tuletõkketsoon

[Külaline]

Tere,

Projektis on öeldud nii et hoone on I kasutusviisiga, kuulub klassi TP2 ja vahelagi on üheks tuletõkketsooni piirdeks (joonisel näidatud EI30. Vahelagi on puittaladel. Küsimus selles et milliste materjalidega peaks selle lae altpoolt (ja talade vahelt) katma et need nõuded täidaks?

[Urmas]

Jälle üks, kes on projekti pealt kokku hoidnud ja odavalt projekteerijalt midagi tellinud, kes omakorda ei ole raatsinud osta endale sellist lektüüri projektis kasutatavate materjalide kirjeldamiseks. Eks nüüd pead ise need nõuetele vastavad materjalid välja otsima, aga enne peaksid endale vajaliku lektüüri ostma, et oleks kust otsida. Midagi siit http://www.evs.ee/pood?SearchTerm=tulet ... National=1 ja midagi ka siit http://www.evs.ee/pood?SearchTerm=k%c3% ... National=1
Edu!

[Kalvis]

Standardeid saab tasuta lugeda standardiametis ja mõnedes raamatukogudes.

[Urmas]

Standardeid saab tasuta lugeda standardiametis ja mõnedes raamatukogudes.

Olen läbi kamminud nii Ruhnu, Kihnu, Vastseliina kui ka Märjamaa raamatukogud, aga mida ei ole, see on standardid. Miks peab kihnlane, ruhnukas või setu tulema selleks Tallinnasse, et olla seaduskuulekas EV kodanik? Kas seadusega kehtestatud nõuded ei peaks olema avalikud? Kui neid saab lugeda vabalt Standardiametis ja mõnedes raamatukogudes, siis miks ei võiks need olla kättesaadavad ka netiavarustes, IT riik, nagu me oleme ja seda enam, et need standardid on meie kõigi poolt juba korra kinni makstud. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest ja võib tuua kaasa sanktsioone, aga tutvumine seaduse nõuetega on millegipärast tehtud raskeks ja tasuline. EV ei koosne ainult Tallinna elanikest ja seadused kehtivad kogu EV territooriumil.
See on nagu kaks meest istuvad vangis ja pärivad teineteiselt, et mille eest keegi istub. Üks istus naise tapmise ja teine seaga seksimise eest. Seakeppija imestas, et naist tappa ei tohi, aga seksida naisega võib, samas siga võib tappa, aga seksida seaga ei või.

[Kalvis]

See ettepanek on tehtud EV tasandil, et standardid oleksid rohkem tasuta kättesaadavamad (eriti need mis kohustuslikud), kuid ministeerium lasi selle kolinal WC alla, ärihuvid olid tähtsamad kui rahva tervis. Kurvastuseks peab ütlema, et kõiki standardeid saad lugeda vaid Tallinnas, EVS-is; Tüüpseid rahvusraamatukogus (Tallinn) ja mõnes ülikooli omas (Tallinn, Tartu?) ja mujalt ei saagi. See on riigi valitsuse soov, ka mina käin hambad ristis neid lugemas Aru tänaval Tallinnas. Aega niigi vähe.
Sinu teemal soovitan siiski lihtsamat lahendust, nimelt on netis (peast ei mäleta, kuigi just hiljuti vajasin) määrused TP klasside ja põlemiskindluse kohta, sealt on hõlpsasti leitav materjalide miinimumnõuded, ehituspoes ja neti abil saad teada, kas sinu materjal vastab või mitte.

[sashaobrok]

Seoses selle Langi naljaga tabas minu ajukest ka üks ivakene. Kas mitte ei ole nii, et iga laenutuse pealt maksab riik autoritasusid, ehk et kui asi on raamatukogus, siis teenib "kirjastaja" pappi, a kui internetis, siis pole kedagi maksmas?

[Kalvis]

Täna on standardid samasugune äri nagu turul kurkide müümine. Seega tuleb tasuta võimalused maksimaalselt nullida.
Muuseas lasti e-õpikud samal põhjusel neti kaudu põhja, sest taheti maksimaalset kasu, see ei kõlvanud, et riik oleks maksnud kogu higi ja vaeva ühekordselt koos mõõduka kasumiga autoritele välja, ei, oluline oli saada lisapappi iga vaatamise pealt. Sama lugu standarditega.

[madis64]

Küsimus selles et milliste materjalidega peaks selle lae altpoolt (ja talade vahelt) katma et need nõuded täidaks?

Küsi seda ikkagi mõne projekteerija käest - ega foorum sulle seda sinu maja jaoks kinnitama ei hakka )kes see ikka vastutust omale vägisi kaela tahab võtta).

Seni aga natuke üldharivat lugemist:

http://www.ehitusinfo.ee/index.php?id=363,262,1,0,1,0

[madis64]

Täna on standardid samasugune äri nagu turul kurkide müümine.

Päris nii ei ole - kurgid on reeglina kurgikasvataja oma investeeritud raha ja töö tulemus, osa standardeid on aga sinu ja minu maksuraha eest välja töötatud.

[Kalvis]

Jälle pole nii - standardiamet saab raha nii maksumaksjalt kui ka standardite müügist. Ise nad püüavad ostjatele väita, et just standardite müügist nad neid standardeid arendavadki, sest kui oleks vaid maksumaksja raha eest, peaksid standardid tasuta olema, vähemalt EV minister väitis nii. Püütakse igati jätta muljet, et maksumaksja raha on teisejärguline.