Ehitusfoorum

Sein 250 fibo koos 200 penoga. Järgmine kuu plaanis seest krohvida. Kuidas selle krohvimis järgse niiskusega on. Kas läheb ise välja või peab ilmtingimata niiskusimureid kasutama, et niiskus peno alla ei läheks. Või kuivab see suvel sealt alt ikka välja? Kui tõsine niiskue peno alla sattumis risk üldse on? Mis on tagajärg?

No kasulikum on ikka ruume piisavalt ventileerida talv läbi ja ka edaspidi. Pole ju keeruline.

taastaja

Variant a)puhurid sisse ja aknad lahti või b) niiskusimurid sisse enne krohvimist, krohvimise ajaks ja mõnda aega ka peale krohvimist.
Arvesta, et ühe koti kipskrohvi kohta tuleb ca 20l vett.
Ma töesti ei tea, mida võib või mida teeb niiskus seal peno ja seina vahel, aga ma tean, et kui niiskus hakkab sissepoole ronima, siis keerab viimistluse sinnasamusesse ja kobrutab lahti.

Urmas kirjutas:Variant a)puhurid sisse ja aknad lahti või b) niiskusimurid sisse enne krohvimist, krohvimise ajaks ja mõnda aega ka peale krohvimist.
Arvesta, et ühe koti kipskrohvi kohta tuleb ca 20l vett.
Ma töesti ei tea, mida võib või mida teeb niiskus seal peno ja seina vahel, aga ma tean, et kui niiskus hakkab sissepoole ronima, siis keerab viimistluse sinnasamusesse ja kobrutab lahti.

Kui niiskus sattub ikka seina ja epsi vahele, kas kuivab sealt välja, kas on oht, et see jääb sinna, külmub...?

Külaline kirjutas:Kui niiskus sattub ikka seina ja epsi vahele, kas kuivab sealt välja, kas on oht, et see jääb sinna, külmub...?

Vene ajal oli väljend, et seal, kus lõpeb mõistus, algab raudtee ja nii on ka minul selles küsimuses- raudtee tuli vastu.

Oleks pidanud enne peno panekut krohvima,Paljud teevad selle vea et algul maja väljast ilusaks siis seest

pafka007 kirjutas:Oleks pidanud enne peno panekut krohvima,Paljud teevad selle vea et algul maja väljast ilusaks siis seest

Ise arvan, et sinu pakutud variant on viga. Seda saab edukalt praktiseerida Egiptuses või Sudaanis, kus võib-olla viimased viis aastat pole kordagi vihma sadanud ja järgmise poolaasta jooksul, mil kavatsetakse jõuda välisviimistluseni, on samuti vihma tõenäosus väga väike.
Meie kliimas piisab sellestki kui välisviimistluse juures tehakse mingi apsakas. Vihma ja veidigi tugevama tuulega peksab vihma aknaplekkide alt sisse või räästaaluse kaudu keerutab seinale ja ongi siseviimistlus pekkis. Nähtud ja hiljem parandusi tehtud sellepärast. Mida siis rääkida sellest, et kui välisviimistlust veel pole, siseviimistlus tehtud ja tuleb kahenädalane vihmaperiood, mil ei saa teha ka välisviimistlust. Topelttöö kindlustatud! Rahalisest küljest ma ei räägigi.
Nähtud, kuidas sügisel vihmadega on laotud seinad ja kui katus peal, soovitakse siseviimistlust, mis jäi talveperioodile, kütet praktiliselt pole, neid paari puhurit ma ei loe kütteks. Tulemus- natuke suurema külmaga pressib niiskuse sisse, lööb krohvi ja pahtli pudedaks ja värvi kobrutama. Selle asja nimetus on kiirustamine!
Teemaalgataja võiks endale osta digitaalse hügromeetri ja selle tubadesse pista, siis saab aimu kui palju seal niiskust veel on. Kõige lihtsam ja lollikindlam variant selleks, et siseviimistlus tuleks korralik, on küte sisse ja kannatust.

OK.Ega ma ise mingi eri spetsalist ei ole,Ma nimelt õpin ehituskoolis veel,Lihtsalt sellepärast kommenteerisin et alles oli krohvi moodul ja tuli meelde et räägiti just sellest niiskuse välja minemisest.Otsisin omal mingid materjalid välja ja siin kirjutab et kruntida enne,et vähendamaks krohvimördis,tasandussegus ja pahtlis oleva vee imendumist aluspinda,Et tsementi sisaldavad segud ja mördid vajavad ise kivinemiseks niiskust,Pikendada segude pinnale kandmise aega.Ma ei tea kas see on õige,mis teie arvate Urmas.

pafka007 kirjutas:... ja siin kirjutab et kruntida enne,et vähendamaks krohvimördis,tasandussegus ja pahtlis oleva vee imendumist aluspinda,Et tsementi sisaldavad segud ja mördid vajavad ise kivinemiseks niiskust,Pikendada segude pinnale kandmise aega.Ma ei tea kas see on õige,mis teie arvate Urmas.

Teoorias on jah, kõik õige ja ilus, aga kuidas kujutad ette praktikas fibo kruntimise efekti? Materjali (krunt) raiskamine? Mõtle fibo pinnareljeefile! Küsi oma õpetajalt, kuidas takistab krunt vee imendumist fibo või aeroci pinnas olevate "augukeste" kaudu.
Ise olen alati "ajahädas" aeroci viimistluse puhul, kus nõutakse võrguga armeerimist. Ei aita seal ei "...stopid" ega veega ohtralt niisutamine.

Jah leidsin koha kus ütleb et niiskus on piisavalt vähenenud peale ühte kütteperioodi.Ja leidsin ka sellise koha et iseenesest ei ole seina läbiv veeaur ehitisele ohtlik,kui see ei kondenseeru veeks ega koguna ehitisse.

pafka007 kirjutas:Jah leidsin koha kus ütleb et niiskus on piisavalt vähenenud peale ühte kütteperioodi.Ja leidsin ka sellise koha et iseenesest ei ole seina läbiv veeaur ehitisele ohtlik,kui see ei kondenseeru veeks ega koguna ehitisse.

Äkki jagad linke? Mul ongi sedasi, et väljast tehtud, seest hakkan tegema alles. Oleks huvitav lugeda.
Tänud!

http://www.aeroc.ee/index.php?page=955& ... nt=Niiskus
http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf
http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=23

rokikas kirjutas:http://www.aeroc.ee/index.php?page=955& ... nt=Niiskus
http://www.tarmatrade.ee/File/FASSAADID ... RVUTUS.pdf
http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=23

Tänud!

"Fassaaditööd on hoonel kõige viimased"

http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf

fanatic kirjutas:"Fassaaditööd on hoonel kõige viimased"
http://www.tarmatrade.ee/File/sspaigald ... loogia.pdf

Nädala või pooleteist tagune värske kogemus kui oli torm ja peaksis vihma aknaplekkide vahelt sisse. Äsja tehtud ja kuivanud krohvi pinnalt olid need paar laiku ideaalselt näha- õhtul polnud, aga hommikuks olid tekkinud. Mehed tihendasid oletatavad läbilaskekohad ära ja probleem kadus koheselt. Ma ei kujuta ette, kui seal oleks olnud ilma soojustuse ja viimistluseta välissein, see krohv oleks seinalt maha kukkunud.
Olen ennegi maininud, et asju tuleb teha õigel ajal, lasta rahulikult taheneda kui vaja ja mitte kiirustada! Eramute omanikest rääkides (minu põhiklientuur), siis, kas ikka on hea mõte kevadel kopp maasse, sügiseks katuse alla ja jõuluks sisse kolida? Natuke pani hämmastama selles viites "Tellingud, ..." peatükk, kus soovitatakse välisviimistlust teha praktiliselt igasuguste ilmastikutingimuste juures,tõmba aga kile tellingutele ümber, pane puhur tööle ja anna aga minna.
Kurat, ei pea ju sügisvihmadega või talvel laduma müüri, katus peale, kohe välisviimistlus ja peale seda praktiliselt kohe või lausa samaaegselt hakkama tegema siseviimistlust. Sellise variandi puhul on reeglina probleemid kindlustatud.
Nähtud ka talvel laotud "külmaainet" sisaldava seguga fibo seinasid, kus eeltöid krohvimiseks tehes käsikiviga üle käies on müürisegu täiesti pude. Isegi Tallinna vanalinna mitmesajaaasta vanustel majadel ei ole müürisegu küünega kratsitav!

Eks ikka sõltub ka millisest plokist seinad laotud. Aeroc sein (375 mm. või paksem) peab päris hästi vett/tuult ka väljast katmata aga fiboga hapum lugu. Viimasest kipub tuul/vesi päris kergelt läbi "ronima".
Eks tõsi see ju on et välisviimistlust saab teha aastaringselt kui tellingud katta ning puhureid kasutada aga kas selline tegemine ka rahakotisõbralik on ...sõltub ilmselt olukorrast. Tellingute katmist pean tegelikult soovitatavaks olenemata aastaajast. Milleks riskida päikese/tuule/sademete mõjuga poolikule tööle.
"Kuue kuuga nullist võtmeteni" on kivimaja puhul suht riskantne ettevõtmine. Võib juhtuda et järgnevad 18 kuud tegeletakse vigade/probleemide/niiskuskahjustuste parandusega/likvideerimisega ja see ei ole just eriti odav lõbu.
Puitmaja tera lollikindlam selles suhtes. Vähem "vett" mille "lahkumist" oleks mõistlik oodata.