

peipsi aar vist puha liiv.nuud ei jaa muud ule kui naabritega konsulteerida nad selle sama asja juba labi teinud.

Kalvis kirjutas: Keelatud on imbsüsteemid nii liivapinnase kui kõrge põhjavee taseme korral.
50 meetrit on piisav kaugus tavalise pinnase korral ja tavalise põhjavee taseme korral (sügavamal kui 2 meetrit).

Kust kohast sellised andmed pärit, et liivapinnase sisse imbsûsteemi ei või paigaldada? Liiv väga hea filter. Endale maakodusse sai septik ja imbtunnel liiva sisse, maaztikukaitsealale. Kõik ametlikult läbi KOV-i. Ka kõrge põhjavee tase ei pruugi takistuseks olla, lahendus lihtsalt kallim. Soovitan kohalikust KOV-ist lãbi astuda, ega siin foorumis alati tõde ei selgu.

Kalvis kirjutas:Palju asjalikum küsimus. Igasugune imbsüsteem reostab oma ulatuses pinnast. Sellepärast pole mitte kuskil lubatud teha imbsüsteemi kohta, kus solk pääseks otse põhjavette. Keelatud on imbsüsteemid nii liivapinnase kui kõrge põhjavee taseme korral.
50 meetrit on piisav kaugus tavalise pinnase korral ja tavalise põhjavee taseme korral (sügavamal kui 2 meetrit).

Ei ole küll kuulnud,et liiva sisse ei tohi teha.Opa-l õigus,liiv väga hea filter.Küll ja küll liiva sisse imbsüsteeme paigaldanud.

Eks kõige õigem kohalikust omavalitsusest küsida kas lubavad paigaldada septikut või peab paigaldama mahuti. Siis pole hiljem vajadust ümber hakata tegema.
Kui väga järveääres, siis tõenäoliselt nõuavad siiski mahutit.

Tere,
minu lastel selline olukord, et suvekodu väga lähedal maapinnale asuval paesel pinnal. ( aias maad tehes lausa nii ligidal, et kartulivagu ei saanud piisavalt sügavale) On vaja teha pesuvee ( saun,dušš,nõudepesuvesi) äravooluks settekaev? vms. Käimla on neil kuivvariant, see jääb esialgu vähemalt nii.
Pole meie papaga mingid ehitajad ei ole lapsedki, seepärast siin küsimegi nõu?
Ahjaa, asuvad n.ö. hajaasustuse alal.
Mida soovitate ?

Tere! Saun, dush, nõudepesuvesi: see on nn. hallvesi ja nendele on minu loetu ja loetust arusaamisele,
hoopis "lahjemad" nõuded, kui seda on teemaalgataja "janu" murel. Kust lugesin - ei mäleta - kuid otsin! Andres