Üks laskuv lõõr

[külaparm]

Tere,
remondi käigus on tekkinud olukord kus pool ahju jääb elutuppa ja teine pool vannituppa ja sauna (tagumine sein vannituppa ja külg leiliruumi). Seoses sellega tekkis küsimus kas poleks mitte mõistlik teha laskuvate lõõridega kaminahi selliselt, et lõõrid ei laskuks mitte mõlemalt poolt külgepidi alla ja läheks altühendusega korstnasse vaid laskuv lõõr tuleks ainult ühele poole (toapoosele küljele), läheks ahju alt läbi, tõuseks leiliruumipoolses küljes üles ja läheks sealt korstnasse.
Eesmärk oleks see, et toapoolne ahju osa soojeneks kiiremini kui leiliruumis asuv külg mida pole vaja tegelikult nii palju kütta.
Mida asjatundjad arvavad, kas selline teguviis oleks mõistlik või peaks jääma siiski mõlamat külgepidi laskuvate lõõride juurde?

[motamees]

Vabalt võib teha ka sinu mõeldud viisil. Nii on ennegi tehtud.

[vuuk]

Eesmärk oleks see, et toapoolne ahju osa soojeneks kiiremini kui leiliruumis asuv külg

Olen erinevatest allikatest aru saanud, et hea ahju üheks tunnuseks on selle pinna ühtlane soojenemine. Ahi paigutatakse hoonesse proportsionaalselt vastavalt ruumide soojavajadusele. Ahju pinna liialt ebaühtlane soojenemine tekitab ahju eri osade vahel pingeid (soojuspaisumine). Tulemuseks võib olla lõhkine ahi.

[Robi 1]

Ma näen asja omalt poolt sedasi, et lööri sein tehakse alati paksem ja isegi paisumisvuugiga, seega ei pruugi tingimatta pragu tulla kui ehituse käigus asi läbi möeldakse.Teine, lihtsalt kandev sein saab ka töusvast löörist siiski soojust, et kaasa paisuda.Teemaalgataja postitusest sain aru, et ta soovib teisest löörist siiski suitsu yles lasta, no sellest kyll ei peaks probleemi tekkima ahjule, aga mingit kasu sellest ka ei tule, sest korstnajalg jääb kylmaks.

[meelisvaiksaar]

Robi.Tee nii nagu algselt arvasid..nii hea küll.Motamees õigust räägib.
Meelis

[vuuk]

Ma näen asja omalt poolt sedasi, et lööri sein tehakse alati paksem ja isegi paisumisvuugiga, seega ei pruugi tingimatta pragu tulla kui ehituse käigus asi läbi möeldakse.Teine, lihtsalt kandev sein saab ka töusvast löörist siiski soojust, et kaasa paisuda.Teemaalgataja postitusest sain aru, et ta soovib teisest löörist siiski suitsu yles lasta, no sellest kyll ei peaks probleemi tekkima ahjule, aga mingit kasu sellest ka ei tule, sest korstnajalg jääb kylmaks.

Jah, erinevate seinapaksustega ja deformatsioonivuukidega saab vältida ahju pragunemist. Seda ahjude konstrueerimisel tehaksegi. Lisaks võetakse arvesse lõõride ristlõigete mõõdud ja lõõride vaheseinte paksused, vastavalt nendega kokkupuutuvate gaaside temperatuuridele.
Aga juhiksin tähelepanu, et teemaalgatajal oli soov konstrueerida ahi selliselt, et ahju toapoolne osa soojeneks rohkem ülejäänud ahju pinnaga võrreldes. Muidugi teoreetiliselt oleks võimalik konstrueerida ahi ka sellest lähtuvalt, aga selline lahendus muudaks konstruktsiooni keerukaks.
Ebatraditsioonilised lahendused võivad anda ettearvamatu tulemuse, eriti kui teostajaks on lünklike teadmistega diletant-asjaarmastaja.
Kui prioriteediks pole leiutamine, siis oleks mõttekam õppida teiste kogemustest ja teha midagi lihtsamat, mille toimivuses saab kindel olla. Muidugi, igaüks teab ise, millele raha kulutab. Kurvem on aga see, kui ettearvamatute tagajärgedega leiutisi ehitatakse teisele inimesele ja ränga raha eest. Siis saame jälle lugeda ühte patta pandud ehitajatest-praagikeerajatest jne.

[motamees]

...Jah, erinevate seinapaksustega ja deformatsioonivuukidega saab vältida ahju pragunemist...

Ise räägid asjast ja samas katsud vastu vaielda.
Toapoole tulebki teha kahekihiline sein. Sisemine sein saab eraldi liikuda, et pragusi vältida.

[madis64]

Sisemine sein saab eraldi liikuda, et pragusi vältida.

See sisemine sein ju eraldub ikkagi ülejäänud sisekihist ja "elab oma elu"?

[motamees]

Just teemaks oleva ahju analoog. Tõusvat lõõri küll teisel pool pole. Liikuv lisa sisesein on vasakul. Ei mingeid pragusid.

Soojust ühtlustav sisesein.

Sisesein.JPG (46.72 KiB) Vaadatud 3483 korda

[madis64]

Just teemaks oleva ahju analoog. Tõusvat lõõri küll teisel pool pole. Liikuv lisa sisesein on vasakul. Ei mingeid pragusid.

Asi selge - kuid nüüd järgmine küsimus - milline on ahju pinnavõimsus 2 korda paksema seina puhul võrreldes "teise poolega"?

[motamees]

Pinna kütteomadused peavadki erinevad olema. See on ju taotluslik. Teemaalgataja soovis nii ja pildil oleva ahjuga tubade kütmine nii sätitud. Toimib.
Es hakka mina sinuga numbriliselt vägikaigast vedama.

[madis64]

Pinna kütteomadused peavadki erinevad olema. See on ju taotluslik. Teemaalgataja soovis nii ja pildil oleva ahjuga tubade kütmine nii sätitud. Toimib.
Es hakka mina sinuga numbriliselt vägikaigast vedama.

Vägikaigast ei ole mõtet vedada, kuid teema vääriks ikkagi ka numbriliselt läbiarutamist:

Minu loogika ütleb, et 2 korda paksema seina puhul:

- soojusvoog läbi sama pinnaühiku (s.t. pinna küttevõimsus) piirdepindade temperatuuride samasuse puhul peaks olema 2 korda väiksem;

- ülessoojendatavate kivide mass peaks olema 2 korda suurem - seega peaks seal teoreetiliselt salvestuma 2 korda ka rohkem soojust. Miks "teoreetiliselt" - seepärast, et materjali soojusjuhtivusest tingituna võib "standardse pikkusega" küttetsükli jookusl välimisse kihti pisavalt soojust mitte jõuda.

Milleni tahan jõuda - ehk tuleks sellist ahju "aeglasemalt" (võrreldes ühtlase seinapaksusega ahjuga) kütta, et tema omaduised parimal moel kasutatud saaksid?

[Robi 1]

Kui laskuvate lööridega ahi on väga hästi önnestund, siis parajal töötemeratuuril ja sobiva hapnikukoguse olemasolul, toimub ka laskuvates löörides järelpölemine. Seega oleks igati vajalik see lisavooder, nagu olen ise asjast aru saanud.Ainul, et poole ahjuni vöiks see vooder shamotist olla ( ylemine osa siis) ja päris all ( alumised 4-5 rida) yldse puududa.Soojuse edasikandumist ta muidugi takistab, aga mis oleks parem, kas soe särts ahi, mis kymne aastaga läbi pöleb vöi veidike uimasem, mis pikalt ikkagi kasu tooks.Ja eks ohutuse peale tasu ka möelda.

[madis64]

Seega oleks igati vajalik see lisavooder, nagu olen ise asjast aru saanud.

Robi, lihtsalt et liigset ebaselgust ei tekiks - praegune arutelu käib ebasümmeetrilise konstruktsiooniga ahju üle, millel üks külg ehitatakse teisest oluliselt paksem.

Ühtlase paksusega (ahju perimeetril) vooder on natuke teine teema.

[motamees]

Vaja oli üleval ühte tuba soendada. Ahju koht olemas aga kolme toa peale. Tagatipuks olid aja jooksul alumised kandeseinad ära lõhutud. Tuli siis teha hästi kerge ahi. Arvestuste järgi oli alla tonni.
Kuidas siis kütta seda ühte tuba. Muidugi kõige kuumemad gaasid sinnapoole ja ülejäänud tuimemaks. Kolle siis ühte äärde ja esimene lõõr vajalikku tuppa. Palju sooja hoiab servi kivi, mis oli vajalik kaalu kokkuhoiuks? Tuligi otsus just küttev sein teha kahekordne.
Ja nii ta toimibki. Kõige paremini soendab selle langeva lõõriga. Kolle on nii väike, et korvist saab pea kolm koldetäit.
Nagu robi soovitas, nii ongi. Lõõri sein läheb allosas õhemaks. Ahju tagakülje soe on ka enamuses juhitud seinapiluga vasakusse tuppa.
No võib arvutada mida iganes, aga muudmoodi seda asja seal korraldada ei andnud. Kas Madisel on peale arvutamist muid variante välja pakkuda?

[stupiduser]

Ega arvutustega ei maksa lolliks minna...

[madis64]

Kas Madisel on peale arvutamist muid variante välja pakkuda?

Mota, ehita oma pliite ja ahjusid rahumeeli edasi, ilmselt teed sa neid suhteliselt hästi

Sul tekib probleeme ainult siis, kui turule ilmub sama heade oskustega ahju/pliiditegija, kelle poeg/tütar suudab need paar termodünaamilist protsessi, mis ahjus toimuvad vähegi üldistatud tasemel suhteliselt lihtsasse excelitabelisse valemitega sisse lüüa ja tõendatavalt (ahjupassi kaudu) ka kliendile esitada.

Seda kõike enne ahju ehitamist.

Ega arvutustega ei maksa lolliks minna...

Klassikuid tsiteerides: Teadmine - valgus, mitteteadmine - pimedus

[stupiduser]

Küll Motamees suudab ka selle müstilise "ahjupassi" (mis iganes see ka ei oleks, olemuselt eelkõige vist kütmisjuhis) esitada.

Exceli tabelid ja imagesäki ilupidid toredad küll aga paraku ei küta need tuba...

[madis64]

Exceli tabelid ja imagesäki ilupidid toredad küll aga paraku ei küta need tuba...

Vabanda, kuid see mõtteviis on üldiselt "tootmises" oma aja ära elanud - praegusel ajal tehakse ikka rehkendused enne kui "pappi pritsima" hakatakse.

Ning nagu ma Motale kribasin - tema elul pole häda midagi seni, kuni ilmub sama heade käeliste oskustega konkurtent, kellel lisaks ka rehkendused olemas on.

[motamees]

Küsimus polegi rehkenduste olemasolus. Selline exeli tabel täitsa olemas.
Küsimus on rohkem numbrite reaalsuses. Ei taha olla mina müügimeeste moodi, kes vehivad suurte numbritega, mis muidugi ka õiged on. Jäetakse aga osa tõdesid välja ütlemata ja niimoodi need numbrid eluvõõrad ongi.
Eks neid ahjusi jätkub arvutajatele ja mittearvutajatele ja vajadusel tuleb ka mõned arvutused teha.

[külaparm]

Nii...nüüd läksid veel kaklema ka omavahel.
Eesmärk ei ole mitte et üks külg kiiremini soojaks läheks vaid loogiline mõtlemine kuidas asi õigem oleks. Kuna leiliruumi pole vaja lihtsalt kütta niisama siis tekkis mõte kuidas ahi nii teha, et leiliruumis olev külg nii kiiresti soojaks ei läheks kui toapoolne külg. Kogu lugu.
Üks konkreetne küsimus oleks veel - Kui vajalik see topeltsein on ja mis juhtub kui toapoolne külg on ehitatud tavaliselt, ilma topelt seinata? Lihtsalt tavaline laskuv lõõr, ahju alt läbi ja teisest lõõrist üles ? Tekkivad praod, mõrad vms ?

[Robi 1]

Ma mötlen jällegi nii, et kui tahad kytta ainult yhte poolt, siis ehk möistlik teha hoopis ahju körvale soojaseina moodi asi, kus näiteks neli laskuvat lööri ja vöimalik ka siibriga reguleerida nende tööd. Korstnasse läheb muidugi alt.

[vuuk]

Olen aru saanud, et "topeltseinaga" lahendus on selleks, et ahju erinevad küljed pragude vältimiseks soojeneksid ühtlaselt.
Siit aga võib aru saada, et taotletakse ahju eri külgede erinevalt soojenemist.
Kui mingit ruumi pidevalt kütta pole plaanis, siis tasuks kaaluda selle kütmist mõne muu lahendusega. Pealegi, leiliruumis ju saunaahi annab sooja. Võimalik planeerida vastava võimsusega keris ja vastavalt ruum soojustada...

[madis64]

Nii...nüüd läksid veel kaklema ka omavahel.

Ei kakle siin keegi, lihtsalt toimub elav arutelu sinu tõstatud probleemi üle.

Kuna leiliruumi pole vaja lihtsalt kütta niisama siis tekkis mõte kuidas ahi nii teha, et leiliruumis olev külg nii kiiresti soojaks ei läheks kui toapoolne külg.

Tegelik eesmärk on sul ikkagi küttetsükli (24h) jooksul eri ruumidesse eralduva soojuse koguhulga viimine vastavusse ruumi soojustarbega.

Kütva seinaosa algne ülessoojenemine ei ole otseselt määrava tähtsusega (õhuke seinaosa võib soojeneda kiiremini, kuid temas salvestunud soojuse koguhulk võib olla niipalju väiksem, et ta ka jahtub küll kiiremini maha, kuid samas enda poolt köetavasse ruumi üleliigseid kilovatt-tunde ei lase.

Kuid selle meetodi hea toimimise aluseks on ikkagi (rehkendusel põhinev) teadmine, et paksemasse seinaosasse ka suurem soojushulk küttematerjali põlemisaja jooksul tegelikult ära salvestub.
Ise sellise asja optimaalses (mitte üleüldse, vaid optimaalses/efektiivses) toimimises natuke kahtlen (tean küll, et kohe öeldakse, et tegelikkuses toimib küll) ja põhimõtteliselt mõtleksin ehk ühtlase paksusega sisevoodri tegemisele kõigis suundades ning oluliselt paksema villakihi paigutamisele (sise- ja väliskihi vahele) kütmist vähem vajava seina poole (ahju siseosas ei teki järske temperatuuride ja soojuspaisumiste erinevusi - üks eraldiseisev sisesein juurde laduda ei päästa külgesid soojuspaisumise erinevusest)

[vuuk]

Teen leiutajatele ettepaneku leiutada niisugune ahi, mis väljastpoolt on soojustatud. Ahjust juhitakse soojust välja automaatika abil vastavalt ruumide soojavajadusele. Infot saab automaatikaseade (arvuti) ruumides olevatest termostaatanduritest.
Ühtlasi võiks muidugi olla sellel ahjul võimalus ka manuaalselt sooja andmist juhtida.