Ehitusfoorum

Soov oleks uuel ehitaval majal osaliselt sooja tarbevee kütte vajadus lahendada päikese paneelidega. Ootaks siia infot, kes seda võiks pakkuda. Ehk on keegi seda hiljuti lahendanud ja oskab soovitada, millele peaks tähelepanu pöörama. Milline kollektor, tootjate, müüja, paigaldaja? Või õnnestub odavamalt kogu lahendus kuskilt kaugemalt tellida ja kellegagi kopereeruda?
Katuse kalle 26%, E-S-W kõik täitsa vaba. Tänud.
Võib kirjutada ka nr@hot.ee

Soe paneel kirjutas:Soov oleks uuel ehitaval majal osaliselt sooja tarbevee kütte vajadus lahendada päikese paneelidega. Ootaks siia infot, kes seda võiks pakkuda. Ehk on keegi seda hiljuti lahendanud ja oskab soovitada, millele peaks tähelepanu pöörama. Milline kollektor, tootjate, müüja, paigaldaja? Või õnnestub odavamalt kogu lahendus kuskilt kaugemalt tellida ja kellegagi kopereeruda?
Katuse kalle 26%, E-S-W kõik täitsa vaba. Tänud.
Võib kirjutada ka nr@hot.ee

Kui palju vett on vaja soojaks lasta, mis tähenda osaliset. Kui päikest ei ole siis millega planeeritakse soe vesi toota.

Veikko kirjutas:

Soe paneel kirjutas:Soov oleks uuel ehitaval majal osaliselt sooja tarbevee kütte vajadus lahendada päikese paneelidega. Ootaks siia infot, kes seda võiks pakkuda. Ehk on keegi seda hiljuti lahendanud ja oskab soovitada, millele peaks tähelepanu pöörama. Milline kollektor, tootjate, müüja, paigaldaja? Või õnnestub odavamalt kogu lahendus kuskilt kaugemalt tellida ja kellegagi kopereeruda?
Katuse kalle 26%, E-S-W kõik täitsa vaba. Tänud.
Võib kirjutada ka nr@hot.ee

Kui palju vett on vaja soojaks lasta, mis tähenda osaliset. Kui päikest ei ole siis millega planeeritakse soe vesi toota.

Vee kogus oleks umbes 200L. Päikse puudumisel toodaks sooja vett elekter, samas boileris.

Odavam on toota sooja vett elektriga, nagu saan aru pole eesmärk soodne soojavee hind vaid moega kaasas käimine.

Veikko kirjutas:Odavam on toota sooja vett elektriga, nagu saan aru pole eesmärk soodne soojavee hind vaid moega kaasas käimine.

Täna kindlasti. Mul on vist 200 või 300 liitrine boiler. piisab täielikult ainult öösel kütmisest.

Kogu kuu veekulu minu perel on 10 m3. Kui eeldada ka et pool sellest on soe vesi, tähendab, et 5m3 kuus kütan 10(?) kraadi pealt 60 peale. Autopesu, wc , ...ehk aastas siis ikkagi 50 kanti vett mille temperatruuri vaja 50 kraadi tõsta.
Või oskab mõni küttepraktik seda külma/sooja suhet täpsemalt määrata?


Kas keegi viitsiks siia selle energiakulu valemi panna..., ?

Kui hakata päikesega kütma, tasuks mõelda targa paagi peale, kuhu saad igal suvalisel hetkel päikesest saadud energiat suunata.
Aga võibolla tasuks mõned aastad selle lahendusega veel oodata, küll riik hakkab ka omalt poolt pisikesi lahendusi toetama.

Lammas kirjutas:Kui hakata päikesega kütma, tasuks mõelda targa paagi peale, kuhu saad igal suvalisel hetkel päikesest saadud energiat suunata.
Aga võibolla tasuks mõned aastad selle lahendusega veel oodata, küll riik hakkab ka omalt poolt pisikesi lahendusi toetama.

Mina ka toetan seda ettepanekut, et veel oodata. Hinnad lähevad madalamaks, tehnoloogia tootlikumaks, toetused arenevad. Maja seest võiks valmis teha tuleviku jaoks kommunikatsiooni sahtid, et siis hiljem poleks probleeme katusele ja õue minna liinidega, torudega jne.

Sooja vee tarbimine on seni olnud, talvel 7-11m3 ja suvel umbes 5-6 m3 vahel. Ega mingeid täpseid arvutusi pole teinud küll. Aga kõhutunne ütleb, et elektri vaba turule minekul ja selle hinna võrdsustumisel Soome omaga, võiks asjal 10-12 aasta perspektiivis jumet olla.Või ei ole? Pikas perspektiivis elektri hind vaevalt, et langeb.

Soe paneel kirjutas:Sooja vee tarbimine on seni olnud, talvel 7-11m3 ja suvel umbes 5-6 m3 vahel. Ega mingeid täpseid arvutusi pole teinud küll. Aga kõhutunne ütleb, et elektri vaba turule minekul ja selle hinna võrdsustumisel Soome omaga, võiks asjal 10-12 aasta perspektiivis jumet olla.Või ei ole? Pikas perspektiivis elektri hind vaevalt, et langeb.

Elektri hind ei lange kunagi, kuid ainult sooja vett toota suvel on ilmselge, et süsteem ei tasu kunagi ennast ära. Parem oleks õhk-vesi soojuspump mis toodaks sooja vett ja annaks ka kütet. Töötaks ka talve läbi, mida ei suuda päikesel sooja tootvad süsteemid meie kliimas.

Soe paneel kirjutas:Soov oleks uuel ehitaval majal osaliselt sooja tarbevee kütte vajadus lahendada päikese paneelidega.

Sa oled selle küsimusega ,määratlenud ainult ühe energiakulusegmendi ja ühe võimalikest odavama energia allikatest.

Kuna maja on alles ehitusjärgus, siis ehk ei ole hilja pärida paarist küttesüsteemidega tegelevast büroost võimalikke komplekslahendusi - su eelarve on tõenäoliselt piiratud ja mõistlik oleks investeerida see mõeldud summa sellisesse seadmekompleksi, mis oma elukaarel suudab (arvestades nii soetusmaksumust kui hoolduskulusid) kõige rohkem säästu luua.

Optimaalseim variant ei pruugi sugugi "teen päiksega sooja tarbevett" olla.

tutvu ka sonnesti poiste pakkumistega. www.sonnest.ee

trebla kirjutas: 5m3 kuus kütan 10(?) kraadi pealt 60 peale. Autopesu, wc , ...ehk aastas siis ikkagi 50 kanti vett mille temperatruuri vaja 50 kraadi tõsta.

50 m3. * 50C. * 1.16 (erisoojus) = ~2900 kwh.
Selline siis vist su elektrikulu kui ainult soojendamist silmas pidada. Kuigivõrd kulub ka vee soojana hoidmisele. Rahaliselt ~0,1€ * 2900 kwh = 290 €.
Huvitav palju sellest soojast veest saaks päikesega "toota" aastas?

Veikko kirjutas:Elektri hind ei lange kunagi

Miks sa selles nii kindel oled?

madis64 kirjutas:

Soe paneel kirjutas:Soov oleks uuel ehitaval majal osaliselt sooja tarbevee kütte vajadus lahendada päikese paneelidega.

Sa oled selle küsimusega ,määratlenud ainult ühe energiakulusegmendi ja ühe võimalikest odavama energia allikatest.

Kuna maja on alles ehitusjärgus, siis ehk ei ole hilja pärida paarist küttesüsteemidega tegelevast büroost võimalikke komplekslahendusi - su eelarve on tõenäoliselt piiratud ja mõistlik oleks investeerida see mõeldud summa sellisesse seadmekompleksi, mis oma elukaarel suudab (arvestades nii soetusmaksumust kui hoolduskulusid) kõige rohkem säästu luua.

Optimaalseim variant ei pruugi sugugi "teen päiksega sooja tarbevett" olla.

Kõik on ilus ja õige, aga hetkel on maja keskel valmis saamas nelja tonnise kaaluga kaminahi, mida toetavad mugavuseks kaks õhkõhk pumpa, põrandale tuleb 33mm paksusega laud. Seega pole paneelist tulevat üleliigset energiat kuhugi edasi juhtida. Paneeli torude jaoks on katuselt teh ruumi ühendus ära veetud. Seega on täna küsimus, kas tarbevett soojendad ainult otse elektriga(osta 200L elektri boiler) või lahendad see paneeli toega?

Viimaste aasta(kümnete) jooksul ei ole päikesepaneelide osas revolutisoonilisi lahendusi tulnud ja tõenäoliselt ei tule ka lähiajal. Hinnad võivad ju mõnevõrra odavneda, kuid mitte märkimisväärselt. Pigem mõjutab hindasid nö poliitiline otsus - kas toetatakse riiklikult taastuvenergiat ja kui toetatakse, siis mis piirist alates ja millal. Päikeseenergiaga kütmisel on oluline minu meelest just see, et igal hetkel peab olema võimalik päikeselt saadud energia küttesüsteemi suunata. Ehk küttesüsteem peab olema nii tark, et peab jätma ruumi päikese jaoks ka keset sügavat talve, kui päike kasvõi korraks pilve tagant välja tuleb ja kogu küttesüsteemist on suht kõrged temperatuurid. Selleks peab olema tark puhverpaak, mis majandab temperatuuride jaotamisega vastavalt küttesüsteemi nõudlusele ja paagi enda temperatuuride kihistumisele.

Soe paneel kirjutas:Seega pole paneelist tulevat üleliigset energiat kuhugi edasi juhtida. Paneeli torude jaoks on katuselt teh ruumi ühendus ära veetud. Seega on täna küsimus, kas tarbevett soojendad ainult otse elektriga(osta 200L elektri boiler) või lahendad see paneeli toega?

Milline on rahakoti seis - kui "optimistlik", siis loomulikult pane paneelid katusele.

Muul juhul (s.t. kui sama raha oleks ka mujale vaja/võimailik paigutada) - milline oleks tänase päeva hindadega investeeringu tasuvusaeg (koos hoolduskuludega)?
Kui see on suurem kui 10 aastat, siis ma otsiksin hetkel paremaid investeerimiskohti (paremad aknad, 0,5 m paks soojustus, parema eneregiatagastusega ventilatsioonisüsteem jne.).

Soe paneel kirjutas:Aga kõhutunne ütleb, et elektri vaba turule minekul ja selle hinna võrdsustumisel Soome omaga

Aastas ~10 000 kwh ostval eramuomanikul maksab soomes elekter ~0,072 €/kwh+maksud ~0,02€+"kojutoomistasu" kohalikult võrgufirmalt. Hetkel keskmiselt vist kõik kokku ~0,14€ kwh.
http://sahkonhinta.fi/summariesandgraphs

Soe paneel kirjutas: Seega on täna küsimus, kas tarbevett soojendad ainult otse elektriga(osta 200L elektri boiler) või ...

Kaalu ka selle viewtopic.php?f=9&t=26131 teema alguses jutuks olnud võimalust.

rokikas kirjutas:

Soe paneel kirjutas: Seega on täna küsimus, kas tarbevett soojendad ainult otse elektriga(osta 200L elektri boiler) või ...

Kaalu ka selle viewtopic.php?f=9&t=26131 teema alguses jutuks olnud võimalust.

Ventilatsiooni eest hakkab hoolitsema VR 400 DC

rokikas kirjutas:

trebla kirjutas: 5m3 kuus kütan 10(?) kraadi pealt 60 peale. Autopesu, wc , ...ehk aastas siis ikkagi 50 kanti vett mille temperatruuri vaja 50 kraadi tõsta.

50 m3. * 50C. * 1.16 (erisoojus) = ~2900 kwh.
Selline siis vist su elektrikulu kui ainult soojendamist silmas pidada. Kuigivõrd kulub ka vee soojana hoidmisele. Rahaliselt ~0,1€ * 2900 kwh = 290 €.
Huvitav palju sellest soojast veest saaks päikesega "toota" aastas?
......

Ütlesin juba kohe, et kütan ainult öösel - seega kodu4 paketi alt tuleb arvestada kWh hinnaks 6,5 eurosenti ehk aastas kokku 190 €

vee soojana hoidmise kulud on kahe otsaga - kui kütaks päeval, oleks kogu aeg boiler max soe ja seega soojuskadu suurem - teisalt, saaks hoida mõnevõrra madalamat temperatuuri ja kasutada väiksema(t) pinnaga boilerit.

OK - paneme alginvesteeringusse ühe paki villa juurde - siis hoidmiskulud kahanevad.


Teise mehe täpsem konmmentaar sooja vee kulu kohta näitab:
1) minu soojaveekulu suurusjärk on õige ja ;
2) et suvel soojaga kui päikeseenergiat võtta on, siis soojaveevajadus on tegelikult väiksem.

ehk siis oma 190 € kulust saaksin kokku hoida ehk veerandi - 50 € aastas.
(optimist vast kah üle kolmandiku ei pakuks...65€)
Seega üle 500 € süsteemi eest maksta pole mõtet.



Kui maasoojuspump tulemas, siis on mõtekas seda suvist ülearust soojust maa alla ajada - muidu siin mõni mees kurdab, et sügiseni kontuur jääs...

trebla kirjutas: Kui maasoojuspump tulemas, siis on mõtekas seda suvist ülearust soojust maa alla ajada - muidu siin mõni mees kurdab, et sügiseni kontuur jääs...

Kas on mingeid andmeid, kui kaua - kui palju see suvel akkumuleeritud ülearune soojus maasoojuspumba mõnesaja meetri pikkuse trassi soojusväljutust parandab?
Või tassivad vihmaussid ja pinnavesi selle pinnasesse kantud soojuse kontuurist kibe-kähku eemale ning talve (kütteperioodi) alguseks pole sest jälgegi?

Külaline kirjutas: Kas on mingeid andmeid, kui kaua - kui palju see suvel akkumuleeritud ülearune soojus maasoojuspumba mõnesaja meetri pikkuse trassi soojusväljutust parandab?
Või tassivad vihmaussid ja pinnavesi selle pinnasesse kantud soojuse kontuurist kibe-kähku eemale ning talve (kütteperioodi) alguseks pole sest jälgegi?

No kontuuri ümber külmunud vihmaussid püsivad kenasti paigal ja ei tassi seda kuhugi.

Aga see küsimus on nonde paneelide tootjale. Kui palju üle jääb?

Kui siin parimal juhul 300 kWh kuus oli veesoojendamiseks vaja, siis kõik mis üle, läheks maa alla. Ja mitte niisama maa alla, vaid otse sellesse külmunud kontuuri - ehk siis hakkaks hajuma laiali vastupidises suunas sellele kust kontuur seda energiat enne ära tõmbas .

Kui väiksem maja vajab aastas nii 15 000 kWh kütteenergiat, siis on see maa seest võetud. Kui suvekuudega paar tuhat saab tagasi antud, siis on asi seegi. - see on ju täiesti üleliigne energia, mida pole kuhugile panna.
( ehkki sakslased küll juba varuvad seda talveks pütti...)

Ehk siis kevad-sügisöödel on pumba COP parem...

trebla

Külaline kirjutas:

Külaline kirjutas:
Kui siin parimal juhul 300 kWh kuus oli veesoojendamiseks vaja, siis kõik mis üle, läheks maa alla. Ja mitte niisama maa alla, vaid otse sellesse külmunud kontuuri - ehk siis hakkaks hajuma laiali vastupidises suunas sellele kust kontuur seda energiat enne ära tõmbas .
Ehk siis kevad-sügisöödel on pumba COP parem...

trebla

Pigem saab hakkama lühema maakontuuriga. Kui tavaolukorras panna maaalla liiga vähe toru, siis on oht, et maapind ei jõua suvega normaaltemperatuurini soojeneda ja järgmisel talvel võib juba tõsiseid probleeme tekkida. Kui nüüd suvel maa sulatamisele kaasa aidata, siis peaks teoreetiliselt väiksema maamassiiviga hakkama saama (mis jälle tähendab vähem toru).

Külaline kirjutas:Pigem saab hakkama lühema maakontuuriga. Kui tavaolukorras panna maaalla liiga vähe toru, siis on oht, et maapind ei jõua suvega normaaltemperatuurini soojeneda ja järgmisel talvel võib juba tõsiseid probleeme tekkida. Kui nüüd suvel maa sulatamisele kaasa aidata, siis peaks teoreetiliselt väiksema maamassiiviga hakkama saama (mis jälle tähendab vähem toru).

Aasta ja paar nädalat peale oli Jõhvis -26*, Padaorus istusid autod kinni, tänavu samal kuupäeval samal ajal mõõdetuna + kraadid, maasikad õitsevad ja punguvad, raps läks uuesti õitsema. Eelmine aasta mehine kütmine võrreldes tänavusega, oli kestnud juba poolteist kuud. See suvi oli väga ilus ja päikeseline, aga mõnel suvel on juhtunud, et seda päikest on olnud maksimaalselt paar nädalat. Hakata nüüd teoreetiliselt ehitama väiksema kontuuriga maaküttesüsteemi oleks paras riskeerimine. Puhtalt isiklik arvamus!
Urmas

Kui võtta aluseks Soome tänane elektri hind ja teemaalgataja sooja vee tarbimis kogus aasta lõikes, ja sinna juurde panna 1600 euri maksev vaakum torudega paneel, koos boileri ja kõige sinna juurde kuuluvaga.Kas nende andmetega tasuks see 12 aasta perspektiivis ennast ära?

Teemaalgataja soovitud süsteemi ei ole siin veel analüüsitud tulemuse (sooja vee) vajalikul hetkel tagamise seisukohalt.

Nimelt õhtuti kasutatakse boileri sooja veest ju pesemiseks suur osa ära. Hommikul aga sooviks ju sooja vett ikka - kuid öösel päikest ei paista. Järelikult tuleb öösel elektriga boiler üles kütta?

Või olgu nii, et hommikul karastab pere end tervislikult jaheda veega - kuid õhtul töölt koju tulles peaks ju boileritäis vett sooja vett jälle tagatud olema? Kuid päeval päike paistab, või siis jälle üldse ei paista ... Ja kui ei paista, tuleb vesi päevase kallima elektriga soojaks ajada ...

Nii et tegelikult tuleks päikeseenergiast maksimumi võtmiseks ja sooja vee vajalikul ajahetkel tagamiseks installeerida 2 boilerit, mida siis kordamööda (üle päeva) tarbitakse ja seejärel päikese poolt üles soojendatakse.

Selles mõttes akupaagi kütmine päikeseenergiaga vist ikka tulutoovam ettevõtmine tundub olema