Ehitusfoorum

Elektroonik küsib.

Milline oleks lihtsam ja odavama seade, millega saaks "rikkevoolu" ahelat tuvastada?
Mõistliku hinna korral sooviks sellise firmale osta.

Tegemist 220V aia valgustitega (7 tk) ja 10 minutiga rakendub RVK.

1. Vaja veenduda, et RVK seade ise korras (ilmselt on korras, sest ülitundlikus on kahtalne), kuid vale rakendumine mehhaaniliselt siiski võimalik)
2. Hoovis paari mõõtmisega leida lekkiv ahel või valgusti

No aga kui need lambid on kõik ühe toitekaabli peal paralleelis siis pole mingit vahet millega mõõta. Katkise koha leidmiseks peab nii või naa seda kaablit hakkama torkima. Mõõteriistana võib tavaline ampermeeter ka olla. Mina hakkaks enne kogu seda mõõtmist sellest pihta, et kruviks need lambid lahti ja kuivataks ära. Vbl polegi muud vaja teha.

Kasuta "rikkis ahela välistamise" meetodit :
Ühenda kõik valgustid lahti ja vaata, kas kaabel ise on korras - lülitades pinge kaablile peale. Seejärel hakka valgusteid ükshaaval tagasi ühendama ja iga kord uuesti ahelat pingestama. Lekkiva valgustini jõudes lülib RVK ahela välja ja oledki vea avastanud !

Lambid on kuivad.
Vahepeal on mõõtmise hõlbustamiseks ka mõned harukarbid.
Viimane võimalus on, et kabel on maa all vigastatud ...
Testriga võib ju alustada, kuid kui 5A kaitse ei reageeri vaid 30mA RVK mingi aja mõõdudes, siis ei kujuta ette, kas pingestamata ja tavalise testriga midagi näitab.

Mõtlesin, et kui 50-100 raha mõni asjalikum riist oleks, kannataks ehk lasta hankida.

tommy4 kirjutas:Kasuta "rikkis ahela välistamise" meetodit :
Ühenda kõik valgustid lahti ja vaata, kas kaabel ise on korras - lülitades pinge kaablile peale. Seejärel hakka valgusteid ükshaaval tagasi ühendama ja iga kord uuesti ahelat pingestama. Lekkiva valgustini jõudes lülib RVK ahela välja ja oledki vea avastanud !

Kui targemat riistapuud mõistiku raha eest abiks ei saa, eks siis nii tulebki teha

No aga mis see targem riistapuu teeb siis ? Saad vbl teada mingi umbmäärase distantsi aparaadist rikkekohani ja ongi kõik. Kuna keegi krt ei tea selle vase täpset takistust siis on see tulemus kah väga umbmäärane. Mina kruviks ikkagi sinna apmermeetri vahele ja siis võtaks kõik lambid koos pesadega küljest ära ja hakkaks siis neid ükshaaval jälle külge ühendama kuniks lekkiv koht tekib. No nagu see rikkis ahela välistamine peaks olema. Kindlasti on ka mingi apraaat mis isegi oskab sulle enamvähem pikkuse öelda aga selle hind kipub olema 1000+ €

Kas need harukarbid on maa sees?
Tavaliselt on nad sel juhul vett täis.

Natuke teemast välja, aga väga asjalik asi, mida olen töö juures katsetada saanud:
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/in ... &toc=19294

Multisys kirjutas:Kas need harukarbid on maa sees?
Tavaliselt on nad sel juhul vett täis.

Igasuguseid kavalaid asju on välja mõeldud ja hinnadki üha soodsamad. Kuna selline leke võib tekkida alles pingestamisel, siis mõtlesin, et ehk leidub midagi tööd hõlbustavat

Seni olen vaid teoretiseerinud aga küllap ei jää muud üle, kui tuleb nädalavahetusel tavalise testriga õnne katsuda, sest vaatlemisel kusagil otsest liigniiskust küll näha ei ole.

Alati ei pruugi näha ollagi. Endal kogemus pinnasesse süvistatava valgustiga, mille ühendusklemmide keraamiline isolaator tõmbas ajapikku endasse piisaval määral palju niiskust, et muutus juhtivaks ning peale pikemat seismist lõi RVK välja. Kui parasjagu RVK-d välja ei löönud ning valgusti mõnda aega töötas, siis ilmselt kuivas soojuse mõjul jälle ära. Võimalik, et see niiskus oli korpusesse jäänud sisse ka paigaldamise ajal, kes teab. Muus osas midagi näha ei olnud, isegi klaas oli puhas seespoolt. Viga sai samuti leitud katse-eksitus meetodil. Tavalise testriga ilmselt ei oleks midagi näinud. Megeriga ehk küll.

ToomasV kirjutas:
... 10 minutiga rakendub RVK.
...Viimane võimalus on, et kabel on maa all vigastatud ..

Mina megerdaks eraldi liini osad ja lambid läbi ( saab kiiremini ) , kuni jõuab rikkis kohani. Takistus peab olema megades maa suhtes. Tester ei pruugi alati sellistel puhkudel sihile viia. Mina alustaks " torkimist " nii.
Lekke avastamiseks on kindlasti vastavad spetsriistad olemas ja pikkade ja väga pikkade liinide puhul on nad asendamatud rikkekoha leidmiseks.

ToomasV kirjutas:Lambid on kuivad.
Vahepeal on mõõtmise hõlbustamiseks ka mõned harukarbid.
Viimane võimalus on, et kabel on maa all vigastatud ...
Testriga võib ju alustada, kuid kui 5A kaitse ei reageeri vaid 30mA RVK mingi aja mõõdudes, siis ei kujuta ette, kas pingestamata ja tavalise testriga midagi näitab.

Mõtlesin, et kui 50-100 raha mõni asjalikum riist oleks, kannataks ehk lasta hankida.

Mis seis on nendes harutoosides? On need kindlasti ilmastikukindlad? IP?

Probleem võib tekkida sellest et näiteks lambis on kere ja neutraali vahel mingi niiskusest tulenev leke. Visuaalselt seda raske avastada. Kaabel maas puru, kahtlen. Parim viis on neil lampidel PE juht lahti võtta siis näed ilma muud jama lahti ühendamata selle vigase lambi ära.

No ma mõtlesin et näed ära selle lambi milles esineb viga, kõigis kindlasti mitte või siis väga vähe tõenäoline.

kyveltech kirjutas:No ma mõtlesin et näed ära selle lambi milles esineb viga, kõigis kindlasti mitte või siis väga vähe tõenäoline.

Kahjuks ei ole veel "objektile" jõudnud ja seega hea nõu ikka hinnas.

Ma hästi ei taipa, kas väljuva kaabli PE kilbist lahti ühendada? Või kui ükshaaval igast lambist eraldi? Mis ja millele siis reageerib?

Millegipärast arvan, et soolapuhuja või nõidpreester aitab sul vea kiiremini üles leida...

Ma ei oska seda hästi seletada, aga ma siis proovin:-P Rikkevoolukaitseme paigaldamisega, PEN juht jagatakse kaheks. PE ja N. Kui rikkevoolukaitset pole, on nende vahel sild. Eraldamine on vajalik selleks, et rikkevoolukaitsmel oleks võimalik mõõta see rikke puhul tekkiv leke faasi ja maa vahel. Ei oska hästi sõnastada või ajan midagi ise nüüd sassi. Igastahes on väga tõenäoline, et kui sa selle PE juhtme võtad lahti korpuse küljest, ja paned tuled tööle, siis rikkevoolukaitse sellisel juhul ei rakendu kui sa oled õige lambi juures, kus potentsiaalne leke esineb! Kurat, nüüd endal ka juhe koos.

PS! Kalvis teab, küsige tema käest:S

No on Teil alles probleemid. Korraks arvasin, et saan selles RVK tööpõhimõttest aru, aga läks vist see arvamus ka selle vihmase ilmaga kaduma. Mõte jääb ikka selliseks, üritan siis enda juttu täiendada, et mingi väike vool niiöelda, peab sellesse valgusti posti lekkima ja (selle registreerimisel või siis mõõtmisel, tundmisel vms), rikkevoolukaitse rakendub. Rikkevool saab sellest "aru" ainult siis kui PE juht on ühendatud posti ja teine ots maasees...vist:) Kui ma nüüd hullumoodi jama ajan, siis targemad mehed mainige, lõpetan oma armetu elu ise:-P

kyveltech kirjutas:Ma ei oska seda hästi seletada, aga ma siis proovin:-P Rikkevoolukaitseme paigaldamisega, PEN juht jagatakse kaheks. PE ja N. Kui rikkevoolukaitset pole, on nende vahel sild. Eraldamine on vajalik selleks, et rikkevoolukaitsmel oleks võimalik mõõta see rikke puhul tekkiv leke faasi ja maa vahel. Ei oska hästi sõnastada või ajan midagi ise nüüd sassi. Igastahes on väga tõenäoline, et kui sa selle PE juhtme võtad lahti korpuse küljest, ja paned tuled tööle, siis rikkevoolukaitse sellisel juhul ei rakendu kui sa oled õige lambi juures, kus potentsiaalne leke esineb! Kurat, nüüd endal ka juhe koos.

PS! Kalvis teab, küsige tema käest:S

RVK ei ole otselselt PEN'iga kuidagi seotud vaid reageerib L ja N vahelise voolu erinevusele. Piltlikult, kui kõik on korras on vool võrdne ja tasakaal majas. Kui vool lekib kas maha või PEN'i siis on N vool väiksem ja RVK rakendub antud juhul 30 mA erinevuse juures.

Täna proovisin testriga ja see midagi kahtlast ei tuvastanud. Võimalik et ülelöök tekib siis pingestatud olekus.

Tavalise testriga pole seal tõesti midagi teha, seda sai ka öeldud. Abiks tulebki loogika ning meger, mis peaks sinu soovitud hinnavahemikku mahtuma. Alustad terve ahela megerdamisest ning peaksid tuvastama isolatsioonilekke. Edasi hakka ahelat lammutama juppideks. Esialgu kaheks või kolmeks, siis tuvasta millises jupitatud ahelas endiselt leke on ning tegele selle jupitamisega edasi kuni jõuad vigase kaablilõigu või lambini.

RVK võib rakenduda ka selle peale, et pärast RVK-d lekib N-juhist vool maha..

Seega rikkis ahela osa otsimisel tuleb paralleelosadel lahti ühendada mitte ainult L vaid ka N....

Jõudu...



PS
ToomasV - paranda oma kommentaaris PEN ära PE-ks , ehk siis hakkab pilt selginema ?

PS1
kyveltech - PE-juhti ei pea selleks lekkimiseks tingimata posti ühendatud olema. PE-d ennast ei pea tingimata üldse olemas olema... piisab sellest, et post on maaga ühendatud...

Elekter ei ole mänguasi, kutsu parem elektrik ja saad asjad korda.

ToomasV kirjutas:Elektroonik küsib.

Milline oleks lihtsam ja odavama seade, millega saaks "rikkevoolu" ahelat tuvastada?

Sul läheb vaja megerit, nagu mainitud. Pakun soodsalt müügiks vähe kasutatud megerit M 4100/4 , see oleks sulle kõige odavam ja lihtsam lahendus. Mul on üks üle. Pole küll kaasaaegne riist, aga töö teeb sama hästi.
Soovi korral võta privas ühendust.

Nüüd märkasin, et sa pole registreeritud kasutaja, seega privas sa ühendust võtta ei saa.

kirjuta soovi korral e1350@hot.ee

Tegelikult on õigeid lahendusi juba üksjagu pakutud, kuid mõne liigagarusest lausvaled on lihtsa asja segaseks teinud.
Kindlad meetodid on megeriga (mitte testriga) isolatsioonitaksituse mõõtmine ja isegi lambipirnide välja keeramine on hea lahendus. Hea soovitus oleks lampid üle vaadata et nad seest märjad ei ole. Piisab niiskest kondentsist lambi sees ja RVK teebki seda mida tegema peab. Takistus tuleb mõõta megeriga nii L kui N juhtmes. Ärge näppike PE, see peabki olema maaga ühenduses. Kuna skeemi pole täpselt teada siis tuleks rikke haru üles leida, lihtne oleks lambiliinide pesast liinid eraldada (võib täitsa piisata lambipirni välja keeramisest) ja siis tööle panna, kui RVK püsib sees järgmine haru võtta. Samas kui on kondents siis töösolemine soojendab ja rike võibki iseenesest kaduda.
See soovitus pole lubatud, kuid teinekord olnud edukas - ühendada lambid tööle ilma RVK-ta (hoolitseda et keegi ei näpiks lampe ega poste ja üldse hoiaks eemale) ja lasta päev otsa põleda. Edasi kui soojus on rikkekoha ära kuivatanud siis järgmine päev RVK jälle tagasi. Toimib edukalt kuni järgmise pikema pausini kui kondents jälle kimbutab.
Kui kondents kimbutab siis odavatest võtetest on kõige edukam hea tuulutus lampides (IP esimene number piisab kui on 2).