Ehitusfoorum

Kuidas saavutada palkmaja aknalengi ja palkseina vaheline tuuletihedus?
Kuskilt jäi kõlama selline asi nagu tuuletõkkeriie (mitte kile).

võlusana - macroflex!

tõnu kirjutas:võlusana - macroflex!

On sul aimu, mida ütleb su võlusõna seal akna ümbruses näiteks päikesekiirtele? Juhul, kui akna ümber mingeid liistusid ei lähe siis...
Ja kui jutt käib selle sama sauna akende ümbrusest mille tendripostide üle vaieldi siis peab paraku arvestama ka sellega, et makroflex paisub varade vahele laiali ning ei lase palkidel ühtlaselt vajuda vaid hakkab akende juurest "kandma"
Sellisel juhul ei piisa enam tendripostist vaid peaks panema juba selle T-kujulise tendri ning mina paneks selle jätkuvalt ühest tükist välja saetuna, mitte vineerist või laudadest kokku keeratuna, kuid eks see juba saunaomaniku enda otsustada

loomulikult ei kasutata macroflexi seal, kus ta välja jääb näha ja selleks ongi hea tendri peale löödud laud, et oleks hea akna ümbrust tihendada, aga miks peaks see olema tendriga ühes tükis??

Makroflex tuleb panna lengi ja tenderlati vahele. Ühest väljasaetud tenderpuu on totrus. "Tangi sapakat 98-ga." Seinapalkide otsad ei jookse nagunii ülitäpselt ühes joones, juhul kui üritatakse saavutada ühestükis väljasaetud tenderpuu õhutihedust. Konstruktsiooni tugevuse seisukohalt ei ole tenderpuule sellist jõudu, mis välistaks kruviühenduse kaheosalisel tenderpuul. Tenderpuu võiks olla kitsam kui on sein, et saaks tenderpuu ja kattelaua vahele soojustust. Soovitaks coretex soojustust (polüpropeenkiud). Linavilt palkmajadele on pisut iganenud materjal, kuna ei oma piisaval määral soojapidavust ja paindlikkust. Et vaidlusi välistada, siis antud juhul akna juurde võib paigaldada ka linavilti.
Kindlasti tuleb panna kattelauad välja ja esteetilisema pildi pärast ka sisse. Välimiste kattelaudade alla aga soovitaks klammerdada parketi alusvaiba materjali (2mm paksune). Mida õhem materjal seda parem, et kopeerida seina palke ja raskendada tuule pääsemist soojustusse.

palkmajad Tartust kirjutas:.... Ühest väljasaetud tenderpuu on totrus. "Tangi sapakat 98-ga." Seinapalkide otsad ei jookse nagunii ülitäpselt ühes joones, juhul kui üritatakse saavutada ühestükis väljasaetud tenderpuu õhutihedust. Konstruktsiooni tugevuse seisukohalt ei ole tenderpuule sellist jõudu, mis välistaks kruviühenduse kaheosalisel tenderpuul. ....

Ole hea ütle oma arvamus kas selles teemapüstituses:
viewtopic.php?f=29&t=31817

palkmajad Tartust kirjutas: ... Välimiste kattelaudade alla aga soovitaks klammerdada parketi alusvaiba materjali (2mm paksune). Mida õhem materjal seda parem, et kopeerida seina palke ja raskendada tuule pääsemist soojustusse.

Miks just võimalikult õhuke? Paksem ju kopeeriks ka suuremad pinnaerinevused?
Samas ei täidaks ei öhem ega paksem palkide vahelisi önarusi:
https://picasaweb.google.com/1170700723 ... 5990436994

palkmajad Tartust kirjutas:Makroflex tuleb panna lengi ja tenderlati vahele. Ühest väljasaetud tenderpuu on totrus. "Tangi sapakat 98-ga." Seinapalkide otsad ei jookse nagunii ülitäpselt ühes joones, juhul kui üritatakse saavutada ühestükis väljasaetud tenderpuu õhutihedust. Konstruktsiooni tugevuse seisukohalt ei ole tenderpuule sellist jõudu, mis välistaks kruviühenduse kaheosalisel tenderpuul. Tenderpuu võiks olla kitsam kui on sein, et saaks tenderpuu ja kattelaua vahele soojustust. Soovitaks coretex soojustust (polüpropeenkiud). Linavilt palkmajadele on pisut iganenud materjal, kuna ei oma piisaval määral soojapidavust ja paindlikkust. Et vaidlusi välistada, siis antud juhul akna juurde võib paigaldada ka linavilti.
Kindlasti tuleb panna kattelauad välja ja esteetilisema pildi pärast ka sisse. Välimiste kattelaudade alla aga soovitaks klammerdada parketi alusvaiba materjali (2mm paksune). Mida õhem materjal seda parem, et kopeerida seina palke ja raskendada tuule pääsemist soojustusse.

Sellega, et kattelauad tuleb panna välja, olen enam-vähem nõus. See, et esteetiliselma pildi saavutamiseks ka sissepoole kattelauad panna kaldub juba rohkem sinna teemasse, et kellele ema, kellele tütar.
Mina isiklikult teeksin omale maja ehitades üldse välistendrid, seda nii "esteetilise" külje pealt vaadatuna, kui ka tugevuse koha pealt. Samuti hoiaks mina endale maja ehitades selle soojustamisel eemale igasugusest kodukeemiast alates Makroflexist ja lõpedades polüpropeeniga. See muidugi rohkem minu isiklik kiiks. Iga asja jaoks on oma koht. Samuti on imelik vaadata neid tänapäevaseid majaehitajaid, kes soojustavad varavahesid Isoveriga...

P.S. Ole nii kena ja selgita palun natuke täpsemalt, mida sa pead silmas lausega : "Seinapalkide otsad ei jookse nagunii ülitäpselt ühes joones, juhul kui üritatakse saavutada ühestükis väljasaetud tenderpuu õhutihedust." ???

Kirjeldasin ja soovitan "plangust põskpuuga tenderlatti". Sõltuvalt tendrisoone sügavuse kõikumisest on see lahendus akna/ukse külgsuunalise liikumise suhtes töökindlam. Olulisem on see kõrgemate akende/uste puhul, millel on nõrk leng. Võivad vajuda rombi.
Kattelaua alla klammerdatav aluskiht ei ole soojustuselement, vaid on mõeldud tuuletõkkeks, et tuul teeks enne lengi ja palkseina vahele jõudmist kurvi. Tuulepidavaks see palkseina kumeruste tõttu ei tee, aga vähendab tuulejõudu. Seepärast ei ole paksem materjal oluline, samuti kopeerib õhem materjal paremini. Parketi alusvaip on saadaval 2mm ja paksemad. Sobilikum on õhem.

Pikk88
Antud käsitöömaja puhul on välistendrid välistatud. Sellise lahendusega oleks võimatu tagada seinte jäikust.
Makroflex on sobilikum materjal tenderlaua ja lengi vahele, kuna see seob (liimib) lengi tenderlaua külge. Vaevalt et keegi soovib kolisevaid ja logisevaid aknaid uksi. Muidugi on võimalik ka kangekaelselt asi lahendada lengi kruvidega, aga vahed tuleb siis ikkagi soojustusega kinni toppida. Mis on lihtsam, kas toppida sammalt ühe või mitme sentimeetrisesse vahesse või lasta makrot? Kõik aknaavad ei ole alati mm täpsuselt ühes laiuses selleks ongi makro. Kogemustega tulevad lahendused, kui oled käes hoidnud polüpropeenkiust soojustust, saad aru mida tuleks kasutada. Linavilti ja sammalt võib paigaldada muuseumi majadele või stiilisaunadele ja kuuridele.
(P.S. Ole nii kena ja selgita palun natuke täpsemalt, mida sa pead silmas lausega : "Seinapalkide otsad ei jookse nagunii ülitäpselt ühes joones, juhul kui üritatakse saavutada ühestükis väljasaetud tenderpuu õhutihedust." ???) Aknaava palgi otsade ja tenderlaua vahelt jookseb oluliselt suurem kogus tuult läbi, kui kokku kruvitud T kujulise tenderlaua vahelt. On tõesti rumalus saagida välja tenderpuu ühes tükis. Igasugune nikerdamine võtab aega ja maksab, kui tolku sellest ei ole, siis on tegemist omaniku raharaiskamisega. Samuti nagu eelnevalt kirjutasin ei ole sellel konstruktsiooni tugevuse seisukohalt mõistlikku põhjendust.
Palun mitte solvuda aga nimetatud soovitused ei ole laadist ema ja tütar.

Tendrid tuleb ju teha ikkagi niipalju täpselt, et nad ei jää logisema. Siis ei tohiks ju ka aknad/uksed rombi vajuda. Selge, et sellisele majale ei saa panna uksi või aknaid, mis liiga nõrga lengiga. Sellega tuleb ju arvestada, et maja vajub ja loksub paika mitme aasta jooksul. Ja paraku mina leian, et kui oled juba niipalju aega ning raha kulutanud, et endale käsitööna saun teha, siis oleks natuke narr hakata kokku hoidma selle pealt, et lahendada tendrilaud kruvidega. Nõus, et saab oluliselt odavamalt ja kiiremalt aga kas see tulemus kestab ka sama kaua, kui saun ise? Ja eks see oleneb ka loomulikult sellest, kui põhjalikult see tendrilaud kokku kruvida. Siiani olen juhtunud nägema, kuidas tolline laud on hööveldatud umbes 2cm paksuseks ja siis kinnitatud 5x5 lati külge tervelt kolme 50mm kipsikruviga. Julgen sügavalt kahelda, kas selline kompositsioon kestab mitukümmend aastat?

pikk88 kirjutas:Tendrid tuleb ju teha ikkagi niipalju täpselt, et nad ei jää logisema. Siis ei tohiks ju ka aknad/uksed rombi vajuda. Selge, et sellisele majale ei saa panna uksi või aknaid, mis liiga nõrga lengiga. Sellega tuleb ju arvestada, et maja vajub ja loksub paika mitme aasta jooksul. Ja paraku mina leian, et kui oled juba niipalju aega ning raha kulutanud, et endale käsitööna saun teha, siis oleks natuke narr hakata kokku hoidma selle pealt, et lahendada tendrilaud kruvidega. Nõus, et saab oluliselt odavamalt ja kiiremalt aga kas see tulemus kestab ka sama kaua, kui saun ise? Ja eks see oleneb ka loomulikult sellest, kui põhjalikult see tendrilaud kokku kruvida. Siiani olen juhtunud nägema, kuidas tolline laud on hööveldatud umbes 2cm paksuseks ja siis kinnitatud 5x5 lati külge tervelt kolme 50mm kipsikruviga. Julgen sügavalt kahelda, kas selline kompositsioon kestab mitukümmend aastat?

Pikk88, milleks on üldse vaja T kujulist tendri lauda??? Selleks ikka, et leng ei vajuks rombi. Aken/uks toodetakse üldiselt täisnurkne. Mil viisil aga lõigatakse käsitööpalkmajal aknaava täisnurkselt. Oled kindel, et ava saab 100% täisnurkne? Meie toodame käsitööst odavamaid ümarfrees palkmaju seadmetega ja seda paigaldada on lihtsam, käsitööga aga on võimalikud kõikumised. Samuti on käsitsilõigatava tendrisoone sügavus suhteline. Tender upub sinna sisse ära. Selleks et seina mitte 100%-list täisnurka teha lengi jaoks täisnurkseks ongi lengi ja tendripuu laua vahel makro. Makrol on ka selline omadus, et juhul kui ava on liiga kõver (mitte täisnurkne, ülevalt poolt kitsam), siis kõvera seina vajumisel/surumisel makro annab vähesel määral järgi. Kogu jutt käib kõrgete avade kohta.
Usun, et teemaalgataja on saanud oma küsimustele vastused. Usun, et kui ta leiab, et pikk88 soovitusel tuleb teha tenderpuu ühest tükist, siis ta seda ka teeb.

Seda usun minagi, et teemaalgatajal tendrid ilmselt ammu ees juba?
Aga kuna teema iseenesest minujaoks suhteliselt huvitav, siis ei anna süda rahu
Aga muideks on võimalik ka käsitööna teha "täpselt" täisnurkset aknaava. Olen teinud välistendrid käsitsi, täisnurksed ja nii, et lõpptulemusena istutati pakett otse tendri sisse. Pidi siiamaani töötama. Lõpptulemust pole küll oma silmaga veel õnnestunud vaatamas käia aga aknad peavad.
Tendrilaua või tendripalgi eesmärgiks on ikkagi minu arusaamistmööda hoida seinapalgi otsad ühel joonel, et need seinast sisse/välja kaardu kiskuma ei hakkaks. Ja seina vajumisel peaks idee poolest seisma akna või ukse tender koguaeg ühe kohapeal mitte hakkama vajuma või mängima.
Käisin just ühte sauna vaatamas, kus oli taas tehtud aknatendrid T-kujulised, kahest tükist ja kausutatud oli 5x5 latti, mis oli keeratud 5cm paksuse ja seinalaiuse plangu külge. Kuna latt oli 5x5 ja tendrite jaoks lõigatud soon oli 5,5x5 siis hakkas kogu see komplekt seal soones liikuma, kui käega natuke katsusid. Selle oleks saanud vägagi lihtsalt ära hoida, kui kõik oleks olnud täpselt tehtud mitte nii nagu tänapäeval kombeks, et igale poole jäetakse pool pu##ikarva varu ja soonde ulatuv osa oleks pikem, kui 5 cm...

[/quote]
...Usun, et teemaalgataja on saanud oma küsimustele vastused. Usun, et kui ta leiab, et pikk88 soovitusel tuleb teha tenderpuu ühest tükist, siis ta seda ka teeb.[/quote]

Tartu palkmajaehitajale tänud asjalike ja argumenteeritud selgituste eest!
Mõistan, et kindlama tulemuse saan kasutades põskpuuga tenderlatti kui ilma põskpuuta latti. Miks eelistada makrot lengikruvidele - ka see on hästi selgitatud. Ühes tükis tendri (latt+põskpuu) lõikamisel ei näe ka eelist. Arusaadav, et pelgalt 3-e kipsikruviga seda ei tee - igal asjal oma koht.

Üks küsimus veel Tartusse - milline oleks optimaalne tendri põskpuu paksus? Käsiraamatus (Tiit Masso "Palkmajad" 1991a) soovitatud 50-60mm tundub liialt paks? Nii paks põskpuu omab vast tähtsust kui lengi kinnitamiseks kasutada kruve? Kasutades Makrofexi võiks ju ka öhemaga hakkama saada?

Pikk88- ka Sulle tänud teema "kuumana" hoidmise eest.
Aknad- uksed veel tellitud ei ole - põhitöö kõrvalt hobi korras ja distantsilt (saun Saares, ise mandril) ehtamine võtab aega ...
Sinu väide, et 5cm latt jääb 5,5cm soones loksuma....lati ja soone vahele peaks ju tulema soojustus ... või...?
Minul saunal on soon lõigatud 5cm lai ja 6cm sügav. Soone lõiganud meistri soovitus oli kastutada 4x5cm latti.

tendri põskpuu paksus 2,5 cm on ok! Mina panin endal õhukese villakihi põskpuu peale ja siis kinnitasin selle lati külge!

Kontakteerusin vahepeal aknatootjaga kellelt on plaan aknad osta (Viking Window) ja nende garantiitingimus näeb ette paigaldusjuhise kohase kinnituse. Tootja paigaldusjuhis näeb ette lisaks montaaživahule ka kruvikinnituse lengile (http://www.viking.ee/images/lepingu-lis ... nd-EST.pdf). Õnneks sobivad tootja lengi sügavus ja minu aknapõse laius just selliselt, et kruvikinnituse koht jääks enam-vähem tenderlati keskkohaga kohakuti: https://picasaweb.google.com/1170700723 ... 8517831570

Ootan veel põhjendatud seisukohti tendri põskpuu paksuse osas.

Natuke pildimaterjali kehvasti tehtud tendritest ja tendrisoontest. Kuna keegi polnud viitsinud ilmselt peitlit kasutada, siis oli tehtud puhas saetöö, mille jäljed ka igalt poolt välja paistavad. Akna asukoha arvestamisega oli ka ilmselt puusse pandud, sest tender lõppeb ära enne järgmise rea palki(on jäetud vajumisvaru) aga nagu pildiltki näha, siis soon on "kõver" Ja kuna tendrisoone põhi oli viimistlemata, siis seisis see 5x15 pruss ise juba palgiotstest natuke eemal. Seega sai neid kolmnurkasid seal soonepõhjas natuke tasasemaks lõigatud, et asi ikkagi enam-vähem ees istuks. Lõpptulemusena ei päästnud muu, kui akna ümber liistude panek...
Mina isiklikult kardaks seda, et kui panna see põskpuu tollisest lauast ja sinna külge kruvidega aken kinnitada, siis lõpptulemusena võib see laud lihtsalt kuivamise käigus pikuti pooleks minna, sest akent ette ju kipsikruvidega ikka ei pane ja kui see 5x5 latt seal tagapool on ka veel 4-5 kruviga kinnitatud, siis teeb see umbes meetrise aknaava peale 6-7 kruvi(koos akna kinnituskruvidega)

pikk88 kirjutas: ...Mina isiklikult kardaks seda, et kui panna see põskpuu tollisest lauast ja sinna külge kruvidega aken kinnitada, siis lõpptulemusena võib see laud lihtsalt kuivamise käigus pikuti pooleks minna, sest akent ette ju kipsikruvidega ikka ei pane ja kui see 5x5 latt seal tagapool on ka veel 4-5 kruviga kinnitatud, siis teeb see umbes meetrise aknaava peale 6-7 kruvi(koos akna kinnituskruvidega)

18-22mm OSB plaadist või vineerist põsega pooleks minemise ohtu ei oleks. Kas on midagi, mis "räägivad vastu" nende materjalide kasutamise vastu sel otstarbel?

priitn kirjutas:

pikk88 kirjutas: ...Mina isiklikult kardaks seda, et kui panna see põskpuu tollisest lauast ja sinna külge kruvidega aken kinnitada, siis lõpptulemusena võib see laud lihtsalt kuivamise käigus pikuti pooleks minna, sest akent ette ju kipsikruvidega ikka ei pane ja kui see 5x5 latt seal tagapool on ka veel 4-5 kruviga kinnitatud, siis teeb see umbes meetrise aknaava peale 6-7 kruvi(koos akna kinnituskruvidega)

18-22mm OSB plaadist või vineerist põsega pooleks minemise ohtu ei oleks. Kas on midagi, mis "räägivad vastu" nende materjalide kasutamise vastu sel otstarbel?

Naturaalsus äkki? Kui terve saun on palgist ja siis äkki aknaümbrused ei ole. OSB ei ole vist nii kuse-ja kuulikindel ka, kui naturaalne puit, siis pigem juba niiskuskindel vineer.

Millise saega neid tendri soonil kõige parem on sisse lõigata? On olemas mootorsaag, el. ketas-saag ja tikksaag. Akna omad tegin mootorsae ja peitliga. Ukse omad vaja sanuti teha.