Ehitusfoorum

Tervist! Ei osanud seda teemat mujale alafoorumite alla teha,teen siis siia.

niimoodi,sain siis maja!maakivivist ja 2korruseline ja puha! ehitatud on 1950mnendatel !
probleem: majas külm kui kurat,mida teha? kust alustada seinte soojustust? (seinad mudu üle 1m paksud ja maakivist)

Tee õigesti. Alustame algusest- vundament- katus - fassaad. Lase mõnel pädeval ehitusinimesel kohapeal hinnang anda.

Tere
Kivi ju kõige kurjem - kui maha jahtub, siis küta või halliks - ikka on ülm.
Mõte õige - alustaks vundamendist, edasi seinad ja siis katus/kastulagi. Siis kõik kenasti soe,

seinad on siis ise paksemad kui 1m(maakivist) on veneaegne krohv jne! ise mõtlesin et löön sisesinead maakivini paljaks,siis karkass,vill või peno ja kips peale? on väga vale?

Tegelikult nii väga vahet pole, kuid soovitaksin vastupidi - Lagi seinad põrand või lagi, põrand seinad.
Peaasi, et hakkad kuskilt soojustama.

Lage ja pörandat pole väga raske soojustada, aga kiviseina seest soojustades tekivad uued probleemid.

ja millised probleemid siis ?

Kylma kiviseina ja soojustuse vahele tekib niiskus ja hallitus. Sellest väga palju räägitud. Seina saab ainult väljast soojustada vöi tuleb seest soojustada nii, et tagada tuulutus seina ja soojustuse vahele, mis muidugi ei tundu eriti möistlik tegevus, sest kaotab ka soojust.

Suureks probleemiks maakiviseintega majade puhul on horisontaalse hüdroisolatsiooni puudumine.
Selle ülesanne on maasisese niiskuse kapillaartõusu takistamine mööda seina üles.
Massiivne maakivisein transpordib ilma selleta pidevalt maa sisemusest niiskust. See etendab olulist osa eluruumide sisekliima kvaliteedi kujundamisel, aga suurendab ka seina soojusjuhtivust. Lisaks pidevalt liigniiskel seinal ei püsi peal viimistluskiht.
Probleemile lisab kaalu asjaolu, et selle lahendamine on võimatu või vähemasti väga keeruline ja kulukas.
Olen kuulnud ja lugenud injekteerimismeetodist, mis võib-olla oleks lahenduseks.
Kui lähtuda kaasaegsetest eluruumidele esitatavatest nõuetest, siis tuleks alustada just sellest aspektist.

Tere.

Vanasti olid sellised seinad kahekihilised. Oli väline sein, siis õhuvahe ja siis sisemine sein. Ühel tuttaval Lõuna-Eestis vana maakividest maja, tema hakkab kütma juba septembris. Kui selline monstrum maha on jahtunud, siis kütad neis seinu soojaks kuu aega.

Toomas

Kui välja lisad normi jagu soojustust siis vähendab see küttekulu normaalse maja tasemele. Seina suure soosjusmahtuvuse tõttu on küll üleskütmise pikk periood, kuid ka mahajahtumisel hoiab kaua sooja. Korralikult soojustatud majal seina suurest paksusest probleemi ei tule. Arvan, et kõik probleemid on lahendatavad.
Kui hüdrotõke on vundamendil tegematta, tõmba selle punase või sinise niiskuskindla tõkkega seest seinad üle, see parandab nakkuvust ja ei lase niiskusel siseruumidesse ronida.

Kalvis kirjutas:Kui välja lisad normi jagu soojustust siis vähendab see küttekulu normaalse maja tasemele. Seina suure soosjusmahtuvuse tõttu on küll üleskütmise pikk periood, kuid ka mahajahtumisel hoiab kaua sooja. Korralikult soojustatud majal seina suurest paksusest probleemi ei tule. Arvan, et kõik probleemid on lahendatavad.
Kui hüdrotõke on vundamendil tegematta, tõmba selle punase või sinise niiskuskindla tõkkega seest seinad üle, see parandab nakkuvust ja ei lase niiskusel siseruumidesse ronida.

Seina seest soojustamine vöib teinekord löppeda, isegi pragudega seinas, sest kui niiskus välja kuivada enam nii kergelt ei saa, sest soojus seest ei kuivata ja ka ei tuuldu, siis kylmade tulekul see sein vöib läbi kylmuda ja isegi praguneda.

No ilma soojustamatta juhtub see küsija seinas iga talv. Soojustus tõstab kiviseina temperatuuri pidevalt plusskraadi ja kiviseinale jääb see viimaseks talveks läbikülmuda.
Lisaks on kivil omadus teatud niiskusprotsendini kivis kannatada läbikülmumist ilma mingite tagajärgedeta ja see sõltub üksjagu kivi liigist.

Sellega ma nagu nöus ei saa olla, et sest soojustamine töstaks kuidagi seina tem.

Kui uskuda ei taha siis oleks mõistlik:
1. Minna kooli.
2. Ehitada omale katseseinatükike korrektselt valmis ja panna sinna termomeeter. Vot pärast vaatad. Või kui on omala sarnane sein siis sinna.

Kunagi ühele andsin 2. nõu (kahtles ka), ta panigi termomeetri ja mees oligi häppi et kivisein läks soojaks. Pärast teatas igale soojustuse teemal küsijale, et täna talvel on tema seinas nii ja nii palju kraadi kiviseina ja villakihi piiril.

Tere. Loen juba 5 korda viimaseid postitusi ja ei saa mõhkugi aru. Loen välja väite, et sisemise soojustusega sein läheb väidetavalt soojemaks, kui ilma sisemise soojustuseta!! Ma olen vist millestki väga valesti aru saanud, ehitusfüüsika seda väidet küll ei toeta. Lugupidamisega. Alar Piirfeld

Te hr.Piirfeld sellise suhtumisega ei saa mitte kunagi ega mitte millestki aru saama.Sest kribajatel pole õrna aimugi soojus ega ehitusfüüsikast.

Olgu palkmaja vöi kivisein, soojustada tuleb ikka väljast, siis on asjast kasu. Midagi muud keerulist siin nagu pole.

Kui keegi varem aru ei saanud siis soojustus oli mõeldud õue poole lisamiseks. Nii elementaarset asja ei pea igakord enam üle kordama.

ixxa kirjutas:seinad on siis ise paksemad kui 1m(maakivist) on veneaegne krohv jne! ise mõtlesin et löön sisesinead maakivini paljaks,siis karkass,vill või peno ja kips peale? on väga vale?

Siin räägitud kyll siseseina soojustamisest ...

...see soovituslik küsimus ei olnud kõige esimeses postituses. Eks küsija lootis, et äkki saab...

Siinsamas on piisavalt palju vastuseid, kui soovitakse seest soojustada ja mis siis juhtub. Kui soojustus sissepoole panna, läheb kivi eriti külmaks, läbikülmumised ja niiskuse probleemid võimenduvad maksimaalseks.

Noh, jah...väike arusaamatus.