Ehitusfoorum

Tere,vahendan siis onu muret , mureks on see ,et onu ostis maja, põrand on tehtud , vill on pandud ja laud peale lõõdud , aga kas seda põrandakütte süsteemi saab ka ilma betooni valamatta teha ,et paneks põranda talade vahele need torud ,villapeale?
Tundub vb idiootsus aga kes teab.Ja mis toru peaks olema , pinda on 80 ruutmeetrit ,palju seda võiks minna.Võib soovitada ka katlaid (puuküttega).

http://www.warmia.fi/media/uploads/esit ... t_2009.pdf
Sellelt lehelt leiad äkki mõne hea idee

Või siit http://www.uponor.ee/~/media/Files/Upon ... uhend.ashx
Või siit midagi http://www.begores.com/floore/floore-tootevalik.html

Sry, et pilt valepidi

Palun seletusi , mis on see kile miks ta on ja mis jupid seal torude all ja miks

See on no foolimuiga vill. Need plekid on spets toru soonega, et torusi paigal hoida. Peale tuli 12mm vineer+ 14mm laud

Läikiv kile on suure tõenäosusega foolium, peaks siis kiirgama või peegeldama soojust ülesse,
Tsink-plekk lärakad on Cartmanil ise painutatud ja peaks hajutama pkt. väljuvat soojust ja ühtlasi soodustama inertsi.
Samas on sellised plekid müügil, muidugi mõnusa raha eest nii, et arusaadavalt painab osav Mäkaiver need ise ilma, et peaks kellegile mõttetult euri maksma.
Lihtne ja innovaatiline.

Kile kohta ei oska ma midagi tarka öelda. Need matallist plaadid on soojuse jagamiseks. Toru kütab metalli ja siis metall omakorda ümbrust. Seal kõige all on soojustuseks mingi vatt/vill/vaht või muu väga suure õhusisaldusega materjal.
Kusjuures seda pleki isepainutamist saab tõesti teha aga siis peab ka mingi üsna hea vorm/tööriist olema. Sõbral alles panime neid plaate maha ja nad läksid ilusti ümber toru. Selliselt et moodustus mingi klmaber sinna toru ümber ja toru seal plekist niisama enam välja ei tulnud. Pidi natuke jõudu kasutama. Edasi olid nad sedasi stantsitud, et ühtegi teravat serva vastu toru ei jäänud. Ja lõpuks oli neisse ka murdekoht stantsitud, kerge painutamise peale sai neid lahti murda. Tekkinud tükid olid kõik erineva suurusega ja mingeid puudu- ega ülejääke ei tekkinud. Lühidalt, sigamugav oli. Aga hinna peale vahetas sõber hoobilt jututeemat. Muidugi on neid aegajalt ulmeodavate hindadega müügis. Enamasti tellitakse neid natuke rohkem kui vaja ja siis müüakse neid ülejääke mingite kopikate eest. Aga sellele lootma jääda pole vist mõtet.

maik kirjutas:Läikiv kile on suure tõenäosusega foolium, peaks siis kiirgama või peegeldama soojust ülesse,
Tsink-plekk lärakad on Cartmanil ise painutatud ja peaks hajutama pkt. väljuvat soojust ja ühtlasi soodustama inertsi.
Samas on sellised plekid müügil, muidugi mõnusa raha eest nii, et arusaadavalt painab osav Mäkaiver need ise ilma, et peaks kellegile mõttetult euri maksma.
Lihtne ja innovaatiline.

Cartman pole midagi ise painutanud. Need on aastad 10-15a vanad, rootisit toodud, omanikul. Pandud sai neid üle ühe, kuna nii neid jagus.

Plekid peaks ikka terves ulatuses olema,mitte üle ühe.Plekk veab sooja ühtlaselt laiali.

kütja kirjutas:Plekid peaks ikka terves ulatuses olema,mitte üle ühe.Plekk veab sooja ühtlaselt laiali.

Ytlen sulle ausalt, et minu tehtud põranda puhl pole aru sadaa, kas kuskil on v ei ole plekk. Tglt on nende suurim eesmärk fikseerida toru aj suruda vast vineeri. See peegeldamine ja salvesatmine natuke väiksema tähtsusega.
Olen yhte põrandat pumbanud kus kasutati jh täis ulatuses seda pleki teemat. Weberi põrandakytte lahendus(peno peal alumiinium ja need sooned. Kui aga vaadata, mis sellised plekid reaalselt maksavad siis ei tasus ee investeering end ära, et kõik täis laduda.

Niiöelda hea lahendus on jah see kui pannakse korralikud alumiinium peeglid põrandasse, moodustub põhimõtteliselt soojust kiirgav tervik põrandas, aga tõesti hind on päris kena. See kuidas cartman'il tehtud on päris mõnus ja odav lahendus. Üldiselt puitpõrandaga on omad nüanssid. Kui ikka külmad talved tuuline paik majal jne, siis kipub tuba suht jahedaks jääma. See muidugi oleneb soojustusest ja akendest jne, aga siiski. Teiseks ei ole hea kui laminaat on põrandaks peal või tavaline puit lakiga näiteks. Peaks hoidma, puitu kasutades, soojusjuhtivuse võimalikult suure.

Oma alumiinium peegli jutuga toatemperatuuril võid kergelt seenele sõita. Need pannakse sinna ikka soojuse hajutamiseks, mitte peegeldamiseks.

Kalvis kirjutas:Oma alumiinium peegli jutuga toatemperatuuril võid kergelt seenele sõita. Need pannakse sinna ikka soojuse hajutamiseks, mitte peegeldamiseks.

Kas see lause oli mulle mõeldud? Ma väljendasin end natuke ebatäpselt jah. Vb on õigem nimetus siis alumiinium soojuskiirgur vms. Mõttest said aru küll ja ära torise koguaeg. Eesmärk on muidugi neil põrandas tekitada terviklik pind mis kütab. Samas ei teagi kas see kütab, on korrektselt kirjutatud, ei küta seal keegi ju, toimub soojusülekanne. Kuradi tähenärijad!

Soojuskiirgur ta ka kohe ei ole.Ikka soojusjaotusplaat .http://www.uponor.ee/lahendused/sisekli ... plaat.aspx

Puitpõrandasse võiks toru rohkem maha kerida kui betooni sisse siis ei tohiks ka kiiremad temperatuuri muutused ja tuuled õues maja sisekliimat mõjutada. Laudpõrandal puudub soojainerts.

Veikko kirjutas:Puitpõrandasse võiks toru rohkem maha kerida kui betooni sisse siis ei tohiks ka kiiremad temperatuuri muutused ja tuuled õues maja sisekliimat mõjutada. Laudpõrandal puudub soojainerts.

Inerts ei ole siin määraja. Mida väiksem on küttesüsteemi soojuslik inerts, seda paremini ja kiiremini on küttesüsteem reguleeritav. Eriti hästi on see inerts näha, kui tuba hakkavad kütma ka välised allikad (päike, kamin, söögitegemine jne).
Pigem osutub määravaks torult ruumiõhule üle kanduv soojus. Betoonpõranda korral on toru 100% soojust hästi juhtivas materjalis - betoonis. Puitpõranda korral ei ole ruumiõhule nii head soojusülekannet, kuna osa torust asub (heal juhul) soojusjaotus plaadi sees, toru ülemine osa on aga ei puutu millegagi kokku. Samas on puitpõranda korral ka põrand paksemast puidust. Puit aga on heaks soojusisolaatoriks ning aluspõrandast ei pääse soe nii hästi tuppa. Selleks, et ruumi temperatuur oleks OK, tuleb kas suurendada soojuskandja temperatuuri või suurendada küttepinda. Temperatuuri tõstmisel on aga piirangud ees, kasvõi max lubatud põrandapinna temperatuur. Küttepinna suurendamine tähendabki tihedamat paigalduse sammu. Milline aga optimaalne samm olema peaks, selle peaks projekteerija välja arvutama.

Puitpõrand tuleks natuke kõrgemale tõsta ja seinaäärde liistude juurde tuulutus teha kust soe õhk välja ise ventileeruks.

kütja kirjutas:Soojuskiirgur ta ka kohe ei ole.Ikka soojusjaotusplaat .http://www.uponor.ee/lahendused/sisekli ... plaat.aspx

See päris hea nimetus, I agree!

nexpoiss kirjutas:Tere,vahendan siis onu muret , mureks on see ,et onu ostis maja, põrand on tehtud , vill on pandud ja laud peale lõõdud , aga kas seda põrandakütte süsteemi saab ka ilma betooni valamatta teha ,et paneks põranda talade vahele need torud ,villapeale?
Tundub vb idiootsus aga kes teab.Ja mis toru peaks olema , pinda on 80 ruutmeetrit ,palju seda võiks minna.Võib soovitada ka katlaid (puuküttega).

Kui juba põrandad valmis miks sii ei soovita radiaatoreid panna. Puitpõrandad on jalale iseeńesest soojad, oleks veel kivi siis teine teema. Kes teab ka mis ehitusega need põrandad alt, sealt võib selline jahutus tulla, et küttekulud suurenevad. Kas jutt on 1 korrusest? Milline on olemasolev küttesüsteem, akupaak.